Kooli nimi on Aidu Lasteaed-Algkool (edaspidi kool).
Kool asub ja tegutseb Jõgevamaal Pajusi vallas Vägari külas aadressil Kooli tee 7, sihtnumber 48222.
(1) Kooli tegutsemise vormiks on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühise asutusena. Põhikoolis toimub õpe esimesel ja teise kooliastme IV klassis. (2) Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused alushariduse ning esimesel ja teise kooliastme neljandas klassis põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. (3) Koolis töötab üks lasteaia liitrühm. (4) Koolis töötavad I–IV klassid, mis võivad olla liidetud. (5) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Pajusi Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).
Kooli eelarve on osa Pajusi valla eelarvest.
Koolil on oma nimega pitsat.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava. (3) Arengukava kinnitab Pajusi Vallavalitsus.
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.
Kooli õppekeel on eesti keel.
Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.
(1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool. (2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka isikuid, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool. (3) Elukohajärgse kooli määrab Pajusi Vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
Kooli ülesanne on: 1) võimaldada koolieast nooremate laste hoidu ja alushariduse omandamist; 2) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond mis toetab õpilase õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist; 3) luua tingimused, mis tagavad õpilase võimete tasakaalustatud arengu ja eneseteostuse ning tervikliku maailmapildi kujunemise; 4) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks; 5) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isikuks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus; 6) aidata kaasa õpilasel jõuda selgusele oma huvides ja võimetes; 7) tagada valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks; 8) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 9) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele; 10) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale; 11) teha koostööd piirkonnas asuvate kultuuri- ja haridusasutustega.
(1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument koolis. (2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. (3) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest. (4) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (5) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis. (3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.
(1) Koolieelikute ja iga klassi õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelust. Õpetaja valiku kinnitab kooli direktor. (2) Õppetundide arvu ja nende järjekorra õppepäevas määrab direktori poolt kinnitatud tunniplaan. (3) Koolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt. (4) Hindamine koolis toimub viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» on «hea», hinne «3» on«rahuldav», hinne «2» on «puudulik» ja hinne «1» on «nõrk». (5) Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas. (6) Kool tagab õpilaste abistamiseks tugispetsialistide teenuse olemasolu vastavalt seadusele. (7) Kool koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. Kool tagab õpilaste tervise kaitse nende koolis viibimise ajal. (8) Õpilaste vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (9) Direktor kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra haridus- ja teadusministri määruses volitatud ulatuses. (10) Lasteaiarühma lahtiolekuaja otsustab vallavalitsus hoolekogu ettepanekul. (11) Laste lasteaiarühma vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine toimub vallavalitsuse kehtestatud korras. (12) Lasteaiarühma aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab vallavalitsus kooli hoolekogu ettepanekul.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega kooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes vastavalt seadusele rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
Direktor võib moodustada vastavalt vajadusele ettevalmistusrühmi koolieelikutele.
(1) Koolis on pikapäevarühm, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.
(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister. (2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks. Raamatukogu põhiülesannet põhikogu osas täidab Aidu Raamatukogu, koolis asub õppekirjandus. (3) Raamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ja lugemishuvi.
(1) Koolis töötavad huvialaringid. Väljaspool õppeaega võivad lasteasutuses töötada laagri- ja mängurühmad lastele ning kursused lastele ja täiskasvanutele. (2) Huvitegevuses võib kasutada erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod. (3) Huvitegevuse läbi viimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht. (4) Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist ja täitmist kontrollib kooli direktor. (5) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; 4) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe‑, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 12) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 13) saada koolitervishoiuteenust; 14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 16) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 17) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 18) saada tasuta õpilaspilet. (2) Õpilane on kohustatud: 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele; 3) täitma õpetaja antud seaduslike korraldusi ja ülesandeid; 4) täitma kooli kodukorda; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
(1) Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel; 2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes; 3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks; 4) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 7) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 8) olla teavitatud õpilase hinnetest; 9) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 10) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 11) esitada taotlus õpilasele tasuta õpilaspileti saamiseks; 12) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 13) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. (2) Vanem kohustub: 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 5) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 8) osalema õpilase arenguvestlusel; 9) koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa; 10) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast õpilase õppetööle naasmist esitab vanem puudumistõendi puudumise kestuse ning põhjuse kohta; 11) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest. (2) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe esindaja klassi õpilaste hulgast. (3) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. (4) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest. (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(1) Koolis on pedagoogilised ja teised töötajad. (2) Pedagoogilised töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad töötajad. (3) Koolitöötajate koosseisu ja selle muudatused kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Enne kinnitamist kooskõlastab direktor käskkirja eelnõu Pajusi Vallavalitsusega. Käskkiri peab olema põhjendatud ning selle andmisel arvestatakse kooli eelarvet, haridus- ja teadusministri kehtestatud koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu ning seda, et kõik õigusaktides nõutud teenused ja õppekava täitmine oleksid tagatud. Kooli direktor esitab käskkirja koopia ametiasutuse raamatupidajale.
