Käesolev määrus piiritleb Tapa valla Jäneda külas asuva kaugküttepiirkonna, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, ettevõtjate arengukohustused ning määratleb nõuded piirhindade kooskõlastamiseks.
Jäneda kaugküttepiirkond hõlmab maa-ala, mis on määratletud käesoleva määruse lisas 1 oleval kaardil.
(1)Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud erandjuhtudel.2(2)Võrgust eraldumise otsustab Tapa Vallavalitsus.3(3)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.4(4)Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on:11) ajutised ehitised;22) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 1 kW;33) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 25 kW;44) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;55) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia);5(5)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.6(6)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.7(7)Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.8(8)Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise tingimused ning kord on sätestatud kaugkütteseaduses.9(9)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:11) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;22) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehnilise seisukorra tõttu;33) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia);44) kaugküttepiirkonna määramise ajal muud seaduslikku kütteviisi kasutanud ehitistel selle kütteviisi taastamisel alates taotlemisele järgnevast kütteperioodist.10(10)Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.11(11)Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse.12(12)Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.13(13)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:11) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;22) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.14(14)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.15(15)Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab Tapa Vallavalitsus.16(16)Omavolilise eraldumise või ajutise katkestamise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi ja hüvitama kõik sellega tekitatud kahjud.
(1)Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbija pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.2(2)Soojusettevõtja ühendab soojusvõrgu kinnistu soojusvõrguga liitumispunktis lahtise (kinnistu soojusvõrgus ja kaugküttevõrgus sama soojuskandja) või kinnise (kinnistu soojusvõrgu ja kaugküttevõrgu soojuskandjad on üksteisest soojusvahetiga eraldatud) ühendusskeemiga. Eelistatud on kinnised skeemid kui kõige paindlikumad energiasäästu ja ohutuse seisukohast. Kinnise ühendusskeemi korral võib kliendi küttesüsteemide täitmine ja järeltoide toimuda soojusvõrgust ainult veemõõtja olemasolu korral.3(3)Soojuskandja kvaliteedinäitajateks on:11) temperatuur, mis peab vastama lepingus sätestatud temperatuurigraafikule. Soojuskandja ööpäeva keskmise temperatuuri lubatud kõrvalekalle kinnistu soojusvõrgu sisendis fikseeritakse lepinguga;22) peale- ja tagasivoolutoru rõhkude vahe kinnistu soojusvõrgu liitumispunktis peab vastama lepingus sätestatud parameetritele;33) rõhk kinnistu soojusvõrgu tagasivoolutorus lahtise ühendusskeemi korral, mille suurus peab vastama lepingus sätestatud parameetritele;44) võrguvee keemilised parameetrid, mis peavad olema järgmistes vahemikes: Karedus, mmol/dm3 Hõljuvained, mg/kg O2, mg/kg pH Cl, mg/kg Fe, mg/kg -5°C, siis 24 h Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga Summaarne plaaniliste katkestuste summa Kuni 48 h Katkestuse pikkus ja aeg lepitakse kokku kliendiga 77) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5°C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.88) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5°C.7(7)Soojusenergia omavoliline tarbimine on:11) tarbimine ilma lepinguta;22) mõõtmata ühenduselt tarbimine;33) arvestusseadmete rikkumine või näitude moonutamine;44) arvestusseadmetelt või mõõtesüsteemilt plommide eemaldamine.8(8)Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud tagama soojusallikatel reservkütuse olemasolu (v.a. kergel kütteõlil töötavad soojusallikad).9(9)Isiku, kellel on õigus kontrollida kaugküttepiirkonnas tegutseva soojusettevõtja poolt kaugküttepiirkonna kehtestamisel ja võrgupiirkonna saamisel võetud kohustusi, sh kvaliteedinõuetest kinnipidamist, vastavalt kaugküttepiirkonna kehtestamisel sõlmitud lepingu tingimustele, määrab vallavalitsus.
(1)Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Konkurentsiametiga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Tapa Vallavalitsusele.2(2)Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:11) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;22) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;33) keskkonnanõuete täitmine;44) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;55) põhjendatud tulukus.3(3)Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.4(4)Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.5(5)Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt. hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.6(6)Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.7(7)Vallavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.
Määrus jõustub 18.08.2009.