(1)Turismiinfo jaotuskanalite toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korralduse nr 20 «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2)Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud «Eesti riiklikust turismiarengukavast aastateks 2007–2013» (edaspidi turismiarengukava).
(1)Meetme eesmärk on suurendada turismiteenuste tarbimist kogu Eestis, tagades turismiinfokeskuste (edaspidi TIK) ja külastuskeskuste (edaspidi KÜK) arendamise kaudu sise- ja väliskülastajatele kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse.
(2)Toetatakse ühe KÜK-i arendamist järgmistes linnades: Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Valgas.
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule toetatakse ühe TIK-i arendamist Hiiu, Saare, Lääne, Rapla, Järva, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva, Viljandi, Põlva, Võru ja Valga maakonnas, arvestades asukohajärgse Omavalitsuste Liidu ettepanekut.
(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
(1)Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 3) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 4) partner on projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud kohaliku omavalitsuse asutus, mittetulundusühing või sihtasutus; 5) turismiinfo jaotuskanal – turismiinfot vahendav kanal, sh TIK, KÜK, internetiühendusega multimeedia infoterminal.
(2)Turismiinfot, turismiinfokeskust ja külastuskeskust käsitatakse «Turismiseaduse» tähenduses.
Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) KÜK-i arendamine ja turismiinfo kättesaadavuse parendamine maakonnas; 2) TIK-i arendamine ja turismiinfo kättesaadavuse parendamine maakonnas.
(1)Meetme raames on abikõlblikud toetuse saaja või partneri poolt tehtud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud piirmääradele: 1) TIK-i ja KÜK-i ehitamise, rekonstrueerimise, lammutus- ja remonttöödega ning tehnosüsteemide ehituse ja rekonstrueerimisega seotud kulud; 2) ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise ning ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamisega seotud kulud; 3) «Ehitusseaduses» sätestatud korras teostatava omanikujärelevalvega seotud kulu; 4) TIK-i ja KÜK-i tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (parkimiskohad, TIK ja KÜK asukohta tähistavate viitade ja tahvlite soetus- ja paigalduskulud); 5) põhivarana arvele võetud TIK-i ja KÜK-i teenuse osutamise asukohta vajaliku mööbli ja sisseseade, sealhulgas kontoritehnika, arvuti riist- ja tarkvara ning kontorimööbli, soetamisega seotud kulud, samuti avalikel üritustel turismiinfo jaotamiseks vajaliku põhivarana arvele võetud inventari soetamisega seotud kulud; 6) põhivarana arvele võetud inforiiulite ja internetiühendusega multimeedia infoterminalide soetus- ja paigalduskulud; 7) käesoleva määruse § 23 punktis 17 toetuse saajale kehtestatud kohustuste täitmisega seotud kulu; 8) käibemaks kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(2)Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) kinnisvara ost; 2) kulum; 3) üldkulu; 4) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; 5) kulud, mis on varem riigieelarvelistest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest saadud toetusest hüvitatud; 6) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 2 (2¹) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et projekti tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.
(3)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses.
(4)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud.
(5)Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulud.
(6)Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev.
(7)Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulud ise kandma.
(8)Taotleja peab olema projekti raames loodava, parendatava või soetatava eseme omanik või valdaja.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
(2)Abikõlblike kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses määrata taotluse registreerimise kuupäevast kuni 36 kuud varasema kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a.
(3)Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu kuni 36 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. augustiks.
(4)Projekti ajalist kestvust võib arvestada alates 01.01.2007 või taotluses sisalduvast alguskuupäevast. Projekti ajalise kestvuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga.
(5)Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 19 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud tähtajaks. Kui projekti perioodi abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestvuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse periood.
(6)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(1)Toetuse minimaalne suurus on 6000 eurot ja maksimaalne suurus 130 000 eurot TIK-i kohta.
(2)Toetuse minimaalne suurus on 31 000 eurot ja maksimaalne suurus 260 000 eurot KÜK-i kohta.
(3)Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 95% abikõlblikest kuludest.
(4)Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on minimaalselt 5% abikõlblikest kuludest.
(5)Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud.
(6)Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigieelarvelisi või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest antud tagastamatuid toetusi.
(1)Meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.
(2)Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(3)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(4)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
(5)Taotleja saab taotleda toetust korraga ainult ühele projektile. Toetust järgmisele projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõpparuande kinnitamist.
(1)Toetust võib taotleda valla- või linnavalitsus või tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutus (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), sihtasutus või mittetulundusühing. Sihtasutus ja mittetulundusühing võib taotleda toetust juhul, kui projekti eesmärk on kooskõlas selle juriidilise isiku põhikirjaliste tegevustega.
(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt; 2) taotlejal on projekti elluviimiseks kogemusi ja teadmisi; 3) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele.
