(1) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 1 lõikega 2 rakendatakse määrust ka Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarve projektide koostamisel.2(2)2010. aasta eelarve projekti koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korraldusega nr 202 heaks kiidetud «Riigi eelarvestrateegiast 2010–2013» (edaspidi eelarvestrateegia) ja käesolevast määrusest. Finantsplaani koostamisel lähtutakse määruse lisast 1 «2010 piirsummad» ja tagatakse selle piires õigusaktidest tulenevate ja muude võetud kohustuste täitmine.3(3)Majandustegevusest ning teistelt riigiasutustelt, muudelt residentidelt ja mitteresidentidelt laekuvate summadega seotud kulud võivad eelarve projektis põhjendatud olukorras ja vastavate selgituste esitamisel ületada määruse lisas 1 toodud piirsummade mahtusid.
(1) Mõistet «artikkel» kasutatakse määruses rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» tähenduses.2(2)Mõiste «investeerimisprojekt» on määruse tähenduses iseseisev tegevus või objekt, mille elluviimisel luuakse uus või taastatakse olemasolevat põhivara. Riigieelarve kontekstis käsitletakse investeeringutena materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavaid kulusid, kaasa arvatud põhivara soetamiseks tehtavaid eraldisi riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele, valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele ja sihtasutustele ning muudele residentidele. Eelarve klassifikaatori järgselt liigituvad investeeringud artikligruppide 15 ja 4502 alla.3(3)Mõiste «tegevusvaldkond» on määruse tähenduses üks autonoomne osa valitsemisala omavahel seotud kogu tegevust hõlmavast põhifunktsioonide või asutusest väljapoole suunatud teenuste grupist või muul viisil defineeritud valdkondadest, mille lõikes on seatud strateegilised eesmärgid ja nende saavutustasemed teatud perioodiks.4(4)Mõiste «eesmärk» on määruse tähenduses hetkeolukorra analüüsi ja arenguvisiooni alusel seatud valitsemisala tegevuse kaudu ühiskonnas avalduv oodatav (taotletav) tulemus või mõju, mille saavutamist mõõdetakse perioodiliselt.5(5)Mõiste «indikaator» on määruse tähenduses eesmärgi saavutamist iseloomustav, kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetav näitaja, mille muutust perioodiliselt hinnatakse.6(6)Mõiste «meede» on määruse tähenduses strateegilise eesmärgi saavutamiseks vajalike omavahel seotud tegevuste kogum.
(1) Eelarve projekt on ministeeriumi valitsemisala 2010.–2013. aasta arengukava esimese aasta rakendusplaan, mis koosneb omavahel kooskõlas olevatest 2010. aasta tegevuskavast (edaspidi tegevuskava) ja selle finantsplaanist.2(2)Tegevuskava ja selle finantsplaani koostamisel lähtutakse ministeeriumi valitsemisala arengukava 2010.–2013. aasta tegevusvaldkondade ja meetmete struktuurist.3(3)Tegevuskava, selle finantsplaan ja selgitused esitatakse riigi eelarveinfosüsteemi (edasipidi REIS) keskkonna vahendusel aadressil https://eelarve.fin.ee.
(1) Tegevuskava esitatakse asutuse või asutuse grupi kohta valitsemisala arengukavaga 2010.–2013. aasta kinnitatud tegevusvaldkondade, püstitatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete lõikes.2(2)Tegevuskavas esitatakse:11)tegevusvaldkond;22)tegevusvaldkonna eesmärk;33)tegevusvaldkonna eesmärgi indikaator ning selle oodatav saavutustase 2013. aastal;44)indikaatori saavutustase aastaks 2010 – eesmärgi raames seatud indikaatori oodatav saavutustase 2010. aastal;55)tegevusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks rakendatavad meetmed;66)olulisemad tegevused ja vajadusel uued algatused – meetme raames vastava asutuse poolt 2010. aastal planeeritavad olulisemad tegevused ja uued algatused võrreldes 2009. aastaga;77)vahetud tulemused – meetme raames vastava asutuse poolt 2010. aastal teostatavate tegevuste ja uute algatuste vahetud tulemused.3(3)Olulisemad tegevused ja uued algatused ning vahetud tulemused esitatakse eraldi asutuste või asutuste gruppide ja valitsemisala kohta.
