Võsu Kool (edaspidi kool) on Halajala valla hallatav asutus, mis loob võimalused koolieast noorematele lastele koolieelse hariduse omandamiseks ning laste hoiuks ja õpilastele põhihariduse omandamiseks.
Õppeasutuse nimi on Võsu Kool.
Õppeasutuse liik on lasteaed-põhikool.
Võsu Kool asub aadressil Kooli tn 1, Võsu alevik, Haljala vald ja lasteaiarühmad asuvad kolmes majas: 1) Vihula rühm aadressil Kooli kinnistu, Vihula küla; 2) Võsu rühm aadressil Kooli tn 1, Võsu alevik; 3) Võsupere rühmad ja lapsehoid aadressil Mudila kinnistu, Võsupere küla.
Koolil on oma eelarve Haljala valla eelarve osana.
Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.
Koolis toimub suhtlemine ning õppe- ja kasvatustöö päevases õppevormis ja eesti keeles.
Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded on: (1) kooliealistele lastele põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuste täitmiseks võimaluste loomine; (2) koolieast noorematele lastele hoiu ja koolieelse hariduse omandamise võimaldamine; 2 (2¹) osutada lapsehoiuteenust; (3) lapse perekonna toetamine, lapse kasvatamise ja arendamise soodustamine, arvestades tema individuaalsust; (4) võimaluste ja tingimuste loomine, arvestades lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi tervikliku isiksuse kujunemiseks; (5) teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteemi kujundamine, tänu millele laps omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, teadmisi omandada ning korrigeerida oma käitumist; (6) laste tervise hoidmine ja tugevdamine; (7) laste emotsionaalse, kõlbelise, sotsiaalse, vaimse ja kehalise arengu soodustamine.
Koolis toimub õpe I, II ja III kooliastmes ja lasteaias on liitrühmad lastele vanuses 1,5-7aastat ning lapsehoiuteenust osutatakse 1,5-3aastastele lastele.
Koolis töötavad pikapäevarühm ja huviringid vastavalt õpilaste ja lastevanemate soovile ja vajadusele ning kooli eelarve võimalusele.
Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli ja lasteaiarühmade õppekavad, mis on koostatud alushariduse ja põhihariduse riiklike õppekavade alusel.
Kooli ja lasteaiarühmade õppekavad kinnitab kooli direktor.
Koolieast nooremate laste liitrühmadel on oma tegevus- ja päevakava, mis on koostatud vastavalt alushariduse õppekavale. Tegevus- ja päevakava kinnitab kooli direktor.
Õpetaja koostab töökava lähtudes kooli ainekavast ja õppekavast või lasteaiarühmade õppekavast. Õppetööks vajaliku õppematerjali valib õpetaja. Õppenõukogu ja pedagoogilise nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid kooli ja lasteaiarühmade õppekavade või ainekavade muutmiseks.
Kooli põhikooli osas on: (1) koolivaheajad ja õppeperioodi pikkus määratud haridus- ja teadusministri määrusega; (2) õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, trimester ja õppeaasta; (3) ühes õppenädalas viis õppepäeva, nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga; (4) õppetunni pikkus 45 minutit, vahetunni pikkus vähemalt 10 minutit.
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise, klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra, lõpueksamite korraldamise ja põhikooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
Õppeaasta algab koolis 1. septembril ja kestab 31. augustini järgmisel kalendriaastal.
Koolieast nooremate laste liitrühmade lahtiolekuaja otsustab vallavalitsus kooli hoolekogu ettepanekul.
Liitrühmade aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab vallavalitsus kooli hoolekogu ettepanekul.
Koolis avatakse erivajadustega õpilaste või laste klassid ja rühmad vastavalt vajadusele kooskõlas nõustamiskomisjoni otsuse ning kooli pidaja võimalustega.
Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.
(1) Koolis korraldatakse lasteaia ja põhikooli õppekava läbimist toetavat huvitegevust või muud õppekavavälist tegevust. (2) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht. (3) Õppekavavälist tegevust kaasrahastatakse lapsevanemate, erinevate fondide ja sponsorite poolt.
Koolil on õppekirjanduse kogu, põhikogu osas saavad õpilased kasutada rahvaraamatukogu fondi.
Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus.
Laste liitrühma vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine toimub vallavalitsuse kehtestatud korras.
Lastel on õigus: Lastel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
Õpilastel on õigus: (1) omandada tasuta haridust õppekava ulatuses; (2) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetajate, direktori, omavalitsuse, riiklike järelevalveorganite, lastekaitseametnike või organisatsioonide poole; (3) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; (4) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras; (5) asutada ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; (6) osaleda koolielu probleemide lahendamisel; (7) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, õppe-, spordi-, tehnilisi jm. vahendeid vastavalt kehtestatud sisekorraeeskirjale; (8) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; (9) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest.
Õpilased on kohustatud: (1) täitma koolikohustust; (2) osalema õppetöös, õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; (3) lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse, hoidma loodust, täitma kooli kodukorra nõudeid; (4) kasutama kooli vara heaperemehelikult.
