(1)Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord kehtestatakse «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakendamiskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2)Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(3)4 (4)
(1)Meetme eesmärgiks on suurendada loomeettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, toetada ekspordivõimekuse kasvu, soodustada loome- ja teiste valdkondade ettevõtjate omavahelise sünergia tekkimist kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumiseks ning tõsta loomemajandusalast teadlikkust.
(2)Läbi tegutsemiskeskkonna loomise ning nõustamis- ja arendusteenuste pakkumise kaudu meetme elluviimise tulemusena: 1) kasvab loomeettevõtjate müügitulu ja ekspordivõimekus ning nende toodete ja teenuste lisandväärtus; 2) luuakse eeldused kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumiseks läbi loomemajanduse potentsiaali rakendamise teistes majandussektorites; 3) loomemajanduse valdkondades suurenevad ettevõtlusalased teadmised ja oskused.
(1)Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2)Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
Käesoleva määruse tähenduses: 1) loomemajandus on valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Loomemajanduse valdkondadeks on: arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuriväärtused, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika, reklaam; 2) loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb loomemajanduse tegevusvaldkonnas; 2¹) ettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, mis osaleb majandus- või kutsetegevuses. Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid; 3) 4) 5) 6) piirkondlik arenduskeskus on vähemalt ühe maakonna ulatuses loomemajanduse arendamisega tegelev tugistruktuur, mille eesmärgiks on piirkonna konkurentsivõime tõstmine loomemajanduspotentsiaali arendamise toel ja mille põhitegevuseks on keskuse tegevuspiirkonnas alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, koostöö edendamine loomeettevõtjate, teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate, avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel, ekspordipotentsiaali arendamine ja loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine; 6¹) valdkondlik arenduskeskus on ühes või mitmes loomemajanduse valdkonnas (või alamvaldkonnas) tegutsev tugistruktuur, mille põhitegevuseks on üleriigiliselt valdkonna ettevõtluspotentsiaali ja ekspordivõimekuse tugevdamine, valdkonnas tegutsevate loomeettevõtjate igakülgne nõustamine, loomeettevõtjate ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine, teadlikkuse tõstmine, uuringute läbiviimine ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamine ja juurutamine. Valdkondlikuks arenduskeskuseks loetakse ka üleriigiliselt loomemajandusalase teadlikkuse suurendamisega tegelevat tugistruktuuri; 7) 8) 9) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 10) kasusaaja on meetme raames kasusaav ettevõtja, kellele piirkondlik- või valdkondlik arenduskeskus osutab teenuseid loomeettevõtluse toetamiseks; 11) 12) 13) õppereis on kasusaaja ja piirkondliku- või valdkondliku arenduskeskuse töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise, väljaspool Eestit asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil. Õppereisil peab osalema vähemalt üks kasusaaja ning õppereis peab sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust; 14) eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 15) sihtturg on taotluses või äriplaanis määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud; 16) 17) välismess on toodete või teenuste turu mõjutamiseks korraldatav sündmus, mis toimub väljaspool Eestit ning mille toimumise ajal ettevõtja koos ühe või mitme tegevusvaldkonna ettevõtjatega tutvustab turuosalistele oma tooteid või teenuseid eesmärgiga edendada nende müüki.
Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2) 3) 4) piirkondlike või valdkondlike arenduskeskuste poolt teenuste osutamine loomeettevõtluse toetamiseks ning teistes ettevõtlusvaldkondades loovuse ressursside aktiivsemaks kasutamiseks, sealhulgas ettevõtlus- ja loomemajandusalase teabe ja kontaktide vahendamine, ettevõtjate nõustamine, seminaride, koolituste, õppereiside ja kontaktürituste korraldamine; 5) piirkondlike või valdkondlike arenduskeskuste poolt pakutavate teenuste arendamine; 6) piirkondlike- või valdkondlike arenduskeskuste töötajate kompetentsi ja võimekuse tõstmine, sealhulgas organisatsiooniväliste spetsialistide, ekspertide ja praktikute kaasamine; 7) piirkondlike või valdkondlike arenduskeskuste poolt loomeettevõtjate ühise ekspordivõimekuse suurendamisele ning sihtturgudele suunatud tegevuste algatamine ja elluviimine, sealhulgas turundusürituste ja müügivisiitide korraldamine, välismessidel või -näitustel osalemine või nende külastamine, püsiekspositsioonide eksponeerimine, reklaammaterjalide valmistamine ja tellimine, brändide väljatöötamine ja kaubamärkide registreerimine, veebilehtede arendamine ja e-turunduse lahenduste väljatöötamine, nõustamis- ja koolitusteenuse hankimine sihtturu teenuseosutajatelt, rahvusvahelistel konkurssidel osalemine. 8) valdkondlike ja valdkondade üleste arendus- ja koostööprojektide algatamine ning läbiviimine;
(1)Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate töötasud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) §-s 3 ja lisas 1 sätestatud nõuete kohaselt; 9) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate ja projekti kaasatud isikute, sealhulgas kasusaajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses; 10) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud; 11) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud konsultatsiooni-, koolitus-, ekspertiisi-, info- ja reklaamiteenused; 12) seminaride, koolituste, õppereiside ja kontakt- ning turundusürituste korraldamisega seotud rendi- ja üürikulud ning materjalide koostamise ja tootmise kulud; 13) piirkondlike- ja valdkondlike arenduskeskuste töötajate koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud; 14) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. 15) sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamise kulud välisriigis või Eestis, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasud ning klientide külastamisega seotud kulud välisriigis; 16) sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja välismesside külastamisega seotud kulud, sealhulgas messi registreerimis- ja osalustasud ning messipääsmete kulud, näitusepinna ja stendi või näituseboksi rendikulud ning nende kujunduse ja teostuse kulud, messistendi ja eksponaatide välisriiki ja tagasi toimetamisega seotud transpordi-, kindlustamise-, ladustamise- ja tollikulud; 17) sihtturgudele suunatud püsiekspositsiooni eksponeerimisega seotud kulud Eestis või välisriigis sealhulgas näitusepinna rent, ekspositsiooni kujunduse ja teostuse kulud, ekspositsiooni sisustuse rendikulu, ekspositsiooni ja tootenäidiste transpordikulud välisriiki ja tagasi (sealhulgas kindlustamise, ladustamise, tollikulud); 18) sihtturule suunatud tooteid ja teenuseid tutvustavate reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud sealhulgas kujundamine, tootmine, reklaammaterjalide tõlkimine; 19) toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud meedia- ja reklaamiteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasud, toodete sihtturgudele suunatud visuaalse identiteedi väljatöötamise kulud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud; 20) sihturgudele suunatud veebilehtede arendamisega, sealhulgas e-turunduse lahenduste väljatöötamisega seotud kulud, sealhulgas võõrkeelsete veebilehtede koostamise, kujundamise, programmeerimise ja tõlkimisega seotud kulud; 21) 22) 23) ettevõtjate rahvusvahelistel konkurssidel ja rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega seotud kulud; 24) erialase kirjanduse (sealhulgas erialase ajakirjanduse) soetamise kulud. 25) projekti elluviimisega otseselt seotud üldkulud vastavalt abikõlblikkuse määruse § 3 lõikele 5 ja kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikust kogumaksumusest.
(2)3
(3)Lisaks abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) 3) rendi- ja üürikulud, välja arvatud § 6 lõike 1 punktides 12, 15–17 ja 25 sätestatud kulud; 4) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimisega, kapitalirendi intressiga, kapitalirendi kindlustusega jms kuludega; 5) mitterahaliste sissemaksetega seotud kulud; 6) juriidilise isiku asutamisega seotud kulud; 7) kulud, mis on varem Eesti riigieelarvest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisabi vahenditest saadud toetustest hüvitatud; 8) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 9) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise tasud. 10) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja liisingukulud (välja arvatud paragrahvi 6 punktis 24 nimetatud erialase kirjanduse soetamise kulud); 11) kinnisvara soetamise kulud; 12) projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate transpordikulud juhul, kui need ei ole seotud lähetustega.
