Redaktsioonide võrdlus

Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 3) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 4) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või sihtasutus või mittetulundusühing, kes panustab projekti rahaliselt või kelle panus on rahaliselt mõõdetav ning kes ei ole projektis töövõtja. 5) kultuuri- ja spordiüritus on järjestikulistel päevadel toimuv publikule suunatud ühtse programmiga üritus, mis on huvipakkuv väliskülastajatele ja arvestab väliskülastajate vajadusi; 6) saatemeeskonnaks loetakse sihtturult saabuvate esinejate ja võistlejate poolt kaasatud isikud, kelle kohalolu esineja ja võistleja osalemisel on vältimatu. Saatemeeskonna hulka ei arvata esineja ja võistleja pereliikmeid, kel puudub otsene roll esineja ja võistleja osalussoorituses; 7) sihtturg on taotluses määratletud välisriik või -riigid, millele projekti turundustegevused on suunatud.

(1) Toetatav konverents peab vastama järgmistele tingimustele: 1) täidab meetme eesmärki; 2) aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele; 3) konverents korraldatakse Eestis; 4) konverentsi delegaadid ööbivad majutusettevõttes, kusjuures minimaalne väliskülastajate ööbimiste koguarv konverentsiga seonduvalt on Harjumaal 500 ja väljaspool Harjumaad 300; 5) kestab vähemalt kolm järjestikust päeva; 6) konverentsi põhiprogrammile lisaks korraldatakse Eestit kui turismi sihtkohta tutvustav ekskursioon; 7) toimumise aeg ei ole varasem kui 64 kuud pärast taotlusvooru avamist; 8) turundusmaterjalid lähtuvad sihtasutuse väljatöötatud ning veebilehel avaldatud «Tutvusta Eestit» turunduskontseptsioonist. 9) toetuse saaja korraldab konverentsi eel ja ajal konverentsi turunduskanalites teavituse veebilehest visitestonia.com. (2) Toetatav kultuuri- või spordiüritus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) täidab meetme eesmärki; 2) aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele; 3) kultuuri- või spordiüritus korraldatakse Eestis; 4) kultuuri- või spordiüritus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ning üritust kajastab rahvusvaheline meedia; 5) minimaalne väliskülastajate ööbimiste koguarv majutusettevõtetes on 2000; 6) kestab ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva; 7) toimumise aeg ei ole varasem kui 64 kuud pärast taotlusvooru avamist; 8) turundusmaterjalid lähtuvad sihtasutuse väljatöötatud ning veebilehel avaldatud «Tutvusta Eestit» turunduskontseptsioonist. 9) toetuse saaja korraldab ürituse eel ja ajal ürituse turunduskanalites teavituse veebilehest visitestonia.com.

(1) Toetust võib taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, Eestis registreeritud sihtasutus, Eestis registreeritud mittetulundusühing ning, avalik-õiguslik juriidiline isik ning eraõigusliku ülikooli pidaja erakooliseaduse § 2 lõike 2 punkti 10 ja ning lõike 3 tähenduses. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt; 2) taotleja projektimeeskonna liikmetel on projekti elluviimiseks kogemused ja teadmised; 3) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele; 4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud saneerimis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti; 5) juhul, kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8–13) alusel, siis ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse 1407/2013 kohaselt mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma kokku koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 6) taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse 1407/2013 kohaselt ja teiste, punktis 5 nimetamata komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot. (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. (4) Kui taotleja on projektile või projekti üksikutele tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

