lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Asfalt- ja mustkatete remondi tehnilised tingimused›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Asfalt- ja mustkatete remondi tehnilised tingimused
→
0 § muudetud13 § lisatud+850 sõna lisatud−0 sõna eemaldatud
§ 1Määruse reguleerimisalalisatud

Määrus kehtestab tehnoloogilised võtted ja tehnilised tingimused asfalt- ja mustkatete löökaukude remontimiseks, kaevikute tagasitäitmiseks, katendite taastamiseks ja vastavad garantiinõuded Kuressaare linnas.

§ 2Tehnoloogilised etapidlisatud

(1) Aukude ja pragudevõrgustiku suuruse väljaselgitamine ja vajalike lõigete mahamärkimine. (2) Aukude ja pragudevõrgustiku väljalõikamine. (3) Väljalõigete põhjade tasandamine ja tihendamine. (4) Väljalõigete lihvitud servade murdmine või pesemine ja karestamine, kui lõige on teostatud ketaslõikuriga. (5) Väljalõigete põhjade puhastamine suruõhuga ja servade puhastamine, kas mehhaaniliselt või suruõhuga. (6) Väljalõigete põhjade ja servade kruntimine. (7) Väljalõigete täitmine asfaltseguga. (8) Asfaltsegu tihendamine vertikaalset dünaamilist koormust tekitava tihendusseadmega (näit. vibroplaadiga) ja staatilist koormust tekitava raskema tihendusseadmega (näit. kerge asfaldirull või mootoriga varustatud käsirull). (9) Asfaldipaikadele ja –vuukidele pindamiskihi paigaldamine: 1) kruntimine; 2) graniitkillustiku paigaldamine; 3) graniitkillustiku kinnirullimine.

§ 3Löökaukude ettevalmistaminelisatud

(1) Tehnilised tingimused löökaukude ettevalmistamiseks ilma freesimiseta: 1) väljalõigatava pinna märgistamine toimub nii, et märgitav pind kataks kogu löökaugu ümbruses areneva pragudevõrgu. 2) aukude väljalõikamine: a) asfaldi ketaslõikajaga,b) suruõhul või hüdraulikal baseeruva löökhaamriga mis on varustatud lapikteraga; 3) väljalõike servad: sirged, vertikaalsed, pinnad murtud, karestatud, ei tohi olla lihvitud; 4) väljalõike kuju: ristkülikukujulised; 5) väljalõike sügavus: vähemalt 6 cm; 6) Väljalõike põhi- tasandatakse vajadusel ja täidetakse peenkillustikuga fraktsioon 5-10 mm (et saavutada väljalõike sügavus 6 cm), tihendatakse (näit. tramperi või vibroplaadiga) tihendustegurini 0,98. (2) Löökaukude ettevalmistamisel freesimisega on nõutav väljalõike sügavus vähemalt 6 cm.

§ 4Väljalõigete kruntiminelisatud

(1) Enne kruntimist toimub ketaslõikuriga lihvitud servade murdmine või karestamine ja pesemine tagamaks külma vuugi ettenähtud nakkumine. (2) Kui kruntimine ei toimu vahetult peale löökaugu ettevalmistamist, siis puhastada tolmust ja sodist väljalõigete servad (soovitavalt suruõhuga). (3) Väljalõigete vertikaalsed servad ja põhi krunditakse vedelbituumeni või bituumenemulsiooniga. Emulsioon peab katma väljalõike vertikaalsed servad täielikult, väljalõike põhja ühtlaselt jaotatuna vähemalt 30% ulatuses. Bituumenemulsiooni kandmiseks väljalõike servadele kasutada kas emulsioonipritsi, emulsiooniharja või isevalmistatud seadeldisi.

§ 5Asfaltsegu paigaldaminelisatud

(1) Segu paigaldamine toimub kas asfaldilaoturiga või käsitsi. Lubatud on paigaldada tihendatud asfaltbetooni TAB 12 - I, kõnniteedel TAB 12 – II. (2) Asfaldilaoturiga segu paigaldamine toimub suuremate väljalõigete puhul ja konkreetne asialdisegu mark sõltub sellisel juhul tänavalõigu aastaringsest ööpäevasest liiklusintensiivsusest ning määratakse freesimistööde käigus. Asfaldilaoturiga segu paigaldamise korral juhinduda Riigi Maanteeameti poolt välja antud ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHENDIST. (3) Käsitsilaotamise puhul paigaldatakse segu ühtlaselt ja tasandatakse. Esimene tihendamine toimub vibroplaadiga (140... 100 C), lõplik tihendamine toimub kerge rulliga ja soovitavalt vibrovaltsiga enne segu jahtumist (80…60 C). (4) Asfaldisegu vastavus seguretseptile tuleb töövõtjal tõestada mõnes asfaldilaboris tehtud teimimise tunnistusega, milles on määratud vastava segu: valmistaja; koostis ja sõelkõver; sideaine mark ja sisaldus; kivimaterjali liik, päritolu ja kvaliteedinäitajad; segu mahumass ja poorsused.

