(1) Misso valla (edaspidi nimetatud vald) heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on koos riigi vastavate õigusaktidega tagada valla puhtus ja heakord ja säästev elukeskkond. (2) Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalik koht - kõik üldkasutatavad ehitised ja territooriumid, samuti ühissõiduk; 2) avalik lõke - avalikkusele suunatud üritusel lõkke tegemine; 3) grafiti - illegaalne omaniku loata hoone seintele, müüridele jm joonistatud või värviga pihustatud tekst ja pildid; 4) heakorratööd - tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedustõrje teostamine, muru ja rohu niitmine, puude ja põõsaste okste kärpimine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine; 5) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maapinna piiritletud osa ehk maatükk) või hoonestusõigus; kinnistu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus ja katastriüksus; 6) kõnnitee - jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee; 7) omanik - füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või vallasasi ; omanikuga on võrdsustatud isik, kes õiguslikul alusel asja valdab või kasutab või kes on omaniku poolt volitatud asja haldama; 8) romusõiduk - sõiduk, mis on kasutusest kõrvaldatud, millelt on eemaldatud osa agregaate, kere osasid, rattaid, klaase jne ning mis oma väljanägemisega riivab ümbruskonna esteetilist väljanägemist; 9) tuleohtlik aeg metsa ja muu taimestikuga kaetud alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu; 10) tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja kuivanud taimestikuga kaetud ala ning turbapinnasega ala; 11) puhastusala – sõidutee ja kinnistu vahel asuv üldkasutatav ala ja kõnnitee. Puhastusalaks on ka korterelamute vahelised ühiskasutuses olevad alad. Kinnistute vahelisel maa-alal on puhastusala piiriks nendevaheline mõtteline telgjoon.
Heakorra nõuete täitmiseks on valla territooriumil keelatud: 1) risustada ja reostada valla haldusterritooriumi; 2) hoonete, rajatiste, müüride, jäätmemahutite, mängu- ja spordiväljakute inventari piirdeaedade, teede, liikluskorraldusvahendite, ühistranspordipeatuste ootekodade vms sodimine, määrimine või mistahes muul viisil kahjustamine; 3) kahjustada ja lõhkuda pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari; 4) üldkasutataval maa-alal teekatte, murukamara, lillede, põõsaste, hekkide või puude vigastamine ja kahjustamine, sealhulgas tarade, traatide siltide või muu sellise kinnitamine puude külge; 5) omavoliliselt püstitada ja lammutada ehitisi ning rajatisi, sealhulgas muuta ehitiste välisilmet; 6) ilma vallavalitsuse eelneva kooskõlastuseta rajada kõnniteid, piirdeaedasid, parkimisplatse; 7) ilma kehtestatud korras kaeveloata teostada kaevetöid; 8) panna maha jäätmeid ja prügi selleks mitte ettenähtud kohtades; 9) omavoliliselt täita pinnaveekraave; 10) kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmine ja ladustamine väljaspool kinnistu piire ja inimesi või vara ohustaval viisil. Erandkorras, kui kinnistu seda ei võimalda, on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jmt mahalaadimine avalikule territooriumile tingimusel, et eelpool nimetatu teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul ning sellega ei takistata liiklust ega ohustata inimesi või vara; 11) paigutada olmejäätmete konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonjäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti jäätmenõu või konteineri kaant; 12) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine, kui sellega ei tekitata kahju ümbritsevale keskkonnale või pinnasele; 13) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 14) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi nende pakenditel märgitud kasutusjuhendi vastaselt; 15) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 16) sõita ja parkida mootorsõidukitega (ka haagisega) haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel ja teistes selleks mitte ettenähtud kohtades; 17) avalikes kohtades (supelrannad, telkimisalad) sõita vees ja väljaspool sõidukite liikluseks ette nähtud teid ja parklaid; 18) veekogudes ja veekogude ääres pesta liiklusvahendeid, masinaid, mahuteid ja muid esemeid; 19) parkida romusõidukeid (sõidukid, millel puudub kehtiv ülevaatus ja kindlustus kauem kui kuus kuud) avalikul teel või muus avalikus kohas või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korteriühistu luba, korteriühistu puudumisel kõikide korteriomanike nõusolek; 20) telkimine ja ööbimine avalikus kohas, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 21) viibida loomadega üldkasutatavas supluskohas; 22) omavoliliselt välja panna teadet või kuulutust selleks mitte ettenähtud avalikku kohta; 23) teha grafitit.