(4)Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel.
(5)Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(6)Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(7)Abikõlblike kuludena ei käsitleta kulusid, mis on varem Eesti riigi eelarvest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud.
(8)Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
(9)Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
(10)Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise ajaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(1)Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2)Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 14 kuud. Põhjendatud juhtudel võib projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuuni.
(3)Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev ning lõppkuupäevaks on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtaeg.
(4)5
(5)Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 2 sätestatud projekti kestust, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
(6)Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.
(7)Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
(1)Toetuse maksimaalne suurus §-s 5 sätestatud tegevuste elluviimiseks on: 1) 40 000 eurot taotleja kohta, kui taotlus ei sisalda § 5 punktis 7 nimetatud tegevusi; 2) 90 000 eurot taotleja kohta, kui taotlus sisaldab muuhulgas ka § 5 punktis 7 nimetatud tegevusi.
(2)Taotletava toetuse piirmääraks on kuni 80% abikõlblikest kuludest ning toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 20% abikõlblikest kuludest. 3 (3)
(1)Käesoleva meetme raames esitatakse taotlused sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab sihtasutus üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel enne vooru avanemist.
(2)Meetme eelarve jagatakse enne taotlusvooru avanemist taotlusvoorude eelarveteks. Meetme eelarve jagamise taotlusvooru eelarveteks kinnitab sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga.
(3)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(4)Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. 5 (5)
(1)Taotlejaks võivad olla Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on tegutsenud piirkondliku või valdkondliku arenduskeskusena § 4 punktide 6 ja 61 mõistes vähemalt üks majandusaasta enne taotluse esitamist.
(2)Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) 2) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) äriühingust taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud saneerimis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid projekti elluviimiseks; 6) äriühingust taotleja omakapital vastab «Äriseadustikus» kehtestatud nõuetele; 7) kui toetus on vähese tähtsusega abi kasusaajale või piirkondlikule- või valdkondlikule arenduskeskusele, ei tohi nimetatud abi saajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot; 8) kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas ja tähtaegselt.
(3)Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.
Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) teavitama sihtasutust kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist tegevuste, teostajate või osalejate muutumisest; 4) viivitamata informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva eraõigusliku juriidilise isiku või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(1)Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme tingimustele.
(2)Taotlus ja selles sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. augustiks; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel; 8)
(3)4
(4)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal; 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4) andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta; 5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta.
(5)Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) taotleja põhikirja, mis vastab õigusaktis sätestatud nõuetele, juhul kui põhikiri ei ole äriregistris kättesaadav; 2) taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud lõppenud majandusaastal vähemalt 6 kuud; 3) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 4) 5) taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument; 6) piirkondliku- või valdkondliku arenduskeskuse äriplaan, mis peab muuhulgas sisaldama informatsiooni arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga; 6¹) 7) vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist juhul kui projekti raames tehtava tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus; 8) projektijuhi ja projekti elluviijate elulookirjeldused; 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi piirkondlikule või valdkondlikule arenduskeskusele, sihtasutuse nõudmisel andmed arenduskeskusele antud vähese tähtsusega abi kohta, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta.
(1)Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2)Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotlusvooru tähtpäevast.
(1)Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 7 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.
(2)Kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3)Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(4)Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
(5)Kui taotlus on esitatud hiljem, kui sihtasutuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotluse läbi vaatamata ning tagastab taotluse.
(1)Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2)Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3)4
(4)Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2)Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3)Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4)5
(5)Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(1)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.
