(1) Toetust antakse tegevuseks, mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega jäätmete taaskasutamise arendamiseks.
(2) Toetust antakse järgmiseks tegevuseks: 1) jäätmejaama rajamine, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 319 558 eurot; 2) liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamineringlussevõtmine; 3) jäätmete, mille taaskasutusvõimalus on puudunud või on madal, ringlussevõtu arendamine, mis on seotud õigusaktidega kehtestatud jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvude täitmisega; 4) liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete, tekstiilijäätmete, klaasijäätmete, paberi- ja papijäätmete, metallijäätmete, plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui varasemalt jäid jäätmed ringlussevõtmata; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks; 9) kaevandamisjäätmete taaskasutamise arendamine, sh aheraine ringlussevõtt.
(3) Toetust ei anta jäätmete termilise töötlemise (põletamine, sh masspõletamine, pürolüüs jms) süsteemide arendamiseks ja jäätmekütuse tootmise ja seda ettevalmistavate tegevuste arendamiseks. Jäätmekütuse tootmist ettevalmistavate tegevustena käsitletakse näiteks jäätmete sortimist, segamist, purustamist, sõelumist, kui nende tegevuste saaduseks on materjal, mida olulisel määral kasutatakse jäätmekütuse tootmiseks. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusteks võib toetust anda juhul, kui see on seotud § 5 lõike 2 punktis 9 sätestatud tegevusega.
(4) Toetuse andmiseks korraldab rakendusüksus avatud taotlusvoorud.
(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, mille andmisel tuleb järgida üldises grupierandi määruses, sealhulgas artiklites 13 ja 26 ning «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.
(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevusteks ei anta abi majandussektoritele, mis on nimetatud üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 3.
(3) Kui meetme raames antakse toetust suurtele investeerimisprojektidele, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 12, siis lähtutakse nimetatud määruse artikli 6 lõikes 2 või artikli 9 lõikes 4 sätestatud tingimustest.
(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) ning «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(1) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) projekti kulud, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks vahetult käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimisel; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktide 2–89 raames toetatakse alginvesteeringuid, sealhulgas olemasoleva infrastruktuuri renoveerimist, kui see vastab alginvesteeringu mõistele; 3) kasutatud seadme ostmine, kui toetuse saaja ei ole suurettevõtja ja tõendab, et on täidetud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkusemäärus) §-s 10 sätestatud nõuded; 4) seadmete liisimise kulud, kui liisinguleping sisaldab klauslit, et liisingueseme omandiõigus läheb liisingulepingu lõppedes üle toetuse saajale ning on täidetud abikõlblikkuse määruse §-s 13 sätestatud nõuded; 5) juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis- või auditeerimiskulud, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega ning on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks. Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevuse korral on konsultatsioonikulud abikõlblikud vaid VKE-dele, kusjuures nimetatud kulud ei tohi olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega; 6) projektijuhi personalikulu, välja arvatud transpordikulu; 7) seadme soetamise korral ostuhinnas sisalduv seadme seadistamise ja häälestamise kulu; 8) seadme soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu juhul, kui see liidetakse toetuse saaja põhivarale, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel ilma, et soetajal oleks müüja suhtes või müüjal soetaja suhtes EL nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) artikli 3 punkti 2 kohane kontrolli õigus. Suurettevõtja korral on immateriaalse vara soetamise kulud abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest.
(2) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa Liidu nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79–81) ja abikõlblikkuse määruses; 2) projekti ettevalmistamise kulud, sealhulgas projektide detailplaneeringutele, teostatavus- ja tasuvusuuringutele, arengukavadele, keskkonnamõju hindamisele tehtud kulud; 3) segaolmejäätmete konteinerite soetamiskulud; 4) kinnisasja ostuhind koos ostmiseks tehtud muude kuludega.
(4) Seadme soetamine on abikõlblik, kui see on soetatud isikult, kelle tegevusalaks on vähemalt taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul olnud seadmete või masinate müük, samuti seadme soetamine liisinguandjalt ja pankrotivarast.
(5) Äriühingute vahel, kes kuuluvad ühte kontserni «Äriseadustiku» § 6 tähenduses, tehtud tehingutest on abikõlblik ainult sellise materiaalse vara soetamise kulu, mis on kontserni sees toodetud ja tehingu tegemise hetkel uus.
(1) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse määr on 85% projekti finantseerimisvajakust. Projekti finantseerimisvajak ja sellest tulenev toetuse projektipõhine määr arvutatakse, lähtudes käesoleva määruse lisa 2 kehtestatud metoodikast. Kui projekti alginvesteeringu maht on kuni 1 miljon eurot, siis toetuse määr on 85% abikõlblikest kuludest. Projekti finantseerimisvajaku arvutamine on kohustuslik projektide puhul, mille alginvesteeringu maht on suurem kui 1 miljon eurot.