(3)Taotleja võib kaasata projekti partneri, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–2 toodud taotlejale kehtestatud nõuetele.
(4)Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
(5)Kui taotleja on projektile või projekti üksikutele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva juriidilise isiku või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
(1)Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele.
(2)Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses kehtestatud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud maksimaalset toetusmäära ja toetuse piirsummat; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused viiakse ellu käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud abikõlblikkuse perioodil; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.
(3)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, projektijuhi nimi ja ametikoht; 2) partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress ning partneri panus projekti, kui projekti on kaasatud partner; 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes, projekti ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta; 5) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta; 6) esitatud lisadokumentide loetelu; 7) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(4)Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused; 2) dokumendid, mis kinnitavad investeeringu objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul, arvates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 3) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4) TIK-i investeeringute puhul asukohajärgse maakonna Omavalitsuste Liidu ettepanek käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud investeeringu objekti kohta; 5) KÜK-i investeeringute puhul asukoha järgse kohaliku omavalitsuse ettepanek käesoleva määruse § 2 lõikes 2 investeeringu objekti kohta juhul, kui taotlejaks ei ole kohaliku omavalitsuse asutus; 6) juhul kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse teenust rohkem kui 6400 euro eest, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud ja sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavaima pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus.
(5)Sõltuvalt projekti iseloomust peab taotluses sisalduma: 1) ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt kehtivale «Ehitusseadusele» ja põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811; 2) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused; 3) investeeringu objekti omaniku nõusolek, juhul kui taotleja taotleb toetust talle mittekuuluva investeeringu objekti rekonstrueerimiseks.
(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse hindamine, taotluse osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine.
(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Sihtasutuse poolt määratud selgituste, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste ja muudatuste esitamise tähtajaks võib sihtasutus taotluse menetlemise peatada.
(3)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates.
(4)Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
(5)Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetekohasust, sealhulgas vajalike lisade olemasolu.
(2)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(3)Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb käesoleva määruse § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või käesoleva määruse § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(4)Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud tähtaja jooksul, samuti juhul, kui taotleja on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotluse, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.
(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3)Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus.
(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruse §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.
(3)Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4)Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte.
(2)Toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) projekti prioriteetsus, mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja vastavus turismiarengukava eesmärkidele – 45% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti jätkusuutlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti elluviijate organisatsiooniline võimekus ja projekti ettevalmistuse kvaliteet – 30% maksimaalsest koondhindest.
(3)Toetuse saamiseks esitatud taotlust hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(4)Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,5 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise eelarvet.
(5)Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks lõike 2 punktides 1–3 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.
(1)Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse.
(2)Taotlus kuulub rahuldamisele kui taotlus hindamise järgselt vastab käesoleva määruse § 17 lõikes 4 kehtestatud tingimustele.
(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi.
(4)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise meetme eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.
(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses peab sisalduma vähemalt: 1) toetuse saaja nimi, registrikood; 2) projekti nimi; 3) toetuse suurus eurodes; 4) omafinantseeringu suurus eurodes; 5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõpukuupäev; 6) projekti elluviimise tingimused; 7) toetuse väljamaksmise tingimused.
(6)Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada; 2) taotluse hindamise järgselt esineb käesoleva määruse § 17 lõikes 4 toodud asjaolu; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, sh toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 4) taotleja ei täida käesoleva määruse §-s 11 sätestatud kohustusi.
(7)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani või toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga või e-kirjaga taotluses märgitud aadressil.
(1)Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet, juhul kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht, tingimusel et toetuse summa ei suurene; 2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva. Projekti tegevuste elluviimise või abikõlblikkuse lõpukuupäeva muutmisel tuleb arvestada käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud tingimustega; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.
(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise.
(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5)Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses, õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 34 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2)Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja planeeritud tegevustele vastavate kulude (muuhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud) tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.
(3)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimuste täitmise korral.
(4)Põhjendatud juhtudel võib vastavalt väljamaksete korrale teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 91 sätestatud korrale.
(5)Kui vastavalt väljamaksete korrale on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, tuleb toetuse saajal vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
(6)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid jms.
(7)Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning algatab väljamakse, sisestades projekti andmed vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 4 kehtestatud korrale struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(8)Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta väljamaksete korras ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projekti tegevusplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.
(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on üldjuhul minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
(2)Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.
(3)Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(4)Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28; 6) tagasi maksma projektist saadava tulu vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale; 7) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 8) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud aruandeid; 9) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 11) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 12) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätestatule; 13) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 14) andma audiitori või järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates; 15) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 16) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16¹) esitama, juhul kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 17) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 18) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 19) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse; 21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 8) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007. a.