(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid: 1) segaolmejäätmed – kood 20 03 01; 2) paber ja kartong – kood 20 01 01; 3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete kogumismahutisse) – koodid 20 01 08 ja 20 02 01. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, v.a pakendijäätmeid. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
Kaarma vallas on üks jäätmeveopiirkond, milleks on valla haldusterritoorium. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või ärihoone.
(1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalal (Aste alevik, Kudjape, Nasva ning korterelamupiirkondades Aste, Eikla, Põlluküla, Pähkla külades) mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul. Juhul, kui hajaasustusega väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine ning mahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada vähemalt kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostust. (2) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust harvemini. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse vallavalitsusele (3) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal.
(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni riigihanke (edaspidi hange) lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. (2) Hanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas Kaarma valla haldusterritooriumil ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokkulepitud tasu. (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseadus § 66, lg 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas. (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 20 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu. (3) Teenustasude muutmist võib taotleda pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava maksu ja tasu muutmise korral mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtimahakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses. (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust, milliseid teenustasusid soovitakse muuta ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. (5) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest. (6) Vallavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne (30) päeva pärast alates vallavalitsuse vastava korralduse valla veebilehel avalikustamisest. (7) Jäätmevedaja või vallavalitsus teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui kolmkümmend päeva ette. (8) Jäätmeveo teenustasusid ei saa muuta sagedamini kui kaks korda aasta jooksul. (9) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo hankelepingus ja jäätmeveolepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. (2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(1) Vallavalitsusel on õigus öelda hankeleping enne tähtaja lõppu üles ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse korraldus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast; 3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav; 4) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut. (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.
(1) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga. (2) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 4 1 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.
Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Jäätmeveolepingus peab olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile vähemalt kolmel järjestikusel korral, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt täismahus teenustasu. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal. (2) Kui biojäätmete- või vanapaberimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 80% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest. (4) Kui jäätmevaldaja jäätmemahuti ei vasta tingimustele või kui jäätmevaldajal ei ole jäätmemahutit, on jäätmevedaja kohustatud varustama jäätmevaldaja tema tellimusel vajalikus koguses ja suuruses jäätmemahutitega. (5) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahuti ümbruse puhtana ning kokkuleppel jäätmevedajaga reguleerima jäätmemahuti tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine, mahutist haisu levimine ja ümbruse reostumine. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest. (6) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja tellimusel ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud mahutivälised pakendatud segaolmejäätmed eelnevalt teada antud veopäeval hiljemalt kolme ööpäeva jooksul alates tellimuse saamisest. (7) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed. (8) Kui jäätmevedaja kahjustab jäätmete kogumise käigus jäätmemahutit, siis asendab jäätmevedaja selle uue eeskirja nõuetele vastava jäätmemahutiga omal kulul.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks vabastamiseks (edaspidi korraldatu jäätmeveost vabastamine) kui jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus. Taotluse vorm on toodud eeskirja lisas . (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, hiljemalt 20. jaanuariks, vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Vabastus antakse perioodiliselt üheks aastaks. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. Jaanuarist arvates. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (3) Vallavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel. (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. (5) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määratakse taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata. (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. (7) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui: 1) vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud; 2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. Jaanuariks uut kirjalikku taotlust. (8) Vallavalitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele; 3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. (9) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 4 1 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (10) Jäätmevaldajad, kelle vallavalitsus on määratud tähtajani korraldatud jäätmeveost vabastanud, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni määratud tähtaja lõpuni.
Tunnistatakse kehtetuks Kaarma Vallavolikogu 23.09.2009.a määrus nr 22 „Kaarma valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord”.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.