(1) Keskkonnakaitse eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse järgi keskkonnakaitse õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, erialade õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu keskkonnakaitse erialal (inglise keeles Enviromental Protection).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks keskkonnakaitse valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab suhelda, analüüsida ja hankida teavet, on valmis meeskonnatööks.
(1) Keskkonnakaitse õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud vähemalt põhihariduse. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Eriala lõpueksami kirjeldused on esitatud lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on määratud keskkonnajuhtimise spetsialist III kutsestandardis esitatud kutseoskusnõuetega. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Keskkonnakaitse eriala õppekava kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–8. (4) Õppekava võimaldab spetsialiseeruda keskkonnakorralduse ning looduskeskkonna ja maastiku korralduse õppesuunale. (5) Keskkonnakorralduse õppesuunal on kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid 9–10. (6) Looduskeskkonna ja maastiku korralduse õppesuunal on kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid 11–12.
(1) Keskkonnakaitse õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 3. juuli 2009. a määrusega nr 59 [RTL 2010, 18, 312 – jõust. 12.04.2010] Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused keskkonnakaitse erialal Mooduli nr Mooduli nimetus Maht õppenädalates 1. Töökeskkonnaohutus ja tööseadusandlus 1 Käsitletavad teemad: töötervishoid ja tööohutus, esmaabi, tööseadusandluse alused. Õpetusega taotletakse, et õppija oskab töötada ennast ning keskkonda säästvalt; õppija oskab hinnata töökeskkonna ohutegureid, käituda õigesti ohuolukorras, teavitada ohust, kasutada päästevahendeid, evakueerida ennast ja teisi, anda esmaabi; oskab leida ja kasutada töökeskkonna- ja tööseadusandlusalast teabematerjali. 2. Majandus ja ettevõtlus 3 Käsitletavad teemad: majanduse alused, ettevõtluse alused, turunduse alused, raamatupidamise alused. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised majanduse, ettevõtluse, turunduse, raamatupidamise ja rahanduse alustest; õppija saab ülevaate ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest, inimeste majanduslikust käitumisest ja mõtlemisest, ettevõtte loomise ja tegutsemise alustest; omandab hoiaku ettevõtluseks ja omandatakse teadmised sellega seonduvatest protsessidest; õppija oskab hinnata oma valikuid ettevõtjana ja palgatöölisena; oskab koostada äriplaani, leida infot ja tuge ettevõtluse alustamiseks ja selles osalemiseks. 3. Arvutiõpetus ja asjaajamine 3 Käsitletavad teemad: arvutiõpetus, asjaajamise alused, geoinfosüsteemid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab infotehnoloogia rolli ühiskonnas, arvuti üldiseid toimimispõhimõtteid, arvutialast sõnavara, teksti- ja tabelitöötluse, veebi kasutamise ja haldamise põhimõtteid; õppija oskab kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina teabe hankimiseks, töötlemiseks, kasutamiseks ja edastamiseks, esitluste loomiseks ning töös vajalikuks suhtluseks; teab igapäevase asjaajamise korraldamise aluseid ning oskab koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja ametikirju nii paberil kui arvutis; õppija on teadlik andmekaitseseadusest, järgib ohutusnõudeid kuvariga töötamisel, teab Interneti olemust ja oskab vältida selles peituvaid ohte; õppija oskab kasutada erinevaid kaarte ja vaadata andmeid lihtsamate GIS’i (geoinfosüsteemid) programmidega; kasutada GPS seadmeid ja MapInfo programmi. 4. Suhtlemine ja klienditeenindus 1 Käsitletavad teemad: suhtlemise alused, klienditeeninduse alused. Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab suhtlemise põhitõed, tunneb suhtlemisviise ja kliendikeskse teenindamise põhimõtteid; õppija tunneb ja arvestab inimkäitumist mõjutavaid tegureid, tunneb ja rakendab erinevaid suhtlemistehnikaid, oskab maandada tööpinget ja stressi; püüab vältida suhtlemistõkkeid; õppija oskab käituda vastastikust suhet toetaval viisil, kuulata vestluspartnerit, hankida ja edastada tagasisidet kliendilt, arvestada kliendi ootusi, analüüsida ja juhtida oma käitumist; oskab kasutada suhtlemisel sobivat kehakeelt ja sõnavara, kasutab suhtlemisel erinevaid tehnilisi vahendeid; õppija rakendab kliendisõbralikke teenindusvorme, oskab töötada meeskonnas, lähtub kutse-eetika põhimõtetest. 