(1) Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale (edaspidi kord) sätestab Jõgeva linna poolt puudega lapse hooldusvajaduse hindamise, hooldajatoetuse taotlemise, määramise, maksmise ja maksmise lõpetamise korra. (2) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase õigusaktides sätestatud korras tuvastatud puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest. (3) Hooldajatoetust makstakse isikule, kelle enda ja kelle puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Jõgeva linn ja kelle tegelik elukoht on Jõgeva linnas. (4) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu. (5) Hooldusvajadus on EGGA ekspertide poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.
(1) Hooldajatoetuse määra kehtestab linnavolikogu. (2) 3 kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust 75% hooldajatoetuse määrast. (3) 16 kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust 100% hooldajatoetuse määrast. (4) 16 kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust 60% hooldajatoetuse määrast.
Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitse peaspetsialistile (edaspidi lastekaitse peaspetsialist) vormikohase kirjaliku avalduse.
(1) Lastekaitse peaspetsialist koos sotsiaalspetsialistiga selgitavad puudega lapse elukohas vastavalt hindamismetoodikale välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. (2) Lastekaitse peaspetsialist koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muuhulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(1) Hooldajatoetuse määrab Jõgeva Linnavalitsus oma korraldusega. (2) Sotsiaalosakond koostab korralduse eelnõu toetuse määramise või keeldumise kohta ning esitab selle vastuvõtmiseks linnavalitsusele, arvestades hooldajatoetuse taotlust ja sellele lisatud dokumente, lastekaitse peaspetsialisti koostatud arvamust ning muid asjas kogutud andmeid. (3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt: 1) kuni lapse puude kestuse viimase päevani; 2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba. (4) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele kuni ühekordses hooldajatoetuse määras: 1) 3 kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või 2) 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. (5) Hooldajatoetuse uueks määramiseks lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumisel esitab taotleja lastekaitse peaspetsialistile uue avalduse koos korras nõutud dokumentidega. Kui hooldajatoetuse taotleja on esitanud avalduse hiljemalt 30 päeva jooksul puude raskusastme määramise otsuse tegemisest ning puude raskusastme määramise otsus on tehtud tagasiulatuvalt, määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt puude raskusastme määramise kuupäevast.
(1) Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse määramise korralduse tegemisele järgnevast kuust jooksva kuu eest 10. kuupäevaks. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise korralduses nimetatud tähtajani või paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud juhtudel jooksva kuu lõpuni. (2) Hooldajatoetus kantakse hooldaja arvelduskontole. (3) Hooldajatoetust makstakse linnaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest.
(1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse: 1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused; 2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 3) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil; 4) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel; 5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel. (2) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama lastekaitse peaspetsialisti kirjalikult tööle asumisest ja kõikidest teistest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise 10 päeva jooksul nende asjaolude ilmnemisest. (3) Lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on linnavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda. Enammakstud hooldajatoetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.
(1) Isikutele, kellele maksti kuni 28. veebruarini 2009. a puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lg 1 p 1 ja 2 alusel hooldajatoetust sotsiaalkindlustusameti kaudu, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist Jõgeva linna poolt samade määrade alusel kuni 31. maini 2009. aastal, sõltumata hooldusvajaduse hindamise tulemusena tehtavast otsusest. (2) Lõikes 1 nimetatud isikutelt võtab linnavalitsuse sotsiaalosakond kuni 30. aprillini 2009. a vastu avaldusi hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks. (3) Kui lõikes 1 nimetatud isik ei ole 30. aprilliks 2009. a sotsiaalosakonda avaldust esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks või kui hooldaja keeldub hooldusvajaduse hindamise läbiviimisest, hooldajatoetust ei maksta. (4) Avalduse vormi kinnitab Jõgeva Linnavalitsus. (5) Määrus jõustub 2009. a 1. aprillil.