(1) Põllumajandusamet (edaspidi amet) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet, majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetele vastavuse kontrolli oma pädevuse piires, kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetise ja aiandustoodete valdkonnas ning tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, tegeleb seadusega ettenähtud registrite ja muude andmekogude pidamisega ning nende andmete töötlemise ja analüüsimisega. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Agricultural Board.
(1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, kellel on oma eelarve ja arvelduskonto Riigikassa kontsernikonto koosseisus. (2) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PÕLLUMAJANDUSAMET». (3) Ametil on oma nimega dokumendiplank, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras. (4) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (5) Amet kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» kohaselt ja riigilippu «Eesti lipu seaduse» kohaselt.
(1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. (2) Ameti tegevust võib koordineerida ministeeriumi kantsler.
Amet asub Sakus. Ameti postiaadress on Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa. Väljaspool ameti asukohta asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress näidatakse struktuuriüksuse põhimääruses.
Ameti tegevusvaldkond on maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetise ja aiandustoodete valdkonda ning tuulekaera tõrjeabinõude rakendamist reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine, sealhulgas riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutööde korraldamine ning maaparandushoiukava koostamise korraldamine ja selle täitmise kontroll, seadusega ettenähtud registrite ja muude andmekogude pidamine ning nende andmete töötlemine ja analüüsimine.
Amet teeb oma tegevusvaldkonnas ja pädevuse piires järgmisi toiminguid: 1) täidab pädeva asutuse ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet, teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetele vastavuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) koostab ameti organisatsioonipõhise arengukava, selle iga-aastase tegevuskava ja mitmeaastase riikliku kontrollikava ning viib need ellu, osaleb valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel; 4) kogub, analüüsib ja säilitab andmeid riikliku ja haldusjärelevalve, haldusmenetluse ning väärtegude kohtuvälise menetlemise kohta; 5) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse õigusakti eelnõu kohta; 6) tegutseb maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, maaparandussüsteemide registri, taimetervise registri, taimekaitsevahendite registri, mahepõllumajanduse registri, väetiseregistri ja sordiregistri volitatud töötlejana; 7) täidab Euroopa Komisjoni otsusega maaelu arengu toetamiseks heaks kiidetud arengukava, ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid; 8) teeb koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga; 9) osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe; 10) täidab õigusaktiga, välislepingu või ametkondliku välislepinguga pandud ülesandeid; 11) osutab otseseid avalikke teenuseid ja arendab nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid.
Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.
(1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või oma asetäitja kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel; 4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise; 6) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku ning määrab talle palga, sõlmib ja lõpetab töötaja töölepingu ning määrab talle töötasu, otsustab lisatasu maksmise õigusaktiga ettenähtud alusel ja korras; 7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse õigusaktiga ettenähtud alusel ja korras; 8) kinnitab asjaajamiskorra, töökorralduse, struktuuriüksuse põhimääruse, kontrollikava ja ametikoha ametijuhendi; 9) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid; 10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist «Riigivaraseaduses» sätestatud korras; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet õigusaktiga määratud ulatuses ja korras; 13) esitab ministrile ettepaneku tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 15) kehtestab ameti pitsati kasutamise korra ja tagab selle järgimise; 16) täidab talle õigusaktiga, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning ameti sisemise asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi. (3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juhul ettekirjutusi ja otsuseid. (4) Peadirektori käskkiri, otsus, ettekirjutus ja kirjalik korraldus vormistatakse ja registreeritakse ameti asjaajamiskorra kohaselt. (5) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori poolt määratud peadirektori asetäitja, viimase äraolekul peadirektori poolt määratud ametnik.
(1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitja ametikohta. (2) Peadirektori asetäitja: 1) täidab talle ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid; 2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 4) osaleb ameti eelarve koostamisel ja teeb ettepanekuid eelarvevahendite kasutamise kohta; 5) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, mitmeaastase riikliku kontrollikava ning oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel; 6) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel; 7) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 8) kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse ülesannete täitmist; 9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.
(1) Ameti teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor. (2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Ameti piirkondliku pädevusega osakonda nimetatakse regiooniks ja selle juhatajat regiooni juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda struktuuriüksus, mis asub Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi vahelisel piiril, sadamas või lennujaamas asuvas punktis ja mida nimetatakse piiripunktiks. (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. (4) Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. (5) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (6) Ameti- ja töökohtade ülesanded, alluvus, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis.