(1) Pedagoogiliste töötajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega. (2) Ülesande täitmiseks pedagoogiline töötaja: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) tegeleb väärtuskasvatuse ja -arendusega; 3) teeb koostööd teiste pedagoogidega õppe lõimimiseks; 4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni; 5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu; 6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt; 7) teeb koostööd laste vanematega; 8) valmistub ette kõigiks õppetegevusteks ja ainetundideks; 9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna; 10) arvestab õpetamisel klasside omapära; 11) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid; 12) teatab õpilastele õppeveerandi alguses kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted; 13) organiseerib üritusi ning osaleb neil; 14) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse; 15) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi; 16) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise; 17) osaleb aktiivselt õppenõukogus; 18) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja pedagoogilise kollektiivi mainet. (3) Pedagoogiliste töötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid; 3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega. (3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus ning töölepingu sõlmib temaga vallavanem või tema volitatud isik. (3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral kõigi õiguste ja kohustustega kooli töötaja, kellele on ametijuhendi või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine. (4) Direktor peab määrama isiku, kes asendab direktorit ka juhul, kui direktor ise ja direktorit asendama määratud töötaja on samal ajal ära. (5) Direktori töölepingu lõpetamise korral määrab direktor isiku, kes täidab direktori ülesandeid kuni 30 päeva pärast direktori töölepingu lõppemist.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Pajusi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel; 2) esindab Pajusi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud; 3) kinnitab koolitöötajate koosseisu vastavalt põhimääruse § 28 lõikele 3; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid; 6) korraldab kooli asjaajamist; 7) tagab kooli eelarve täitmise; 8) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 9) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise; 10) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra; 11) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande; 12) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele; 13) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis; 14) korraldab õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 15) moodustab kooli pidaja nõusolekul pikapäevarühmi ning kehtestab nende töökorralduse ja päevakava; 16) otsustab õpilase pikapäevarühma vastu võtmise; 17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 18) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 19) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 20) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija; 21) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 22) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku; 23) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise; 24) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised; 25) annab aru hoolekogule; 26) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust; 27) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest; 28) tagab koolis toimiva meeskonna; 29) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist. 30) kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra. 31) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks Pajusi Vallavalitsusele.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ja teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Kooli on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel õppeaastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle põhiülesanneteks on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. (3) Hoolekogu moodustamise korra ja selle töökorra kehtestab vallavalitsus. (4) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Pajusi vallavara valitsemise korra alusel Pajusi Vallavolikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Pajusi valla omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Pajusi Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Pajusi valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus. (4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuse kaudu.
(1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli direktori kehtestatud asjaajamiskorraga. (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Pajusi Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. (2) Kool esitab iga aasta 1. märtsiks Pajusi Vallavalitsusele tegevusaruande eelmise kalendriaasta kohta.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Jõgeva maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib vallavalitsus ja Pajusi Vallavolikogu revisjonikomisjon.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Pajusi Vallavolikogu arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini. (3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob Pajusi Vallavalitsus võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu. (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Pajusi Vallavolikogu. (2) Kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määruse paragrahv 22 lõike 1 punkti 12 rakendatakse alates 01.09.2011.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.