(1) Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on korraldada jäätmehooldust Vasalemma vallas nii, et väheneks kohapeal tekkivate jäätmete hulk ja ohtlikkus ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist, et säiliks puhas ja tervislik keskkond. (2) Eeskiri määrab jäätmehoolduse üldnõuded ja korra Vasalemma valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Vasalemma valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmehoolduse arendamist Vasalemma vallas korraldab Vasalemma Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes “Jäätmeseaduse” § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu jäätmeseaduse mõistes võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades; 5) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 6) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 8) suurjäätmed on jäätmed, mida nende mahu või kaalu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinad, külmkappe, telereid, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 9) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas; 10) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 13) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 14) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 16) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 17) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 18) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 19) jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele; 20) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks; 21) prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätme-tekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 22) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist; 23) jäätmekäitlusleping on vedaja kui töövõtja ja jäätmevaldaja kui tellija vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 24) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 25) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid; 26) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb sorteerida tekkekohal või taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi jäätmemahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. (4) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele: 1) paber ja kartong (20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01), kaasa arvatud vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02), patareid ja akud (06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 38), plastid (20 39); 8) suurjäätmed (20 07); 9) metallid (20 40). (5) Sortimisjääk tuleb viia läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedale asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (6) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja jäätmemahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. (7) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisti. (8) Jäätmete käitlemine, sealhulgas jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib ilma loata põletada immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (9) Aia- ja pargijäätmete põletamine lahtises tules on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek naabreid mittehäirival viisil, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning vähemalt 30 meetri kaugusel metsast, kusjuures arvestada tuleb ilmastikutingimusi. Väljaspool oma kinnistu piire on aia- ja pargijäätmete põletamine keelatud. (10) Vältida tuleb ohtlike jäätmete omavahel segunemist ning segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. (11) Jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (12) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. (13) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste kõikide sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. Avalike ürituste paigad varustab piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vallavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud jäätmed.
(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. (3) Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. (4) Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. (5) Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba; 4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 5) omama või rentima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitlus-lepingu alusel ühismahuteid. Jäätmemahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks; 6) hoidma mahuteid terve ja puhtana ning neid vajadusel pesema. Jäätmemahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti; 7) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras; 8) teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest. (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.
(1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. (2) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed jäätmemahuti juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. (3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmemahutisse. (4) Kogumisvahendina tohib kasutada jäätmemahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab jäätmete kogumist viisil, mis väldib võimaliku haisu, jäätmete levikut, tuleohtu ja võimalikku leket. (5) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, korralikult suletavad, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (6) Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (7) Jäätmekotte tohib olmejäätmete kogumisvahendina kasutada ainult hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel. (8) Olmejäätmete kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Kotid peavad olema aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; 2) jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 3) jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse ja mis on kaanega suletavad. (9) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. (10) Jäätmemahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu jäätmemahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (11) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. (12) Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (13) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte paigutada. (14) Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 6) suurjäätmeid; 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 8) käimlajäätmeid; 9) kogumiskaevude setteid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) ehitusjäätmeid. (15) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna jäätmemahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. (16) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Vastavate kottidega varustab jäätmevaldajaid neid teenindav jäätmekäitlusettevõte. (17) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja jäätmemahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. (18) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. Vasalemma vallale lähim jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud ja tehniliselt varustatud koht on Tallinna Prügila.
(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada: 1) kuni 150-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 10 kg) hooajaliselt kasutatavate elamute jäätmete kogumiseks; 2) põhiliselt plastist 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 3) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada; 4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit. (3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust jäätmemahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele. (4) Jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (5) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väike jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga. (2) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvakattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt. (3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. (4) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. (5) Ligipääsutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%. (6) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb vallavalitsuse loal riigile või vallale kuuluval maal, tagab juurdesõidutee korrashoiu jäätmemahuti omanik või valdaja.