Ameti struktuuriüksused on: 1) taimetervise ja aianduse osakond; 2) taimekaitse ja väetise osakond; 3) mahepõllumajanduse ja seemne osakond; 4) maaparanduse osakond; 5) üldosakond; 6) põhja regioon; 7) lõuna regioon; 8) lääne regioon; 9) ida regioon. 2019-01-24 11:14:25 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus punkti 9 tekstis Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
Taimetervise ja aianduse osakonna põhiülesanne on: 1) teostada või korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet taimede, taimsete saaduste või muude objektide sisse- ja väljaveo, tootmise, ladustamise ja turustamise nõuete täitmise üle, ettevõtte, kus tegeletakse puidu kuivatamise ja puidust toodete valmistamisega, ning paljundusmaterjali mikropaljundamise ja mikropaljundamiseks kasutatava labori nõuetele vastavuse üle, ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede käitlemise nõuete täitmise üle, taimse paljundus- ja istutusmaterjali tootmise ja turustamise nõuete täitmise üle, aiandustoodete turustamisstandarditele vastavuse üle, korraldada seemnekartuli ja paljundusmaterjali sertifitseerimist ja kontrolli nende nõuetele vastavuse üle ning taimetervise seiret; 2) menetleda taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslubasid või muid lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades.
Taimekaitse ja väetise osakonna põhiülesanne on: 1) teostada või korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse üle, taimekaitsevahendite toimeainete hindamist ja taimekaitsevahendite turule lubamist, korraldada väetiseregistri tegevust ja riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuete täitmise üle; 2) menetleda taotlusi, teateid või lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades.
Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna põhiülesanne on: 1) teostada või korraldada riiklikku järelevalvet mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, sealhulgas mesinduse ja vesiviljeluse nõuete täitmise üle, geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõuete täitmise üle, seemnete turustamise nõuete täitmise üle, tuulekaera tõrjemeetmete rakendamise üle, korraldada seemnete sertifitseerimist ja kontrolli seemnete nõuetele vastavuse üle, sortide registreerimist, sordi sordilehte ja kaitse alla võtmist ning ettevõtete mahepõllumajanduse nõuetele vastavuse hindamist ja teha haldusjärelevalvet volitatud põldtunnustajate ja volitatud proovivõtjate üle; 2) menetleda taotlusi, majandustegevusteateid, tegevuslubasid või muid lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades.
Maaparanduse osakonna põhiülesanne on: 1) teostada või korraldada riiklikku ja haldusjärelevalvet õigusaktide nõuete täitmise üle maaparanduse valdkonnas, sealhulgas korraldada riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöid ning maaparandushoiukava koostamist ja kontrollida selle täitmist; 2) menetleda majandustegevusteateid või lubasid ja viia läbi muud haldusmenetlust punktis 1 nimetatud valdkondades.
Üldosakonna põhiülesanne on korraldada eelarvestamist, asjaajamist, teabevahetust, arhiivitööd, personalitööd ja koolitustegevust, riigivara haldamist ja arvestust, töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust, asjakohaseid riigihankeid ning edastada ministeeriumile finants-, personali- ja palgaarvestuseks vajalikku teavet ja dokumentatsiooni.
Regiooni põhiülesanne on täita ameti ülesandeid oma tegevuspiirkonnas, sealhulgas teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet ning loamenetlust, kohaldada riiklikku sundi, pidada maaparandussüsteemide projektide ja teiste tehniliste dokumentide arhiivi, ning anda oma pädevuse piires haldusakte, sooritada haldustoiminguid või sõlmida lepinguid.
(1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna põhiülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise. (2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja: 1) täidab talle ametijuhendiga pandud tööülesandeid ning korraldab osakonna ülesannete täitmist ja vastutab nende õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest; 2) osaleb ameti organisatsioonipõhise arengukava ja selle iga-aastase tegevuskava, oma tegevusvaldkonna valdkondliku arengukava või rahvusvahelise arengudokumendi koostamisel; 3) koostab oma osakonna tegevusvaldkonna tegevuskava ning taimekaitse, taimetervise ja mahepõllumajanduse valdkondades mitmeaastase riikliku kontrollikava, välja arvatud § 11 punktides 5–9 nimetatud osakondade puhul. 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru osakonna tegevusest; 5) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri, töökorraldust ja teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 7) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) teeb ettepanekuid ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta ameti toimimiseks ja arendamiseks vajalike kulude kavandamise küsimustes; 9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 10) allkirjastab osakonnas koostatud kirja, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisele korraldab regiooni juhataja ameti ülesannete täitmist ja osakonnale eraldatud ressursside jaotust oma tegevuspiirkonnas ning vajaduse korral osutab või tellib ametiabi.
(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon). (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni töökord. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.
(1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktiga määratud ulatuses ja korras. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha oma asetäitjale, struktuuriüksuse juhile või tema asetäitjale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse.
Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.