(1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord sätestab hooldust vajava 3.-16. aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16.-18. aastase raske või sügava puudega lapse, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kohtla vald, ühele vanemale, hooldajale, eestkostjale või kasuvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, toetuse määramise ja maksmise korra. (2) Hooldajaks ei määrata inimest, kellele on määratud «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» alusel raske või sügav puue, kes on piiratud teovõimega või alaealine. (3) Hooldajatoetus on igakuine toetus, mida makstakse valla eelarvest selleks ettenähtud vahenditest. (4) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust vallavalitsus.
(1) Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega lapse hooldaja sotsiaalnõunikule kirjaliku vormikohase avalduse (lisa). Koos avaldusega tuleb esitada alljärgnevad dokumendid: 1) isikut ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid; 2) mittetöötamist tõendav dokument; 3) puudega lapse kehtiv Arstliku ekspertiisi otsus; 4) puudega lapse Rehabilitatsiooniplaan (olemasolu korral). (2) Sotsiaalnõunikul on õigus vajadusel nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente. (3) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse taotleja (edaspidi taotleja) elukoht on rahvastikuregistrisse kantud eluruumi aadress. (4) Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise päev. (5) Kui hooldajatoetuse avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab vallavalitsus taotlejale esimesel võimalusel pärast avalduse vastuvõtmist, millised dokumendid tuleb hiljemalt 10 päeva jooksul täiendavalt esitada. (6) Kui taotleja esitab kõik vajalikud dokumendid § 2 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse hooldajatoetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei esita vajalikke dokumente nimetatud tähtajaks, otsustab Vallavalitsus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise olemasolevate dokumentide alusel.
(1) Sotsiaalnõunikul on õigus abi vajadust hinnata ja vajadusel perioodiliselt ka ümber hinnata (võib kasutada Eesti Geronotoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt väljatöötatud puudega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahendit), kasutada perearsti abi või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib hindamise aluseks võtta puudega lapse rehabilitatsiooniplaani või arstliku ekspertiisi otsuse. (3) Sotsiaalnõunik võib hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. (4) Vallavalitsus teeb otsuse hooldusvajadusest 30 päeva jooksul. (5) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbivaatamise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Sotsiaalnõunik on kohustatud sellest koheselt informeerima taotlejat.
(1) Sotsiaalnõunik teeb ettepaneku hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks vallavalitsusele. (2) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt Haldusmenetluse seadusele. (3) Hooldajatoetus määratakse iga hooldatava kohta «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 8 sätestatud tingimustes ajaks, mil isik vastab käesolevas korras sätestatud toetuse saamise tingimustele. (4) Hooldajatoetus määratakse toetuse taotlemise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast ning makstakse välja igakuiselt jooksva kuu eest hiljemalt 20 kuupäevaks. Kui toetuse maksmise kuupäev langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale makstakse toetus välja puhke- või pühadepäevale eelneval tööpäeval. (5) Hooldajatoetust makstakse hooldust vajava 3-16 aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16-18 aastase raske või sügava puudega lapse hooldaja pangaarvele igakuiselt. (6) Hooldajatoetuse suurus on vastavalt «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 5 lõikele 1 riigieelarvega kehtestatud sotsiaaltoetuse määr. (7) Hooldajatoetust makstakse järgmises suurustes: 1) 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 75 % sotsiaaltoetuse määrast. 2) 16-18-aastase sügava puudega lapse ühele vanemale, hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 100 % sotsiaaltoetuse määrast. 3) 16-18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale, hooldajale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 60 % sotsiaaltoetuse määrast. (8) Isikule, kellele on määratud hooldajatoetus, vormistatakse toimik, mille alusel vormistatakse hooldajatoetuse maksedokumendid.
(1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse ajutiselt teatise põhjal kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil. (2) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse ajutiselt teatise põhjal kui hooldatav viibib järjest viis päeva nädalas kodust eemal (õppeasutuses kohapeal ööbimisega) v.a. õppeaasta koolivaheajal. (3) Hooldajatoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast. (4) Hooldajatoetuse suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse ümber. Selleks esitab taotleja vastava avalduse ja vajalikud dokumendid sotsiaalnõunikule. Kui hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisest või tagasiulatavalt kirjaliku avalduse esitamise päevast, kui avaldus on esitatud ühe kuu jooksul, arvates toetuse summa suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Hilisemal avalduse ja vajalike dokumentide esitamisel arvutatakse toetus ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (5) Hooldajatoetuse vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega: 1) hooldaja tööle asumisel; 2) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 3) elukoha vahetamisel, kui see mõjutab hoolduse toimumist; 4) elukoha vahetamisel, kui see mõjutab hoolduse toimumist; 5) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel; 6) muul põhjustel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (7) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega hooldajatoetuse maksmise lõppemist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. (8) Pärast hooldajatoetuse saaja surma välja makstud hooldajatoetus ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara isik tagastab nimetatud summad vallavalitsuse nõudel. (9) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuse saamist mõjuvate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuse maksmine vallavalitsuse korralduse alusel, millest teatatakse hooldajatoetuse saanud isikule hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (10) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega, kui hooldaja ei täida oma kohustusi, on korduvalt rikkunud hoolduslepingut või on kaotanud usalduse. (11) Vallavalitsusel on õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. Liigselt makstud summad nõutakse tagasi «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses» sätestatud korras.
(1) Teisest omavalitsusest elama asunud puudega laps ja puudega lapse hooldajatoetuse saaja esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid sotsiaalnõunikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaalnõunik isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukoha vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta. (2) Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel.
Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 päeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.
Otsusega mittenõustamisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 33 lg 3 sätestatud korras.
Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.
(1) Enne 1. märtsi 2009.a. määratud hooldajatoetuse maksmist jätkatakse samas ulatuses kuni arstliku ekspertiisi komisjoni poolt kehtestatud tähtajani. (2) Juhul kui hooldusvajadus enne arstliku ekspertiisi komisjoni poolt kehtestatud tähtaega suureneb või väheneb, makstakse hooldajatoetust alates 1. märtsist 2009.a. kehtima hakanud alustel ja korras. (3) Määrus jõustub 1. märtsil 2009.a.