(1) Vanapaberit ja pappi ning biolagunevad jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse: 1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit hiljemalt 01. maist 2010. a. Vanapaberi ja papi liigiti kogumise kohustust ei ole, kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, kus paber ja papp põletatakse; 2) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid kui kinnistul on vähemalt 5 korterit hiljemalt 01. septembrist 2010. a. Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine käesoleva eeskirja § 16 kohaselt; 3) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. (2) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul käesoleva eeskirja § 16 kohaselt.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid tuleb üle anda ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või jäätmejaama. (5) Avalik ohtlike jäätmete kogumispunkt Vasalemma vallas asub Vasalemma alevikus Ranna tee 8 (vallamaja juures). (6) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta või korraldab vastuvõtmise nii et teeninduspunktis on kohapeal isik, kes võtab ohtlikud jäätmed vastu. (7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (8) Avalikus ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid. (9) Ettevõtted peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas kehtivate õigusaktidega. (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda Vasalemma valla avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti või viia jäätmejaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse. (3) Vanarehvid tuleb üle anda kogumispunkti, jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas kehtivate õigusaktidega. (4) Romusõiduk tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 - 4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal või taaskasutusorganisatsioonil. (6) Informatsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 - 4 nimetatud probleemtoodete kogumiseks ettenähtud kogumispunktide kohta (sealhulgas asukohad) avaldatakse Vasalemma valla kodulehel www.vasalemma.ee ning valla infolehes.
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja viia pakendiorganisatsiooni kogumisvõrgustiku kogumispunktidesse või üle anda lepingu alusel jäätmekäitlejale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakendite ja pakendijäätmete kogumisvõrgustiku vastuvõtupunktide asukohad avaldatakse Vasalemma valla kodulehel www.vasalemma.ee ning valla infolehes. (3) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad ning vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (4) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (5) Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja –pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. (6) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. (7) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (8) Tarbija paremaks teenindamiseks paigutab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendite, vastuvõtupunktid kooskõlastades eelnevalt asukohad ja paigutustingimused vallavalitsusega. (9) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. (10) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon peab tagama pakendimahutite tühjendamise sellise sagedusega, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine ning et oleks tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus.
(1) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama tiheasustusaladel (Vasalemma valla üldplaneeringuga määratletud alad) sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala tagant. (2) Vallavalitsuse loal ja tingimustel on erandkorras lubatud olmejäätmete mahuteid tühjendada harvemini kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul. (3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas, ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 15. aprillini on lubatud biolagunevate jäätmete mahutit tühjendada iga kahe nädala tagant. (4) Pakendimahutit või paberi ja papi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord nelja nädala tagant. (5) Vallavalitsuse loal võib jäätmevaldaja liituda korraldatud jäätmeveoga hooajaliselt, kui kinnistu kasutamine toimub hooajaliselt. (6) Elamutes, mida kasutatakse suvilatena, loetakse hooajaks ajavahemikku 16. aprillist kuni 15. oktoobrini, mille jooksul on lubatud olmejäätmemahuti minimaalne tühjenduskordade arv kaks korda. (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo korraldamise eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(1) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja või territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta. (2) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. (3) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. (5) Jäätmeid vedav ettevõtte on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil, tagades öörahu.
(1) Vasalemma valla haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pappi, ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (2) Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik Vasalemma valla tiheasustuspiirkondades. (3) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus. (4) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus kuni viis aastat. (5) Jäätmevaldaja loetakse “Jäätmeseaduse” § 69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (6) Mitme jäätmevaldaja poolt ühise jäätmemahuti soetamine ja ühine liitumine on lubatud vallavalitsuse poolt määratud tingimustel. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib vallavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste ja tühjendamissageduste osas. (7) Vallavalitsuse luba ühiseks liitumiseks ei ole vaja, kui ühiselt liituvateks jäätmevaldajateks on korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud ning aianduspiirkondades ühiselt liituvate jäätmevaldajate esindajana sõlmib jäätmeveolepingu aiandus- või suvilaühistu, mille liikmeteks nimetatud jäätmevaldajad on. (8) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel, kui tema omandis või tema kasutusel oleval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.
(1) Vasalemma vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Püsijäätmeid kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas püsijäätmete käitluskohtades. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (2) Vasalemma vallas tekkinud sorteerimata tavajäätmed võib viia ümbertöötlemisele läheduse põhimõtet jälgides seaduslikesse sorteerimistehastesse. (3) Liigiti kogutud jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Liigiti kogutud jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. (4) Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia ainult olmejäätmeid, mis on keskkonnaohutud. Püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljapoole käitluskoha maa-ala. (6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud. (7) Kompostitavaid jäätmeid võib kompostida oma kinnistul taaskasutuse eesmärgil.