(1) Tegevuskava finantsplaan 2010. aasta kohta koostatakse asutuste või asutuste gruppide lõikes valitsemisala arengukava 2010.–2013. aasta tegevusvaldkonna ja meetme põhiselt ning selles kajastatakse tulud, kulud ning finantseerimistehingud kroonides määruses toodud detailsuses.2(2)Finantsplaani koosseisu kuuluvad välisvahenditega seotud kulud ja investeeringute kava esitatakse aastate 2010–2013 kohta vastavalt määruses toodud nõuetele.
(1) Majandustegevusest laekuvate tulude, Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetuste, muude toetuste ning teistelt riigiasutustelt laekumiste arvelt kavandatud kulude planeeritav maht ei tohi olla suurem kui planeeritavad tulud.2(2)Üüri-, rendi- ja hoonestusõigustest tulenevad tulud kajastatakse finantsplaanis järgmiselt:11)üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (artikli alajaotis 3233) koosseisus kõik omaniku (riigi) poolt osutatavate teenuste kulude katteks saadavad tulud;22)üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude (artikli alajaotis 3233) koosseisus rentnike kompenseeritavad muud rendileandja-poolsed ja rendiobjektiga seotud ootuspärased perioodilised ja ühekordsed tulud;33)hoonestusõiguse kajastamisel esitatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud artikli alajaotisega 3237;44)hoonestusõiguse kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel laekuvad summad artikligrupis 381 või selle alamartikliga;55)hoonestusõiguse osas esitatakse selgitus objekti täpsusega ja lepingu tingimustes fikseeritud lepingu lõpptähtaegade ning iga-aastaste maksete suuruse kohta.
(1) 2010. aasta planeeritavad tulud kajastatakse REIS-s nõutud detailsuses. Iga täidetud tulurea juures tuuakse ära selgitus, mis sisaldab järgmist informatsiooni:11)milliste tegevuste või mis objektide majandamisest tulu saadakse (laekumised majandustegevusest ja muu kaupade ja teenuste müük);22)tuluprognoosi alused, sh millise määradega ja laekumiste arvuga on arvestatud ning millised eeldused võetud (trahvid ja lõivud);33)milliselt asutuselt tulu laekub või millise eesmärgi/tegevuse täitmiseks tulu saadakse (riigilt ja riigiasutustelt ning muudelt residentidelt saadavad toetused);44)ettevõtete nimed (koos summalise jaotusega), millelt dividenditulu saadakse (tulud varadelt);55)mittevajalike varade (sh välja renditud pindade) müügi ettepanekute korral, müüdava vara nimekiri koos objektide kirjelduse ja senise kasutusotstarbega ning muu vajaliku informatsiooniga (materiaalsete ja immateriaalsete varade müük);66)põhjendused planeeritud tulude laekumiste aastatevahelistele erinevustele;77)muu vajalik ja tulurida täpsustav informatsioon.2(2)Kogu valitsemisala kulud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt kajastatakse valitsemisala eelarve projektis vastava ministeeriumi kuludes eraldi kulureal. Kulurea selgituses tuuakse ära mitmele töötajale on vahendid planeeritud ning eraldi millises mahus on vahendeid planeeritud õppelaenude põhiosa kustutamiseks ning millises mahus maksudeks erisoodustuselt.3(3)Liikmemaksud kajastatakse eraldi kulureal koos vastavasisulise selgitusega. Lisaks märgitakse selgituses vahendite kasutamise eesmärk.4(4)Kulud esitatakse järgnevate tunnuste alusel:11)artikkel, kasutatakse vähemalt artikkel 15, 50, 55, 6 detailsust ning eraldised esitatakse võimalusel eelarve klassifikaatori täpseimas detailsuses;22)lisatunnus – kulurea täiendav kirjeldus vastavalt määruse lisale 2 (lisatud);33)finantseerimisallikas. Allika «Laekumised riigiasutustelt» arvelt tehtavad kulud kajastab oma eelarveprojektis laekumise saaja, mitte andja. Selgitustes tuuakse välja tehingu sisu kirjeldus, sh milliselt riigiasutuselt laekumine on kavandatud. Välisvahenditega seotud laekumised riigiasutustelt kajastatakse eraldi real koos vastavate selgitustega;5(5)Lisaks lõikes 4 nimetatud nõuetele esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave:11)eraldiste (artikkel 4) puhul kajastatakse eraldise saaja, eraldamise alus (leping, koostöölepe, taotlusvoor, konkurss vms), eesmärk, mille täitmiseks eraldis planeeritakse, ja tegevus, mida eraldise saaja kavandab planeeritavate vahenditega teha;22)eraldise (artikkel 4) puhul äriühingule ning sihtasutusele ja mittetulundusühingule, milles riik ei ole aktsionär või osanik, asutaja või liige, näidatakse selgitustes milliste avalike huvide esindamist taotletakse, milline on taotletav tulemus ning kuivõrd on see majanduslikult põhjendatud;33)majandamiskulude (artikkel 55) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (rendikulud, infotehnoloogia kulud, erinevad programmid, motivatsioonipaketid vms), kulude eesmärk ning vajadusel lisatakse vastavad arvestused;44)muude kulude (artikkel 6) puhul märgitakse milliste kuludega on tegemist (maamaksu kulud, riigilõivud vms);55)arvestuslike kulude puhul märgitakse vastavate kulude prognoosi alused, sh toetuse vms määr ja saajate arv ning arvestuse eeldused ja muu vajalik informatsioon;66)õigusaktidest tulenevate kulude puhul märgitakse viited vastavatele õigusaktidele;77)uute algatuste, võrreldes 2009. aastaga, puhul märgitakse algatuse mõjud, sh millist kokkuhoidu uuest algatusest tulenevalt nähakse ning vastavad arvestused;88)vajadusel põhjendused planeeritud kulude aastatevahelistele suurtele erinevustele, tuues välja ühekordsed kulud ning vastavad selgitused;99)muu vajalik ja kulurida täpsustav informatsioon.
(1) Välisvahenditega seotud kulud (v.a struktuurivahenditega, maaelu arengukavaga ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskavaga seotud kulud) kajastatakse aastate 2008–2013 kohta võimalikult üksikasjalikult:11)projekti või programmi nimetus;22)välisvahendite allikas;33)projekti, programmi või välisvahendite meetme faas (kas tegemist kavandatava (kavandamisfaas), heaks kiidetud kuid veel mitte alustatud (ettevalmistusfaas) või siis rakendatava projektiga (rakendusfaas);44)projekti algus ja lõpp (kuu täpsusega);55)kaasfinantseerimise määr (protsentides);66)projekti 2008.–2013. aasta eelarve. Projekti kulude rahastamise kavandamisel tuleb eraldi välja tuua riigieelarveline ja riigieelarveväline finantseerimine allikate lõikes, esitades selgitused konkreetse riigieelarvevälise finantseerija kohta. Kui projekti riigieelarveline finantseerimine hõlmab lisaks kohustuslikule kaasfinantseeringule vahendeid kaasfinantseerimiseks abikõlbmatu käibemaksu tasumiseks, tuleb vastavad summad välja tuua eraldi kulureal ning lisada juurde vastav sisuline selgitus. Projekti finantseerimine märgitakse finantseerimisallikate lõikes ettenähtud aastate (2008–2013) kohta kassapõhiste väljamaksete ja võetavate kohustuste lõikes. 2008. aasta kohta märgitakse reaalselt võetud kohustused ja tehtud kassapõhised väljamaksed. 2009. aasta kohta esitatakse planeeritavad kassapõhised väljamaksed ja võetavad kohustused;77)projekti kogumaksumus;88)tegelikud väljamaksed kuni 2010. aastani;99)vajadusel täiendavad selgitused.2(2)Struktuurivahenditega, maaelu arengukavaga ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskavaga seotud kulud kajastatakse aastate 2008–2013 kohta võimalikult üksikasjalikult:11)projekti või programmi nimetus – programmi või avatud taotlusvooru rakendusskeemiga meetmete osas, mille kohta ei ole projekti detailsuses esitatud andmeid määruse lisas 7;22)välisvahendite allikas;33)prioriteetne suund;44)kaasfinantseerimise määr (protsentides);55)prioriteetse suuna 2008.–2013. aasta eelarve. Prioriteetse suuna kulude rahastamise kavandamisel tuleb eraldi välja tuua riigieelarveline ja riigieelarveväline finantseerimine allikate lõikes, esitades selgitused konkreetse riigieelarvevälise finantseerija kohta. Kui prioriteetse suuna riigieelarveline finantseerimine hõlmab lisaks kohustuslikule kaasfinantseeringule vahendeid kaasfinantseerimiseks abikõlbmatu käibemaksu tasumiseks, tuleb vastavad summad välja tuua eraldi kulureal ning lisada juurde vastav sisuline selgitus. Prioriteetse suuna finantseerimine märgitakse finantseerimisallikate lõikes ettenähtud aastate (2008–2013) kohta kassapõhiste väljamaksete ja võetavate kohustuste lõikes. 