lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Narva linna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Narva linna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord
→
0 § muudetud22 § eemaldatud+0 sõna lisatud−1628 sõna eemaldatud
§ 1Reguleerimisalaeemaldatud

Käesoleva määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord töötavatele pedagoogidele, kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimine õpetaja, treeneri, treener-õpetaja või muu pedagoogina (edaspidi atesteeritav) Narva linna munitsipaalhuvikoolides (edaspidi huvikool).

§ 2Atesteerimise eesmärkeemaldatud

Atesteerimise eesmärk on toetada huvikoolide pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

§ 3Atesteerimisel omistatavad ametijärgudeemaldatud

(1) Atesteeritavale, kes vastab Narva linna kohaliku omavalitsuse organite õigusaktidega sätestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk. (2) Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides Narva sama valdkonna huvikoolides.

§ 4Atesteerimise aluseks olevad nõudedeemaldatud

Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid: 1) vastab Narva linna kohaliku omavalitsuse organite õigusaktidega sätestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele; 2) on töötanud tulemuslikult, mida hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt koostatud atesteeritava töö analüüsi ning käesoleva määruse § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt koostatud huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu põhjal; 3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 80 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialast iseseisvat enesetäiendamist, mida tõendab huvikooli juht, või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas; 4) on omandanud teadus - või kutsekraadi hariduse valdkonnas ; 5) on juhendanud õpetajakoolituse raames noorempedagooge, algajaid õpetajaid või praktikante huvikooli juhi käskkirja alusel; 6) on osalenud huvikooli arendustegevuses, mida tõendab huvikooli juht; 7) on koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud pedagoogilist uurimistööd huvikooli valdkonda toetava temaatikaga; 8) on olnud lektoriks täienduskoolituse läbiviimisel vanempedagoogiks atesteerimise puhul 20 ning pedagoog-metoodikuks atesteerimise puhul 40 tunni ulatuses, mida tõendab vastava koolitusloa omav organisatsioon; 9) on korraldanud huvikooli tööplaaniga kavandatud õpilasüritusi, -võistlusi või -näitusi; 10) on juhendanud huvikooli tööplaaniga kavandatud õpilasvõistlustel ja -näitustel esinenud õpilasi; 11) on välja töötanud või retsenseerinud avaldatud (sh elektroonselt) õppematerjale; 12) on esinenud haridusüritustel, konverentsidel, näitustel või ajakirjanduses või on juhendanud veebilehte pedagoogilistel või erialastel teemadel; 13) on osalenud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises (sh klubide, laagrite, õppeprojektide korraldamisel.

§ 5Noorempedagoogi ametijärgu omistamise tingimusedeemaldatud

(1) Noorempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale vastava taotluse alusel, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud nõudele. (2) Treeneri või treener-õpetaja puhul omistatakse noorempedagoogi ametijärk atesteeritavale vastava taotluse alusel, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja omab vähemalt II kategooria või Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 4. taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses vastavalt spordiseaduse § 6 lõikele 2.

§ 6Pedagoogi ametijärgu omistamise tingimusedeemaldatud

(1) Pedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja kes on õpetajana tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta. (2) Treeneri või treener-õpetaja puhul omistatakse pedagoogi ametijärk vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja kes on treeneri või treener-õpetajana tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta ning omab vähemalt III kategooria või Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 5. taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses vastavalt spordiseaduse § 6 lõikele 2.

§ 7Vanempedagoogi ametijärgu omistamise tingimusedeemaldatud

(1) Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktides1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet käesoleva määruse §4 punktides4–13 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 9-12 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil. (2) Treeneri või treener-õpetajapuhul omistatakse vanempedagoogi ametijärk vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 1 nimetatud nõudele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud treeneri või treener-õpetajana, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning omab vähemalt IV kategooria või Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 6. taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses vastavalt spordiseaduse § 6 lõikele 2.

§ 8Pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamise tingimusedeemaldatud

(1) Pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kellel on õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus, kes vastab käesoleva määruse §4 punktis3 nimetatud nõudele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet käesoleva määruse §4 punktides4–13 nimetatud nõuetest. Paragrahvi4 punktides 9-13 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt üleriigilisel tasandil. (2) Treeneri või treener-õpetaja puhul omistatakse pedagoog-metoodiku ametijärk vastava taotluse alusel atesteeritavale, kellel on õigusaktidega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus, kes vastab käesoleva määruse § 4 punktis 3 nimetatud nõudele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud treeneri või treener-õpetajana, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku, ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet käesoleva määruse § 4 punktides 4–13 nimetatud nõuetest. Paragrahvi4 punktides 9-13 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt üleriigilisel tasandil. Samuti peab atesteeritav omama ka V kategooria või vähemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 7. taseme treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses vastavalt spordiseaduse § 6 lõikele 2.

§ 9Ametijärkude tähtaegeemaldatud

(1) Noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult. (2) Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks. (3) Kui atesteeritav, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni. (4) Kui atesteeritav, kellele on omistatud pedagoog-metoodiku ametijärk, ei taotle enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärgu omistamist, loetakse ta pedagoog-metoodiku ametijärgu tähtaja lõppemisest alates kolmeks aastaks vastavaks vanempedagoogi ametijärgule. Kui atesteeritav antud tähtaja (3 aastat) jooksul ei taotle pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärgu omistamist, loetakse ta vanempedagoogi ametijärgu tähtaja lõppemisest alates vastavaks pedagoogi ametijärgule.