(1) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (2) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida kahjurite eest kaitstult. (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (4) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veehaarde sanitaarkaitsevööndis ega veekaitsevööndis. (7) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Tiheasustusaladel on kuivkäimla sisu komposteerimine ja laialilaotamine keelatud. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. (8) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (9) Reoveesette ladustamine aedadesse ja põldudele toimub vastavalt keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruses nr 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1” esitatud nõuetele. (10) Keelatud on sõnnikut laotada lumele ja külmunud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega. (11) Väljaspool oma kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel ning omades jäätmeluba vastavalt “Jäätmeseaduse” § 73 lõike 2 punktile 2. (12) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida või üle anda jäätmekäitlusettevõttele. (13) Surnud lemmiklooma või selle jäänused maetakse maaomanikuga kooskõlastatult ja veekaitse nõudeid järgides. Matmispaik peab asuma vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust või puurkaevust ning piisaval kaugusel hoonetest ja loomade karjatamiseks kasutatavast looduslikust rohumaast, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele. Loomsed jäätmed tuleb katta vähemalt 0,5 meetrise maapinnakihiga, et vältida nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine kiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, maetakse koos jäätmetega. Kahe ja enama looma või loomajäänuste matmisest tuleb teavitada vallavalitsust.
(1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitamise käigus tekkivate ehitusjäätmete käitlemine tuleb enne ehitamise alustamist kooskõlastada vallavalitsusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. (4) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. (5) Lammutusprojekti alusel teostatavate lammutustööde lõppedes või ehitise kasutusloa taotlemise dokumentide juurde tuleb lisada dokumentatsioon nõuetekohase ehitusjäätmete käitlemise kohta. (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Ehitusjäätmete käesoleva eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatud heakorraplaani alusel ning omades jäätmekäitleja registreerimistõendit vastavalt “Jäätmeseaduse” § 74 lõike 1 punktile 1. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. (6) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis. (7) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (5) Asbestijäätmed tuleb käidelda vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusele nr 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded1”. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. (2) Liigiti tuleb koguda: 1) segaolmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada; 2) klaasijäätmed – värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad; 3) vanapaber ja papp – ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia-ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ja majapidamispaber ning puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass jms); 4) diskreetne vanapaber – paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse; 5) bioloogilised jäätmed – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused; 6) teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms; 7) nakkusohtlikud jäätmed – nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga; 8) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed – mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt); 9) radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt); 10) ravimijäätmed – ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; 11) elavhõbeda jäätmed – tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed; 12) kasutatud elavhõbedalambid – kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest; 13) kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäägid; 14) vananenud (kasutatud) akud ja patareid; 15) kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid; 16) naftasaadusi sisaldavad jäätmed – seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. (3) Loomade pidamise või veterinaarteenuse osutamise tulemusel tekkivad loomsed jäätmed tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. (4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsus teostab kontrolli kõikide jäätmevaldajate üle üldjuhul mitte harvemini kui üks kord poole aasta jooksul. (3) Vallavalitsus teostab pidevat ja kõrgendatud tähelepanuga kontrolli jäätmevaldajate üle, kelle olmejäätmete mahuti tühjendussagedus on muudetud käesoleva eeskirja § 12 lõike 2 alusel harvemaks kui käesoleva eeskirja § 12 lõikes 1 sätestatud juhul.
Käesoleva eeskirja rikkumise kohtuväline menetleja on “Jäätmeseaduse” § 127 lõike 2 alusel Keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ja Vasalemma Vallavalitsus.
Käesoleva eeskirja rikkumise eest kohaldatakse “Jäätmeseaduse” §-s 1207 sätestatud vastutust.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid “Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid “Asendustäitmise ja sunniraha seaduses” sätestatud korras.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Avalikustada käesolev määrus valla infolehes ja valla veebilehel www.vasalemma.ee. (3) Määrus jõustub 01. septembril 2009. a.