2008. aasta kohta märgitakse reaalselt võetud kohustused ja tehtud kassapõhised väljamaksed. 2009. aasta kohta esitatakse planeeritavad kassapõhised väljamaksed ja võetavad kohustused;66)prioriteetse suuna kogumaksumus;77)tegelikud väljamaksed kuni 2010. aastani;88)vajadusel täiendavad selgitused.3(3)Struktuurivahendite tehniline abi kajastatakse horisontaalse tehnilise abi meetme ja rakenduskavade tehnilise abi meetmete ning rakendusasutuste ja -üksuste lõikes.4(4)Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projektide puhul tuleb vastava projekti lõppemise aasta kaasfinantseerimise hulgas planeerida ka kursiriski maandamiseks vajalikud vahendid.
(1) Investeeringute kavas esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, st nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes.2(2)Investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele, teistele riigiasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi poolt asutatud sihtasutustele ning muudele residentidele kajastatakse selle ministeeriumi investeeringute kavas, kelle tegevusvaldkonda antud investeerimisobjekt kuulub.3(3)Kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste kavandamisel tuleb lähtuda «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikest 3, «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 81 lõikest 1 ja «Valla- ja linnaeelarve seaduse» § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud võlakoormuse piirmäärast.4(4)Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine märgitakse investeerimisprojektide sisu järgi kolme grupina:11)renoveerimised – olemasolevate ehitiste uuendamine või taastamine konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilise muutmise teel, mille käigus võib kaasneda ehitise kasutusala või otstarbe muutus, kusjuures ehitise väärtus oluliselt suureneb (taastub);22)uusehitused – uusehitus ja ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel;33)soetused – maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, inventari jms, samuti ehitiste ja rajatiste ost.5(5)Investeerimisprojekti kuulumisel mitmesse gruppi märgitakse see grupp, millesse ta proportsionaalselt rohkem kuulub.
(1) Iga investeerimisprojekti kohta tuleb märkida:11)projekti nimetus;22)objekti kood kui on tegemist jätkuva projektiga või märge «Uus» uue projekti puhul;33)maakond;44)finantseerimisallikas;55)artikkel;66)projekti 2009.–2013. aasta eelarve;77)projekti kogumaksumus;88)tegelikud väljamaksed kuni 2010. aastani.2(2)Iga investeerimisprojekti kohta esitatakse selgitused, milles kajastatakse järgmine teave:11)investeerimisprojekti sisu (hooned, maa, seadmed, eraldi välja tuua IT investeeringud, transpordivahendid, inventar jms) ja eesmärk, mida projektiga soovitakse saavutada;22)kirjeldatakse investeeringu ettevalmistamise hetkeseisu, sealhulgas kas riigihange on korraldatud, kas töödega on alustatud jms. Ehitiste puhul märgitakse, kas objekt on hetkel ehituses, objekt projekteerimises või ehitusprojekt valmis või ehituse ja projekteerimisega ei ole alustatud;33)selgitatakse, millisel moel on saadud projekti maksumus ja kui suur on ühe ruutmeetri maksumus hoonete puhul;44)investeerimisprojekti rakendamise mõju tegevuskuludele;55)jätkuvate investeerimisprojektide osas, mille maksumus on varasemaga võrreldes muutunud, tuleb esitada detailsed arvestused ja selgitused muutuste kohta;66)uute investeerimisprojektide osas tuleb välja tuua põhjendused, miks nende alustamine on vajalik ning millist eesmärki nad täidavad.3(3)Eraldi tuuakse selgitustes välja investeeringu planeerimine kapitalirendi tingimustel.