(2) Projekti omafinantseeringu määr käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse korral on vähemalt 15% finantseerimisvajakust.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevuste korral on toetuse maksimaalmäär 50% projekti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalmäär on 50% projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud suurettevõtja taotletud toetus projektile asukohaga Tallinnas ja Harjumaal, kus toetuse maksimaalmäär on 40% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalmäär 60% projekti abikõlblikest kuludest. Nimetatud 40%-line toetuse piir kehtib ka ettevõttele, kus 25% või rohkem omandist kuulub suurettevõtja(te)le.
(4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatut abi.
(5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevust finantseeritakse ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse piirmäära.
(6) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(7) Meetme ja taotlusvooru osaeelarved kinnitab rakendusasutuse juht.
(1) Toetust võivad taotleda: 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühing käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendus «Jäätmeseaduse» § 23 lõike 3 ja taaskasutusorganisatsioon «Pakendiseaduse» § 101 mõistes, käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 8 nimetatud tegevuseks.
(2) Taotlejale esitatavad nõuded: 1) taotleja peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 loetletud nõuetele; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 3) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.
(3) Taotleja tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui: 1) ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja või teda asutanud kohalikud omavalitsused ei ole täitnud taotlemise ajaks «Jäätmeseadusest» kohalikele omavalitsustele tulenevaid kohustusi (ei ole koostanud ja ajakohastanud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja, ega korraldanud olmejäätmevedu, st kehtestatud on vastavad õigusaktid, konkurss ettevõtja leidmiseks on välja kuulutatud ja korraldatud).
(1) Taotluse peab taotleja esitama korrektselt täidetud taotlusvormil millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumendid (edaspidi taotlus). Taotlusvormi kehtestab ja avalikustab rakendusüksus hiljemalt 2 kuud pärast määruse jõustumist. Taotlusvorm koos taotlusmaterjali koostamise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee.
(2) Taotlusele esitatavad üldised nõuded: 1) taotlus ei tohi sisaldada alustatud või tehtud töid; 2) projekti toimingud peavad olema teostatavad,. Projekti toimingute teostatavus peab olema võimalik taotluses märgitud aja ning käesoleva määruse §-s 7 märgitud perioodi kestel.
(3) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti toimingute ja eesmärkidega.
(4) Taotlus peab vastama määrusest ja teistest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(5) Toetuse taotleja peab taotlusvormile lisama: 1) projekti teostatavusuuringu, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud metoodikale ja vastab selle punktis 11 sätestatud kriteeriumitele; 2) kui toetuse taotleja on kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik, siis projekti majandus- ja finantsanalüüsi, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud metoodikale ja vastab selle punktis 26 sätestatud kriteeriumitele. Ülejäänud taotlejad esitavad määruse lisa 2 punkti 1 kohaselt koostatud jäätmevoogude nõudlusanalüüsi ja taotleja rahavoogude prognoosi koos majanduslike põhjenduste ja selgitustega; 3) projekti elluviimiseks vajalikku omafinantseeringut kinnitavad dokumendid; 4) kinnituse selle kohta, et taotleja on varem riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed tähtajaks ja määratud summas; 5) kinnituse selle kohta, et taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 6) projektijuhi CV ja taotluses kirjeldatuga sarnaste tema juhitud projektide loetelu; 7) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõtte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse projekti elluviimiseks, või projekti keskkonnamõju eelhinnangu, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisale 3; 8) tõendi projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu omandi või valduse kohta või kinnistu omaniku nõusoleku projekti elluviimiseks tema kinnistul; 9) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) teatise VKE tingimuste täitmise kohta; 11) teatise taotleja poolt saadud vähese tähtsusega abi kohta rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormil; 12) kui toetuse taotleja on jäätmete ringlussevõtu ettevalmistaja, siis kokkuleppe tema ja jäätmete ringlussevõtja vahel; 13) vähemalt kolme sõltumatu pakkuja poolt esitatud sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui kolme sõltumatut võrreldavat hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või toetuse suuruse arvutus ei lähtu odavaimast pakkumusest, tuleb taotlusele lisada sellekohane eeldatava toetuse suuruse arvutamise põhjendus; 14) dokumendid (tootestandardid, tehnilised nõuded jne), mis tõendavad jäätmete ringlussevõtu tulemusena tekkivat konkreetseks otstarbeks ettenähtud toodet ja kinnitavad seeläbi jäätmete lakkamist vastavalt jäätmeseaduse §-le 21.