§ 6Asfaldipaikade ja -vuukide pindamine.lisatud

(1) Pinnatud tänavalõikudel tuleb paigaldatud asfaldipaik pinnata. (2) Asfaldipaiga ja olemasoleva katte kokkupuutevuuk tuleb kruntida bituumenemulsiooniga ja pinnata graniitkillustikuga (fraktsioon 3 - 5 mm) ning tihendada rulliga.

§ 7Asfaldipaikade tasasuse kontrolllisatud

(1) Asfaldipaikade tasasuse kontrolli aluseks võetakse Eesti Asfaldiliidu ASFALDINORMID (AL ST 1-02). (2) Asfaldipaikade tasasus loetakse tasanduskihile vastavaks, kui suurim pilu 2 m tasasuslati all on sõidutee pikisuunas 6 mm ja põiksuunas 5 mm. (3) Asfaldipaiga pinnatud vuugi tasasuslati alla sattudes kehtib järgmine norm: pindamise killustiku fraktsioon + lubatud vahe tasasuslati all (näit. pikisuunas 5+6 mm). (4) Asfaldipaikade nõutud tasasus peab olema saavutatud ka siis, kui vana asfaltkate esialgse väljalõike serval on ettenähtust madalam; sel juhul laiendatakse asfaldipaika kuni on saavutatud ühtlane ettenähtud tasasus; väiksema ebatasasuse võib remontida pigikillustiku paigaldamise teel. (5) Muud asfaldisegu paigaldamise kvaliteedinäitajad (mahumass, jäävpoorsus, Marshalli stabiilsus, tihendustegur jm.) määratakse vastavaid katsetusi tegevas asfaldilaboris vastavalt Maanteeameti poolt välja antud sellekohastele eeskirjadele samplingu korras Tellija kulul, kui Tellija seda vajalikuks peab.

§ 8Nõuded kaevikute tagasitäitmisellisatud

(1) Täitematerjaliks kasutada vett dreenivat ja tihendamisele kergesti alluvaid teedeehitusmaterjale. Järgida tuleb RYL 77-1990. Teede all kasutada kogu kaeviku ulatuses tagasitäiteks liiva. Liiv peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10 %. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. (2) Täitematerjal tuleb tihendada kihtide kaupa, kusjuures tihendatavate kihtide paksus sõltub tihendusaparaadi (tramper või vibroplaat) parameetritest vibroplaadiga tihendamisel 20 cm. (3) Tihendamine peab toimuma täitematerjali optimaalse niiskuse juures. (4) Tihendamine sõiduteekatte all peab toimuma tihendustegurini 0,98 ja kõnniteekatte all tihendustegurini 0,95 (soovitav mõõta mehhaanilise penetromeetri abil).

§ 9Nõuded katendi aluskihi taastamiselelisatud

(1) Sõidutee katendi aluskihi kaevetöödejärgne taastamine peab järgima läbikaevatud teeosa aluskihi konstruktsiooni, st. taastatava aluskihi killustikukihtide paksused peavad olema vähemalt sama suured, kui kaevikuseintelt mõõdetud kaevikuga külgneva teeosa aluskihid. Kuressaare tingimustes koosneb aluskiht tavaliselt 12-15 cm paksusest paekivikillustiku (fraktsioon 10 - 40 mm) kihist. Kui aluskiht läbikaevatud teeosal on õhem, tuleb kasutada siiski 12- 15 cm paksust killustikukihti. (2) Killustikukihid tihendatakse tramperi, vibroplaadi või väikerulliga killustikuterade täieliku kinnikiilumiseni ja tihendustegurini 0,98.

§ 10Nõuded asfaltkatte taastamisele.lisatud

Asfaltkatte taastamine toimub vastavalt käesoleva määruse I ja II peatükis sätestatud nõuetele.

§ 11Taastatud katendile esitatavad garantiinõudedlisatud

(1) Kaevetööde taastamise fikseerimiseks loetakse vastuvõtuakti allakirjutamist. Nimetatud aktile allakirjutamise teostab linnavalitsuse poolt määratud kaevetööde taastamise järelvalvetöötaja. (2) Garantiiaja jooksul peab taastatud asfaltkate vastama järgmistele nõuetele: 1) suurim pilu 2 m tasasuslati all võib sõidutee pikisuunas olla 12 mm ja põiksuunas 8 mm; 2) asfaldipaiga pinnatud vuugi tasasuslati alla sattudes, kehtib järgmine norm: pindamise killustiku fraktsioon + lubatud vahe 2 m tasasuslati all (näit. pikisuunas 5+12mm); 3) olemasoleva vana asfaltkatte ja taastatud asfaltkatte kokkupuutevuuk ei tohi moodustada astangut.

§ 12Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistaminelisatud

Tunnistatakse kehtetuks Kuressaare Linnavalitsuse 17.02.1998 määrusega nr 6 kinnitatud „Tehnilised tingimused asfalt- ja mustkatete löökaukude remontimiseks Kuressaares”.

§ 13Määruse jõustuminelisatud

Määrus jõustub 12. juunil 2009.a.

← Tagasi teksti juurde