Finantseerimistehingud kajastatakse eelarve klassifikaatori detailsuses artikli ja finantseerimisallika lõikes. Iga finantseerimistehingu kohta esitatakse selgitus, mis sisaldab lepingu kestust (algus ja lõpp), vara soetusmaksumust, kasutuselevõtmise aastat, planeeritavat intressimäära ja iga-aastast maksekohustust.
Eelarve projekti koostamise raames esitatakse kaaskirjaga täiendavalt järgmine informatsioon:11)eelarve projekti rakendamiseks vajalike õigusaktide muutmise eelnõude projektid koos seletuskirjadega;22)haldus- või valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused;33)riigieelarveliste vahendite eraldamiseks 2009. aastal sõlmitud lepingud, 2009. aastal täiendavalt sõlmitavad lepingud, mille maht ületab 10 miljonit krooni ning ühetüübilised väiksemamahulised lepingud ja lepingute projektid, mille kogumaht ületab 10 miljoni krooni;44)haldus- või valitsemisala kohta asutuste (asutuste gruppide) lõikes planeeritav koosseisu struktuur ning töötasuvahendite jaotus 2010. aastal vastavalt käesoleva määruse lisas 3 (lisatud) toodud vormidele ja nõuetele;55)eriregulatsioonide alusel tasustatud teenistujate ja töötajate töötasustamise 2010. aasta õigusaktide eelnõud;66)haldus- või valitsemisala artikli 5514 vahenditest kavandatavad infotehnoloogia kulud kroonides aastal 2010 ning artikli 5514 vahenditest kavandatavad infotehnoloogia projektide kulud kroonides aastal 2011 vastavalt käesoleva määruse lisas 4 (lisatud) toodud vormile;77)haldus- või valitsemisala mittemaksuliste tulude prognoos aastateks 2009–2013 vastavalt käesoleva määruse lisas 5 (lisatud) toodud vormile ja nõuetele;88)haldus- või valitsemisala sildfinantseerimise vajadus aastatel 2010–2013 koos vastavate selgitustega;99)juhul kui haldus- või valitsemisala eelarve projekti koostamisel muudetakse võrreldes 2009. aastaga tegevuskava tegevusvaldkondade ja meetmete struktuuri siis tuleb vastavad selgitused, põhjendused ja seosed esitada käesoleva määruse lisas 6 (lisatud) toodud vormiga;1010)struktuurivahendite, Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ning Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013 osas meetmete ettevalmistuse ja elluviimise ajakava, väljamaksete prognoos ning detailne info suurprojektide ja investeeringute kavade projektide kohta vastavalt käesoleva määruse lisas 7 (lisatud) toodud vormidele ja nõuetele;1111)eurole üleminekuga kaasnevad ümardamisest tulenevad mõjud vastavalt käesoleva määruse lisas 8 (lisatud) toodud vormile.
(1) Määruse alusel koostatud eelarve projektid (v.a lisa 8) esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 24. juulil 2009. aastal. Lisa 8 esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 31. juulil 2009. aastal.2(2)Määruses toodud nõuetele mittevastava eelarve projekti tagastab Rahandusministeerium esitajale koos parandamist vajavate nõuete nimekirjaga 5 tööpäeva jooksul pärast esitamise päeva. Esitaja on kohustatud viima eelarve projekti nõuetekohaseks ja esitama selle uuesti Rahandusministeeriumile 3 tööpäeva jooksul alates Rahandusministeeriumilt parandamist vajavate nõuete nimekirja saamisest.3(3)Eelarve projekt esitatakse Rahandusministeeriumile REIS kaudu, kinnitades esitamist kaaskirjaga, millega koos esitatakse määruse §-s 12 toodud täiendav informatsioon Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt.
(1) Eelarve projekti raames Rahandusministeeriumile esitatud tegevuskava ning selle finantsplaani täpsustab esitaja REIS kaudu vastavalt 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise ajal toimuvatele muudatustele.2(2)«Riigieelarve seaduse» § 6 lõike 2 alusel kehtestatava õigusakti eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule «2010. aasta riigieelarve seaduse» eelnõu seletuskirja lisana.3(3)Pärast «2010. aasta riigieelarve seaduse» vastuvõtmist esitatakse lõikes 2 nimetatud eelnõu Vabariigi Valitsusele vastuvõtmiseks. Minister Jürgen LIGI Arenduse ja välissuhete asekantslerkantsleri ülesannetes Kalle KILLAR Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 8.07.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-03695.