(6) Suurettevõtja dokumentatsioon peab kinnitama üldise grupierandi määruse artikli 8 punktis 3 nimetatud ühe või mitme kriteeriumi täitmist.
(7) Rakendusüksusel on õigus taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks nõuda taotlejalt täiendavat infot.
(1) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes jäätmejaama teenuse tarbija kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (in/euro)taotlus/(in/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla; 2) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes jäätmejaama taaskasutatavate jäätmete koguste (tonni/aastas) kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida jäätmete taaskasutamise kuluefektiivsuse kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas saab kõige kuluefektiivsem projekt.
(2) Taotluse hindamiskriteeriumid, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) taotluse hindamisel hinnatakse toetuse saaja enda panust projekti (omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest), rakendades alljärgnevat valemit Punktide summa = (omafinantseeringu osakaal – 0,5) × 5 / 0,5. Taotlustest moodustatakse pingerida omafinantseeringu kahanemise järjekorras ülevalt alla, kus kõige esimeseks nimekirjas jääb kõige suurema omafinantseeringu määraga projekt. 2) taotluse hindamisel hinnatakse abikõlblike kulude suurust eurodes projekti raames taaskasutatavate jäätmete koguste (tonni/aastas) kohta skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kasvamise järjekorras ülevalt alla; 3) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti põhieesmärk on käidelda jäätmeid, millele on kehtestatud õigusaktidega jäätmete taas- ja korduskasutamise sihtarvud, skaalal 1–5, rakendades alljärgnevat valemit 5 * (t/euro)taotlus/(t/euro)parim taotlus Taotlustest moodustatakse pingerida kuluefektiivsuse kasvamise järjekorras ülevalt alla; 4) taotluse hindamisel hinnatakse, kas projekti põhieesmärk on käidelda tava- või ohtlikke jäätmeid skaalal 1–5. Kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse ohtlikke jäätmeid, saavad 5 punkti, kõik projektid, mille elluviimisel käideldakse tavajäätmeid, saavad 1 punkti.
(3) Hindamiskriteeriumite hinne korrutatakse läbi kriteeriumi osakaaluga, ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks.
(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatavale tegevusele: 1) abikõlblike kulude suurust eurodes ümberlaadimisjaama või jäätmejaama teenuse tarbija kohta – 40%; 2) projekti elluviimisel taaskasutatavate jäätmete kogus (tonnides) – 60%;
(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes, kui taotluses sisalduv projekt on suunatud käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus hiljemalt 12090 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
(2) Hinnatud taotlused reastatakse lähtudes § 5 lõike 2 punktis 1 ning punktides 2–89 nimetatud tegevustest kahte pingeritta.
(3) Kummaski pingereas hindamise tulemusena kõrgema punktiarvu saanud taotlused rahuldatakse taotlusvooru rahastamise eelarve piires.
(4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve tõttu võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 4) toetuse saaja andmed; 5) projekti nimetus ja kogumaksumus; 6) toetuse andmise eritingimused taotluses esitatud tegevuse või eelarve kohta; 7) projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse summa Eesti kroonides ja selle maksimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest; 9) omafinantseeringu summa Eesti kroonides ja selle minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblikest kuludest; 10) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2–89 nimetatud tegevuste korral asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi; 11) aruandluse tingimused ja kord; 12) otsuse vaidlustamise kord.
(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamise tulemusel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole taotlusvooru eelarvet; 3)
(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–5 ja 12 sätestatud asjaolud ning taotluse rahuldamata jätmise põhjused.
(8) Rakendusüksus väljastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale viivitamata ning edastab koopia rakendusasutusele.
(9) Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus
(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning toetusetaotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi, sealhulgas: 1) esitama rakendusüksuse nõutud teabe etteantud vormis ja tähtaegadel; 2) toetuse kasutamiseks läbi viima hanke järgides «Riigihangete seaduse» §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid; 3) esitama riigihangete seaduse tähenduses rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete korral, taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud juhtudel või rakendusüksuse nõudmisel, enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele arvamuse andmiseks hankedokumentide eelnõud; 4) esitama hiljemalt koos toetuse väljamaksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid. Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele, struktuuritoetuse seadusele ja selle rakendusaktidele; 5) toetuse saaja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja poolt läbiviidud riigihangetele esitatud vaidlustustest; 6) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama projekti odavnemisest või kallinemisest; 7) toetuse saaja on kohustatud rakendusüksust teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti muutmise kavatsusest.
(2) Toetuse saaja esitab teabe rakendusüksusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Kui toetust antakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevusteks, peab investeeringut säilitama vähemalt 5 aastat.