(1) Avalikku kohta tohib tõkkepiirdeid, reklaamtahvleid, viitasid, vitriine ja teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse kirjalikul loal ning nende korrasoleku tagab omanik. (2) Avalikes kohtades toimuvatel rahvaüritustel peab ürituse korraldaja tagama piisava arvu jäätmete kogumisvahendite olemasolu ning ürituse territooriumi ja selle ümbruse korrastamise 24 tunni jooksul peale ürituse lõppemist ning tagama ürituse toimumise kohaga piirnevate alade puhtuse. Vallavalitsus võib ürituse korraldajale esitada ka muid nõudmisi, sealhulgas tualettide paigaldamise nõude. (3) Müügi- või teeninduspunkti omanik on kohustatud varustama müügi- või teeninduspunkti nõuetele vastava jäätmemahutiga ning hoidma pidevalt korras müügi- või teeninduspunkti ümbruse vähemalt 10 meetri raadiuses. (4) Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust. (5) Riigi ja Misso valla ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. (6) Koorma vedaja peab kinnitama ja katma koorma nii, et see väldiks materjalide ja tolmu sattumist teele. Vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud esemed, materjalid vms ning laadimise järgselt tagama viivitamatult laadimiskoha (tee, teeperve või teega piirneva ala) korrastamise. Ohtlikust reostusest tuleb viivitamatult teatada Lõuna – Eesti Päästekeskusele ja vallavalitsusele. (7) Põllumajandustööde tegijad peavad tagama, et ei toimuks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist, reostamist või kahjustamist. Risustus või reostus tuleb likvideerida viivitamatult. (8) Avalikus kohas paikneva mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamise vähemalt üks kord aastas ja mänguvahendite ning väikevormide hooldamise ning remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult demonteerida või tagada ohutus muul viisil.
Vallavalitsuse kohustus on: 1) tagada vallale kuuluvate kohalike teede, tänavate, väljakute, kõnniteede korrashoid. 2) tagada parkide, haljasalade, spordiplatside, lastemänguväljakute ja muude avalike kohtade korrashoid; 3) paigaldada parki, haljasalale, mänguväljakule või muudesse avalikesse kohtadesse jäätmemahutid ja neid regulaarselt tühjendada; 4) soodustada tänavatel ja teedel tänavasiltide ning külades külasiltide olemasolu koostöös külade ja kolmanda sektoriga. Tänavasiltide ühtsed kujunduse nõuded kehtestab Misso Vallavolikogu.
(1) Kinnistu omanik on kohustatud: 1) tagama kinnistul üldise puhtuse ja korra, sealhulgas piirdeaedade, väravate ning hoonete fassaadide, fassaadielementide ja vihmaveesüsteemi korrasoleku; 2) hoidma korras kinnistu ja puhastusala, koristama prahi, tegema umbrohutõrjet, niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust; 3) tagama, et kinnistu oluliste osade sh ehitiste ja kinnistul asuvate vallasasjade seisund ei ohustaks teisi isikuid, vara või keskkonda; 4) puhastama (sealhulgas võsast) regulaarselt ja korras hoidma kinnistul asuvad kraavid, truubid, sadeveekaevud ja nende kaaned, sadeveekaevuse ümbruse jms; 5) mitte kahjustama ja risustama kinnistut läbivat avalikku teed ja selle kaitsevööndit; 6) hoidma juurdepääsuteed tehnovõrkudele ja tuletõrje veevõtukohtadele läbipääsetavad ja korras; 7) remontima või kehtestatud korras lammutama kinnistul asuvad ja ümbruskonna välisilmet rikkuvad lagunenud ehitised; 8) kõrvaldama ehitiselt varisemisohtlikud kivid ja plaadid jms ning tagama nende tööde tegemise ajal ohutuse, tähistades vajadusel eelnevalt ohtliku töötsooni; 9) varustama tiheasustusaladel paiknevad elamud ja korterelamutes ka korterid ja postkastid korrektsete ja nähtavate numbrisiltidega; 10) tagama korterelamute trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise; 11) tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise ning juurdepääsu; 12) hoidma korras jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni; 13) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende libedustõrje; 14) tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma selle ümbruse korras ning vältima ümbruse saastumist virtsa ja sõnnikuga; 15) tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. (2) Korterelamute kinnistutel tagavad eeskirjadest tulenevate heakorra nõuete täitmise korteriomanikud. (3) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala koristama selle omanik. (4) Kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima ehitise varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud ehitisse ja krundile.