(2)Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 3 toodud hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja ühtegi lõike 3 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest ei ole hinnatud hindega alla 1,00 ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. Võrdsete hindamistulemuste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui omafinantseeringu määr on samuti võrdne, eelistatakse taotlust, mis on saanud enam punkte esimese hindamiskriteeriumi eest.
(3)Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest koondhindest; 2) projekti jätkusuutlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti elluviijate võimekus – 25% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest.
(1)Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2)Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3)Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse mitterahuldamine on põhjendatud ka juhtudel, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.
(4)Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 4) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega. 4 (4¹) Kui taotlusvooru eelarvesse lisandub vahendeid, mis võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, uuendab sihtasutus menetluse pingereas olnud nende taotluste osas, mis jäeti rahuldamata § 17 lõike 2 järgi põhjusel, et rahuldatud taotluste summa ületas taotlusvooru eelarvet. Vastavalt pingerea järjestusele küsib sihtasutus taotlejalt, kelle taotluses märgitud summa ületas algselt taotlusvooru eelarvet, kas taotleja on valmis taotluses kirjeldatud projekti taotluses nimetatud tegevusteks ja eesmärkidel ellu viima. Kui taotleja on valmis projekti esitatud kujul ellu viima, teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse taotlust uuesti hindamata. Pingeritta kantud taotluste, mille summa ületab meetme taotlusvooru kohustustega katmata vahendeid, rahuldamata jätmise otsuseid ei muudeta.
(5)Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimetus; 2) toetuse suurus; 3) omafinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) projekti elluviimise tingimused; 6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7) toetuse väljamaksmise tingimused; 8) asjaolu, et toetus on toetuse saajale või kasusaajale antav vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse mõistes.
(6)Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7)Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.
(1)Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2)Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%; 2) soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 5; 3) soovitakse muuta aruandlusperioodi pikkust. 2 (2¹) Paragrahvi 19 lõikes 2 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest eelnevalt sihtasutust.
(3)Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.
(4)Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib sihtasutus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja on projekti raames soetanud materiaalse või immateriaalse vara, mis ei vasta taotluses märgitule. Sihtasutusel on õigus hinnata materiaalse või immateriaalse vara vastavust taotluses märgitule.
Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või töövõtjale vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. 1 (1¹) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.
(2)Toetuse väljamakse teostatakse toetuse saajale või töövõtjale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule.
(3)Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korra §-le 6 esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamaksetaotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.
(4)Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks tasutud kuludokumentide alusel on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.
(5)Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid koos omafinantseeringu tasumist tõendavate dokumentidega.
(6)Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi.
(7)Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.
(8)Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.
(9)Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(10)Põhjendatud juhtudel võib perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid, võimaldades ettemakseid toetuse saajale või otse töövõtjale.
(11)Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.
(12)Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.
(13)Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.
(1)Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded projekti abikõlblikkuse perioodil. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud. Põhjendatud juhtudel on aruandlusperioodi minimaalseks pikkuseks 2 kuud. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja 2 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
(2)Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(3)Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.
(4)Projekti vahe- ja lõpparuanded menetleb sihtasutus 30 tööpäeva jooksul. Sihtasutusele esitatud kirjalikele pöördumistele tuleb vastata vastavalt „Avaliku teabe seaduses” sätestatule.
(5)Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.
Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2¹) juhul kui toetus on vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses, küsima eelnevalt kasusaajatelt teatist jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul neile antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 9) vastavalt abikõlblikkuse määruse § 11-le teavitama, arvestama ja vajadusel tagasi maksma projekti raames teenitud tulu; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 11) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 12) võimaldama teostada auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusele; 13) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 14) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul; 15) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 16) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16¹) esitama, juhul kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 17) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 18) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 19) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 22) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike, kelle summaarne osalus ületab 5% toetuse saaja aktsia- või osakapitalist, muutusest, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 23) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
Sihtasutusel on õigus: 1) teostada auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra aruande esitamise hetkeks planeeritud tegemata jäänud tegevuste osas, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel projekti kogueelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.