5. Kutsealane võõrkeel 2 Käsitletavad teemad: tutvustus, ametikirjad, kutsealane sõnavara. Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb kutsealaga seonduvat sõnavara, saab aru ja oskab võõrkeeles end arusaadavalt väljendada nii tava- kui tööolukordades; oskab koostada ametikirju; oskab tutvustada oma kutsealaga seonduvat tööd ning pakutavaid tooteid ja teenuseid, suhelda klientidega suuliselt ning tehniliste suhtlemisvahendite abil; oskab leida ja kasutada kutsealaseks tööks vajalikku informatsiooni. 6. Eesti loodus 10 Käsitletavad teemad: eluslooduse jaotused, botaanika, Eesti taimestik ja taimkate, zooloogia, ökoloogia, geoloogia, mullastik, kliima, hüdroloogia. Õpetusega taotletakse, et õppija teab Eesti loodusmaastiku kujunemist ja muutumist, ökoloogia, geoloogia, kliima- ja mullateaduse ning hüdroloogia põhimõisteid; tunneb Eestis esinevaid tavalisemaid kooslusi ja neile iseloomulikke taime- ja loomaliike. Õppija oskab määrata enim levinud taime-, looma-, seene- ja samblikuliike, sh kaitsealuseid liike, ravim-, söödavaid ja mürgiseid taimi ning seeni, kasutada taime- ja loomaliikide korrektseid nimetusi, kasutada mullakaarti, määrata Eesti peamisi mullatüüpe ja kirjeldada nende omadusi. 7. Looduskaitse 3 Käsitletavad teemad: Eesti looduskaitsesüsteem, kaitstavad loodusobjektid, kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid ja looduse üksikobjektid, kaitse alla võtmine, hoiualade (Natura-alade) võrgustik. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kehtivat looduskaitsesüsteemi ja looduskaitseseaduse ülesehitust, kaitstavaid loodusobjekte ja erineva kaitserežiimiga vööndite moodustamise aluseid, I ja II kaitsekategooria tähtsamaid liike ja liigirühmi ning nende elupaiku (kasvukohti), kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava koostamise põhimõtteid ning kaitse alla võtmise menetlust ning hoiualade (Natura-alade) võrgustiku moodustamise põhimõtteid ja võrgustiku paiknemist vabariigis. Õppija oskab määrata ja kirjeldada I ja II kaitsekategooria tähtsamaid liike ning kasutada ja aru saada kaitseala kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. 8. Keskkonnakaitse 5 Käsitletavad teemad: keskkonnakaitse üldised alused ja probleemid, keskkonnaalane seadusandlus, jäätmekäitlus, sh ohtlike jäätmete käitlus, atmosfääri kaitse; veekaitse. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb keskkonnakaitse üldprobleeme ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid, keskkonnaalast seadusandlust, jäätmekäitluse põhimõtteid ning jäätmete, sh ohtlike jäätmete liigitust, prügila tööprotsessi, atmosfääri peamisi saasteaineid ja -allikaid, õhusaaste vähendamise võimalusi, veereostuse allikaid ja reovee puhastamise meetodeid ning saastelubadega seonduvaid tingimusi. Õppija oskab kasutada keskkonnaalaseid seadusandlikke akte, määrata jäätmete koostist, esmakäidelda jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid, kompostida orgaanilisi jäätmeid, korraldada jäätmevedu. 9. Keskkonnakorraldus organisatsioonis 9 Käsitletavad teemad: ettevõtlusest tulenevad keskkonnaprobleemid; sissejuhatus keskkonnajuhtimissüsteemidesse (KKJS), keskkonnatehnoloogiad, keskkonnaload ja -aruanded, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaseire, igapäevane keskkonnategevus organisatsioonis, keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine, uued suundumused organisatsiooni keskkonnajuhtimises. Õppija teab ja tunneb ettevõtlusest tulenevaid olulisemaid keskkonnaprobleeme ja -mõjusid, ettevõtluse peamisi tootmisprotsesse, keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtteid ja peamisi elemente, keskkonnatehnoloogiaid, keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (SMH) protsessi ja protseduure, ettevõtte igapäevase tegevusega seotud keskkonnategevusi, keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise meetodeid, olelusringi lähenemise põhimõtteid ja hindamist, erinevaid keskkonnaga seotud märgiseid toodetel jms. Õppija oskab vormistada keskkonnalube ja koostada keskkonnaaruandeid. 10. Eesti metsad ja metsakasutus 3 Käsitletavad teemad: metsanduse tähtsus, riigi- ja erametsandus, metsabioloogia ja metsatüpoloogia, metsakasvatus, metsakasutus ja metsakaitse; metsamajanduses kasutatav tehnika ja tehnoloogiad; metsatakseerimine, metsamajanduskava ja metsaregister. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb metsamajanduse olemust ja tähtsust, orienteerub metsaseaduses, tunneb riigimetsade majandamise keskuse ülesehitust ja toimimispõhimõtteid ning erametsanduse paremaks toimimiseks loodud organisatsioone ja nende pakutavaid teenuseid, metsanduse põhimõisteid, metsa kasvukohatüüpe, biootiliste ja abiootiliste tegurite mõju metsale. Õppija teab ja tunneb metsakasvatuse olemust, metsa puidulisi ja mittepuidulisi kasutusvõimalusi, raieid ja nende tehnoloogiaid, metsakaitse tähtsust ja võimalusi, metsanduses kasutatavat metsatehnikat ja tähtsamaid tehnoloogiaid, metsatakseerimise põhimõisteid, takseerimisel kasutatavaid mõõteriistu, metsamajanduskava vajadust ja metsaregistrit ning selle kasutamist. Õppija oskab looduses määrata ja kirjeldada tähtsamaid metsakasvukoha tüübirühmi, kasutada metsaregistrit ja metsamajanduskava ning käsitseda metsatakseerimisel ja kasvava puu mõõtmisel kasutatavaid abivahendeid. 11. Maastiku kaitse ja hooldus 8 Käsitletavad teemad: maastik ja maakasutus, maastiku kaitse ja hooldus, puhkealade kujundus ja hooldus. Õpetusega taotletakse, et õppija teab kultuurmaastiku kujunemise, kaitse ja hoolduse üldisi põhimõtteid ja tunneb puhkealade (sh puhkemetsade) looduslähedase kujundamise ja hooldamise põhimõtteid. Õppija oskab hooldada erinevaid niite, puhkemetsa ja maastikuelemente, oskab maastiku hooldamisel kasutada õigeid töövõtteid, tööriistu, seadmeid ja masinaid ja neid algtasemel hooldada, oskab kasutada ohutuid töövõtteid ning anda esmaabi. 12. Säästev areng ja omakultuur 4 Käsitletavad teemad: omakultuur, säästev areng. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb piirkonna ajaloo ja kultuuriloo põhialuseid ning oskab seda seostada üldiste arengutega Eestis ja maailmas; teab ja tunneb alternatiivseid tervist ning keskkonda säästvaid tarbimis- ja käitumisviise. Õppija oskab seostada kohalikku kultuurilugu üldiste arengutega Eestis ja maailmas, seostada oma igapäevaseid valikuid laiemate keskkonnaprobleemidega, säästa oma igapäevaste valikutega enda ja teiste tervist ning looduskeskkonda. Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 3. juuli 2009. a määrusega nr 59 Praktika lühikirjeldus keskkonnakaitse erialal 1 Keskkonnakaitse 20 Praktika teemad: Eesti looduse tundmine, looduskaitse, keskkonnakaitse ning spetsialiseerumisest lähtuvalt keskkonnakorraldus ettevõttes, Eesti metsad ja metsakasutus / maastiku kaitse ja hooldus, säästev areng ja omakultuur. Praktika käigus harjub õppija töökeskkonnaga, arendab õpitut ja omandab uusi oskusi; õpib tundma ettevõtte/organisatsiooni töö planeerimist ja korraldust, saab iseseisva töö kogemusi tööülesannete lahendamisel, arendab meeskonnatöö ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, järgib tööohutust, tervist ja keskkonda säästvat hoiakut, arendab isikuomadusi ning õpib kohanema tööelu muutustega. Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri 3. juuli 2009. a määrusega nr 59 Lõpueksami lühikirjeldused keskkonnakaitse erialal 1 Keskkonnakaitse Lõpueksam on erialane komplekseksam või kirjalik lõputöö, milleks on projekt või projektimeetodil koostatud detailne sündmuse plaan koos vajaliku dokumentatsiooniga. Komplekseksam on teoreetilis-praktiline eksam, mille teemad hõlmavad järgmisi mooduleid: Eesti loodus, keskkonnakaitse, looduskaitse, keskkonnakorraldus ettevõttes/organisatsioonis, Eesti metsad ja metsakasutus. Teoreetiline osa moodustab 1/3, praktilised ülesanded 2/3 eksami mahust. Lõputöö teemadeks võivad olla: ettevõtte/organisatsiooni keskkonnajuhtimiskava, keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine või ettevõtte/organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust parandav uurimus või projekt; looduskaitsega või säästva metsandusega seonduv projekt; jäätmekäitluse või veekaitsega seonduv uurimus; zooloogia, taimestiku, ökoloogia või kaitsealaga seonduv uurimus, ühe piirkonna maastikuline ja ajalooline analüüs; ettevõtte keskkonnakorralduse plaan; küla arengukava; turundusplaan või äriplaan oma teenuste turuletoomiseks, arendamiseks või ettevõtte loomiseks; piirkonna rekreatiivsete tegevuste arendusplaan või muu keskkonna- ja looduskaitsega seonduv uurimus; mahepõllumajanduse või säästva metsandusega seonduv projekt jm looduskeskkonna kaitse korraldusega seonduvaid üldistavaid teemasid hõlmav töö.