(1) Ehitus-, remondi ja kaevetöö tegija kohustused: 1) võtma ehitus- ja kaevetööde tegemiseks vallavalitsuselt sellekohase loa; 2) tagama tööde piirkonnas ohutuse; 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsuteed ning piirnevad sõidu- ja kõnniteed; 4) kindlustama ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse vältimaks objektilt pori, prahi ja lume sattumist ümbritsevale territooriumile, sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule; 5) pärast tööde lõpetamist objektil taastama haljastuse ning teede seisundi vastavalt aastaaja võimalustele ning lõplikult vallavalitsuse poolt antud tähtajaks. (2) Kommunikatsioonide vigastatustest ja avariidest põhjustatud antisanitaarne või ohtlik olukord tuleb süüdlasel likvideerida ning heakord taastada mõistliku aja jooksul, süüdlase puudumisel kommunikatsiooni valdajal.
Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas.
(1) Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus selline tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega ja on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse. (2) Loomade pidamine ja selle tagajärjel tekkivate jäätmete (nt virtsa ja sõnniku) hoidmine on lubatud vaid sellekohast kastusluba omavates hoonetes ja rajatistes, et oleks tagatud sanitaar- ja veterinaarnõuded. (3) Kariloomi või kodulinde võib tiheasustusalal pidada (erandkorras) vallavalitsuse nõusolekul. Enne küsimuse otsustamist kuulab vallavalitsus ära menetlusosaliste, sealhulgas naabrite arvamused ja vastuväited. Vallavalitsuse nõusolekuna kariloomade või kodulindude pidamiseks tiheasutusalal käsitletakse muuhulgas loomapidamishoonete püstitamiseks ja kasutamiseks antud ehitus- ja kasutuslubasid. (4) Karjatatavaid loomi tuleb karjatada viisil, mis välistaks loomade sattumise kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele või avalikuks kasutamiseks mõeldud teedele. Vajadusel tuleb karjatamiseks kasutatav ala piirata aia või elektrikarjusega. (5) Loomapidaja on kohustatud vältima avalike teede ja kohtade reostamist ning isikute ja liikluse häirimist loomade poolt ning viivitamatult likvideerima loomapidamisega tekkinud reostuse. (6) Tiheasustusalal on loomapidaja kohustatud korraldama oma looma pidamist selliselt, et see ei häiriks teisi inimesi. Muuhulgas on loomapidaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud vältimaks looma lahtipääsemist loomapidaja juurest, ebameeldiva lõhna ja müra levikut, öörahu rikkumist, reostuse teket jms. (7) Loomi ja linde ei tohi pidada koolide, lasteasutuste, toitlustusäride, kaupluste ja teiste ühiskondlike hoonete vahetus läheduses (lähemal kui 50 meetrit). (8) Koerte ja kasside pidamise nõuded sätestatakse Misso Vallavolikogu poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjas.
(1) Põlevmaterjali jäätmeid põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelvalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. (2) Aastaringselt on keelatud põletada olmejäätmeid (prügi), ohtlikke jäätmeid ja rohkelt suitsu tekitavaid jäätmeid (näiteks märjad puulehed jms). Kuivade aia- ja pargijäätmete põletamise nõuded on sätestatud Misso valla jäätmehoolduseeskirjas. (3) Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeteenistuse ja vallavalitsusega. Avaliku lõkke tegemise kohta peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel. (4) Tule tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust ja suunda. Arvestada tuleb ka lõkkest lenduda võivate sädemetega. (5) Pärast prahi põletamist ning lõkke või muu koldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. (6) Teisaldatav grill- või suitsuahi või muu samalaadne ese peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud esemed peavad kasutamise ajal olema pideva järelvalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada.
Metsa ja muu taimestikuga kaetud alal on tuleohtlikul ajal keelatud: 1) kulu põletamine; 2) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine; 3) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused; 4) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 5) raiejäätmete põletamine; 6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 662 alusel.
Paragrahvis 16 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 664 lõikes 2 nimetatud isikud.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Misso Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Lõuna Politseiprefektuur.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.