§ 10Atesteerimise läbiviijadeemaldatud

Atesteerimise läbiviijad (edaspidi atesteerijad) on: 1) atesteeritava töökohaks oleva huvikooli juht (edaspidi huvikooli juht), kes omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu; 2) atesteeritava töökohaks oleva huvikooli juhi moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi huvikooli atesteerimiskomisjon), mis omistab vanempedagoogi ametijärgu; 3) Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi kultuuriosakonna atesteerimiskomisjon), mis omistab pedagoog-metoodiku ametijärgu.

§ 11Atesteerimiskomisjoni moodustamineeemaldatud

(1) Huvikooli juht moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt viieliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad: 1) kõrgemalseisva ametiasutuse volitatud esindaja; 2) huvikooli juht või huvikooli juhi asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal; 3) huvikooli õppenõukogu otsusega määratud õpetajate esindaja(d); 4) huvikooli hoolekogu esindaja(d). (2) Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond moodustab pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks esitatud taotluste ning atesteerimisel tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks vähemalt viieliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad: 1) huvikoolide esindajad; 2) kultuuriosakonna esindajad.

§ 12Atesteerimiskomisjoni töö korraldamineeemaldatud

(1) Atesteerimiskomisjoni esimese istungi kutsub kokku käesoleva määruse alusel komisjoni moodustanud asutuse juht. (2) Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, aseesimehe ja sekretäri. (3) Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees. (4) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja istungit protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.

§ 13Atesteerimiskomisjoni töövormeemaldatud

(1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on istung. (2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.

§ 14Atesteerimiskomisjoni istungeemaldatud

(1) Atesteerimiskomisjoni istungi kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele. (2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne istungi toimumist. (3) Atesteeritaval on õigus osaleda komisjoni istungil tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritav istungiruumis ei viibi.

§ 15Atesteerimiskomisjoni otsuseemaldatud

(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 atesteerimiskomisjoni liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul. (2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus. (3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse vastavalt huvikooli dokumentide loetelule.

§ 16Atesteerimiskomisjoni istungi protokolleemaldatud

(1) Atesteerimiskomisjoni sekretär protokollib atesteerimiskomisjoni istungid. Protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär. Protokollide koopiad edastab sekretär ühe nädala jooksul pärast istungi toimumist atesteerimiskomisjoni liikmetele. (2) Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse vastavalt huvikooli dokumentide loetelule.

§ 17Atesteerija õigusedeemaldatud

(1) Atesteerijal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte või spetsialiste, kes esitavad atesteerijale oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele kirjalikult. (2) Atesteerimist läbiviival huvikooli juhil, atesteerimiskomisjoni liikmel ja atesteerija poolt kaasatud ekspertidel või spetsialistidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega.

§ 18Atesteerimiskomisjoni teenindamineeemaldatud

Atesteerimiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab atesteerimiskomisjoni moodustaja.

§ 19Ametijärgu omistamise taotlemineeemaldatud

(1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteeritav kirjaliku taotluse vabas vormis vastavat ametijärku omistavale atesteerijale. (2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse: 1) ametlikult kinnitatud ärakirjad haridust tõendavatest dokumentidest; 2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs; 3) huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle; 4) ametlikult kinnitatud ärakirjad dokumentidest, mis tõendavad §-s 4 toodud nõuete täitmist; 5) ametlikult kinnitatud ärakiri viimase atesteerimise otsusest selle olemasolul. 6) pedagoog-metoodikuks atesteerimise puhul – huvikooli toetuskiri seoses taotletava atesteerimisega. (3) Ühe atesteerimisnõude täitmist tõendav dokument ei kehti teiste atesteerimisnõuete täitmise tõendamiseks.

§ 20Ametijärgu omistamise taotluste läbivaatamineeemaldatud

(1) Huvikooli juht vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest. (2) Huvikooli atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusi läbi järgnevalt: 1) 1. augustist 30. novembrini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks; 2) 1. detsembrist 31. juulini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 1. septembriks. (3) Kultuuriosakonna atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusi läbi järgnevalt: 1) 1. novembrist 31. märtsini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. maiks; 2) 1. aprillist 31. oktoobrini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks.

§ 21Atesteerija otsuse vaidlustamineeemaldatud

(1) Kui atesteeritav ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest õigus esitada kultuuriosakonna atesteerimiskomisjonile apellatsioon asja uueks otsustamiseks. Kui atesteeritav ei nõustu kultuuriosakonna atesteerimiskomisjoni otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest õigus esitada kaebus halduskohtusse. (2) Lõikes 1 nimetatud apellatsiooni läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust. Selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide ja spetsialistide arvamused. (3) Kultuuriosakonna atesteerimiskomisjon vaatab lõikes 1 nimetatud apellatsiooni läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. (4) Kultuuriosakonna atesteerimiskomisjonil on lõikes 1 nimetatud apellatsiooni läbivaatamisel õigus: 1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava istungi protokolli koopia või väljavõtte esitamist; 2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks. (5) Apellatsiooni läbivaatamisel on kultuuriosakonna moodustatud atesteerimiskomisjonil õigus oma otsusega: 1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks; 2) jätta taotlus rahuldamata. (6) Kultuuriosakonna atesteerimiskomisjon saadab oma otsuse tähitud kirjaga apellatsiooni esitajale apellatsioonis märgitud aadressil ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale 10 päeva jooksul otsuse tegemisest. (7) Kultuuriosakonna atesteerimiskomisjoni ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.

§ 22Rakendussättedeemaldatud

(1) Nende pedagoogidele, kelle ametijärkude tähtajad on möödunud alates 14.12.2008.a kuni käesoleva määruse jõustumiseni, pikendatakse ametijärkude kehtivuse tähtaega kuni 1. septembrini 2009.a. (2) Määrus jõustub 01.06.2009.

← Tagasi teksti juurde