Lapsevanematel on õigus: (1) tuua last lasteaiarühma ja viia sealt ära neile sobival ajal lasteaiarühma päevakava järgides; (2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvatamiseks, aidata ise kaasa nende tingimuste kujunemisel; (3) osaleda kooli töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu; (4) kasvatamist ja õpetamist puudutavate vaidluste lahendamiseks pöörduda õppenõukogu, hoolekogu või direktori poole, samuti vallavalitsuse ja riiklike organite poole; (5) tutvuda kooli tegevus-, päeva- ja õppekavaga; (6) saada teavet kooli töökorralduse kohta; (7) saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes.
Lapsevanemad on kohustatud: (1) vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras tasuma igakuiselt lasteaia osalustasu ja lapse toitlustuskulud; (2) informeerima õpetajat või direktorit laste puudumisest; (3) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks, alushariduse ja põhihariduse omandamiseks; (4) kinni pidama lasteaiarühma ning kooli päevakavast ning laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
Kool tagab laste ja õpilaste tervise kaitse nende koolis viibimise ajal.
Kooli ja kodu koostööks kutsub kooli direktor või klassijuhataja (lasteaias pedagoog) vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas kokku lapsevanemate koosoleku.
Koolitöötajad (edaspidi personal) on kõik kooliga töösuhte kaudu seotud isikud.
Personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli direktor.
Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingute, ametijuhendite, töökorralduse reeglite, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega.
Pedagoogide ülesandeks on laste õpetamine ja kasvatamine ning selleks vajalike tingimuste loomine. Pedagoogitöö peab baseeruma lugupidaval suhtumisel lapsesse ja lapsevanemasse.
Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
Pedagoogidel on õigus taotleda õpetaja kutset vastavalt kutsestandardile. Kooli pidaja toetab võimalusel kutsega õpetajate diferentseeritud tasustamist.
Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.
Personal on kohustatud andma teavet kooli direktorile ja vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile lapse ebarahuldavast kasvukeskkonnast või kui on selgunud, et laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.
Kooli juhib direktor.
Kooli direktor: (1) juhib kooli kasvatus-, õppe-, tervishoiu-, majandus- ja finantstegevust koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga; (2) tagab õppe- ja kasvatuskorralduse vastavuse Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele; (3) koostab kooli eelarve projekti, kooskõlastab hoolekoguga ja esitab selle vallavalitsusele; (4) vastutab kooli vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise eest (5) kutsub kokku koosolekuid ja nõupidamisi; (6) tagab personalile ohutud töötingimused, tutvustab töötaja tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töösisekorraeeskirju, töökaitse- ja tuleohutusnõudeid; (7) loob tingimused koostööks; (8) annab oma pädevuse piires käskkirju; (9) on aruandekohustuslik kooli hoolekogu ja vallavalitsuse ees; (10) omab õigust teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid kooli eelarves selleks ettenähtud summade piires, kui see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab vallavalitsus välja avaliku konkursi, konkursi väljakuulutamine ja tingimused kooskõlastatakse kooli hoolekoguga. Konkursi läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus, töölepingu sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab vallavanem või tema asendaja. Direktoriga sõlmitakse tööleping määramata ajaks.
Koolil on õppe- ja kasvatustegevuse suundade kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks õppenõukogu, mille liikmeteks on kooli kõik pedagoogid. Lasteaiarühmade pedagoogid kuuluvad pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.
Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
Õppenõukogu tööd juhib kooli direktor.
Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mis valitakse kuni kolmeks õppeaastaks ja kelle ülesandeks on kooli tööks ning õppe- ja kasvatustegevuse edukaks kulgemiseks vajalike tingimuste loomisele kaasaaitamine.
Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, pedagoogilise nõukogu, õpilasesinduse, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.
Hoolekogu valib enda liikmete seast esimehe, aseesimehe ja sekretäri.
Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
Hoolekogu moodustamine ja tegutsemine toimub volikogu poolt kehtestatud töökorra alusel.
Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliselt kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.
Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
Kooli eelarve tuludeks on eraldised riigi ja valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
Koolis peetakse ja täidetakse kohustuslikke dokumente vastavalt haridusministri määrusega kehtestatud loetelule ja vormidele.
Kooli õppe ja kasvatustegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem haridusministri määrusega kehtestatud korras. Kool viib läbi sisehindamist vähemalt korra arengukava perioodi jooksul. Sisehindamise korra kehtestab direktor. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli arengukavale.
Kooli korraldab ja kujundab vallavolikogu otsusel ümber vallavalitsus. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus-ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.
Kooli ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: (1) vallas koolinõudluse suurenemisel või vähenemisel; (2) suurenenud või vähenenud finantseerimisevõimaluste tõttu; (3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; (4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel.
Kooli ümberkorraldamine või ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
Kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu otsusel vallavalitsus. Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust.
Kooli tegevus lõpetatakse kui: (1) riikliku järelvalveorgani hinnangul ei vasta kooli õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; (2) kooli ei ole võimalik finantseerida; (3) koolitusload on tühistatud; (4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
Kooli tegevus lõpetatakse pärast õppeperioodi lõppu.
Põhimääruse muutmiseks võivad teha ettepanekuid kõik põhikooli töötajad, hoolekogu, vallavalitsus ja vallavolikogu.
Täiendus- ja muudatusettepanekud vaatab läbi, kooskõlastab hoolekoguga ning esitab koos oma seisukohtadega vallavolikogule kinnitamiseks kooli direktor.
Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata küsimused lahendab kooli direktor koos hoolekogu ja vallavalitsusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.