Käesolev kord sätestab riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse (edaspidi lapsehoiuteenus) osutamise tingimused ja korra raske ning sügava puudega laste perekondade toimetuleku soodustamiseks Orava vallas (edaspidi vald).
(1) Lapsehoiuteenusele on õigus raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kus laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et: 1) raske ja sügava puudega lapse hooldusteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; 2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega; 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. (2) Lapsehoiuteenust on käesoleva korra alusel õigustaotleda ka raske ja sügava puudega laste hooldajatel, kelle elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on Orava vald.
(1) Lapsehoiuteenuse taotlemiseks esitab lapse seaduslik esindaja kirjaliku taotluse Orava Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus); (2) Taotluses (lisa 1) esitatakse järgmised andmed ja lisatakse vastavad dokumendid: 1) teenust taotleva isiku nimi, isikukood, elukoht, kontakttelefon ja e-post; 2) teenust vajava lapse nimi, isikukood, elukoht; 3) lapse isikut tõendava dokumendi koopia; 4) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia; 5) kuludokumendid teenuse ostmise kohta; 6) arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta; 7) eestkostjaks määramise otsuse koopia või sotsiaalhoolekande seaduse § 25³ lõikes 4 nimetatud lepingu koopia, kui taotluse esitab lapse eestkostja või sotsiaalhoolekande seaduse § 25³ lõike 4 alusel last hooldav isik; 8) taotleja poolt valitud ning vastavat tegevusluba omava lapsehoiuteenuse osutaja (edaspidi lapsehoidja) andmed ja tema kirjaliku nõusoleku. (3) Lapsehoiuteenuse määramine: 1) vallavalitsus teeb otsuse lapsehoiuteenuse määramise või määramisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Otsusest teavitatakse taotlejat viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest; 2) peale lapsehoiuteenuse määramist sõlmib vallavalitsus lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga ning tema valitud lapsehoidjaga halduslepingu.
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni viit last, sealhulgas lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni 10 last, sealhulgas lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud. (2) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse kõiki lapsehoiuteenusel viibivaid raske või sügava puudega lapsi, alla kolmeaastaseid lapsi ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavaid raske või sügava puudega isikuid ja alla kolmeaastaseid lapsi kahe lapse eest. (3) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (4) Lapsehoiuteenuse osutamise korral rohkem kui nelja järjestikuse tunni vältel: 1) tagab lapsehoidja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Lapsehoidja peab toitlustamisel tagama toidu käitlejale kehtestatud nõuete täitmise vastavalt toiduseaduses sätestatule; 2) kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoidja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoidja vahelisele kokkuleppele. (5) Lapsehoidja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ning lapse huvidest. Lapsehoiuteenusele õigustatud isik ning lapsehoidja vahetavad teineteisega lapse hooldamisega seonduvat teavet. (6) Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse rahastatava lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud sotsiaalhoolekandeseaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras koostama statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse kohta ja esitama need vallavalitsusele. (7) Lapsehoiuteenuse osutamiseks on nõutav tegevusluba, mis annab õiguse tegutseda vastaval tegevusalal. Tegevusloa taotlemise, andmise, keeldumise ning kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 211 – 2110.
(1) Lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest vallaeelarvesse eraldatud vahenditest. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib vallavalitsus kasutada raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks. (3) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse asendamiseks muu sotsiaalteenusega või toetusega esitab teenust vajav isik või tema seadusjärgne ülalpidaja või eestkostja kirjaliku avalduse ja kulu tõendavad dokumendid vallavalitsusele. (4) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksval eelarveaastal ajast, mil lapse seaduslik esindaja teavitab vallavalitsust oma soovist mitte kasutada jooksval aastal lapsehoiuteenust ja esitab taotluse osutatavad teenuste ja toetuste saamiseks (5) Lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi korral osutatavad teenused ja toetused: 1) isikliku abistaja või tugiisiku teenuse osaliseks kompenseerimiseks; 2) invatransporditeenuse osaliseks kompenseerimiseks; 3) lapse eluaseme kohandamine toimetuleku soodustamiseks; 4) sotsiaaltoetus haigekassa poolt mitterahastatavate invatehniliste abivahendite maksumuse kompenseerimiseks; 5) laste ja nende perede nõustamise korraldamiseks; 6) lastele rehabilitatsiooniteenuseks ja nendega seotud kuludeks; 7) muud raske ja sügava puudega lapse toimetuleku soodustamiseks suunatud tegevused.
Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.
Määrus jõustub 28. märtsil 2009. aastal.