(1) Meetme raames on abikõlblikud toetuse saaja ja partneri poolt tehtud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud piirmääradele: 1) konverentsi, kultuuri- või spordiürituse ettevalmistamisega seotud sihtturgudele suunatud turunduskulud, sh reklaami ja reklaammaterjalide tootmise ja levitamise, e-turundusega seotud kulud ning meediateenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu ning toetuse saaja ja partneri transpordi- ja majutuskulud ning ruumide rent välisturgudelsihtturgudel; 2) välisriikidestsihtturgudelt saabuvate esinejate, võistlejate ja nende saatemeeskondade transpordi- ja majutuskulud; 3) välisturgudele suunatud turunduskuludsihtturgude ajakirjanikele Eestis toimuvate konverentside, sealhulgas reklaammaterjalide tootmise ja levitamise, ekultuuri-turundusega seotud kulud või spordiürituste kajastamiseks sõidukulud sihtturult Eestisse ja tagasi ning meediatranspordi- ja reklaamteenuseid pakkuva ettevõtja teenustasumajutuskulud Eestis; 3¹) rahvusvaheliste tele- ja veebiülekannetega seotud kulud; 4) konverentsi, kultuuri- või spordiürituse läbiviimiseks vajaliku tehnika, ruumide ja maa-ala rendi, tõlketeenuse ning rahvusvaheliste teleülekannetegatõlketeenusega seotud kulud; 5) konverentsi, kultuuri- või spordiüritust korraldava ettevõtja tasu teenuste osutamise eest; 6) Eestit kui turismi sihtkohta tutvustava ekskursiooni korraldamise kulud; 7) ava- ja lõpuürituse korraldamisega seotud kulud, sealhulgas toitlustuskulu, esinejate tasud, ruumide rent; 8) struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud; 9) käibemaks juhul, kui vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu ei taotleta tagasi ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. 1 (1¹) Varasemalt Eestis toimunud kultuuri- ja spordiürituse puhul on abikõlblikud üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 31, 6, 8 ning 9 nimetatud kulud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–2 nimetatud kulud majutusele ja transpordile on abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. (3) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil. (4) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) mitterahalised sissemaksed; 2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 4) erisoodustuse andmine ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 alusel tasutav maks; 5) esinduskulud ja kingitused; 6) isikliku auto kasutamise kulud; 7) pangagarantiid; 8) üldkulud; 9) päevarahad; 10) toitlustuskulud, välja arvatud § 8 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevustega seotud toitlustuskulud; 11) varem riigieelarvelistest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest saadud toetusest hüvitatud kulud; 12) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 13) konverentsi, kultuuri- ja spordiüritusega seotud kohapeal jaotatavate materjalidega kaasnevad kulud. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses. (6) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud. (7) Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulud. (8) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev.

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriksoktoobriks. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast kuupäevast (alguskuupäev). (3) Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu kuni 36 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2015. aasta 31. detsembriksoktoobriks. (4) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 20 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 3 kehtestatud tähtaja jooksul. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse periood. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

(1) Taotluste esitamiseks korraldatakse voorud. Sihtasutus korraldab eraldi taotlusvoorud konverentside ning kultuuri- või spordiürituste toetamiseks. (2) Taotlused esitatakse sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäev ei tohi olla varasem kui 30 tööpäeva vooru avamisest arvates. Taotlusvooru avamisest ja tähtpäevast teavitab sihtasutus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult sihtasutuse kodulehel asuva portaali «E-keskkond» kaudu. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme ning «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses kehtestatud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriloktoobril 2015. aastal; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluses on partneri kaasamisel nimetatud partner ja tema panus projekti; 8) taotluse on sõltuvalt selle esitamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja üldandmed, sealhulgas juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, juhul kui taotleja on käibemaksukohuslane, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, projektijuhi nimi ja ametikoht; 1¹) kontserni puhul taotleja kontserni liikmete koosseis; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, projekti eelarve tegevuste lõikes koos planeeritavate hangetega tegevuste elluviimisel, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 3) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta; 4) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 5) esitatud lisadokumentide loetelu; 6) taotleja esindusõigusliku isiku kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 7) partneri kaasamisel andmed partneri ja tema panuse kohta projekti, sealhulgas partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht ning informatsioon partneri rahalise või rahaliselt mõõdetava panuse kohta projekti. (4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) projektis planeeritud tegevuste hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankes osalenud ettevõtjate hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms); 2) tõendavad dokumendid, et on küsitud vähemalt kolm hinnapakkumistkolme omavahel sõltumatutelt pakkujateltsõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, juhul kui taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu suuremas summas kuitehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot ilma käibemaksutaning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust. Taotlusele tuleb lisada põhjendus, kuiKui kolme sõltumatut pakkumisthinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumineei valita odavaimat pakkumust, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 3) taotleja projektimeeskonna liikmete elulookirjeldused; 4) konverentsi, kultuuri- või spordiürituse programm; 5) konverentsi, kultuuri- või spordiürituse detailne tulude ja kulude analüüs, sealhulgas mitterahalised kulud; 6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetekohasust, sealhulgas vajalike lisade olemasolu. (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (4) Sihtasutuse juhatus või juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isikSihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul.

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 7 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isiksihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Menetlusse võetud taotluste nõuetele vastavust hindab sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 3) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 5) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isiksihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isiksihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatuselSihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. (2) Toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamiskriteeriumid on: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 60% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 20% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ja konverentsi, kultuuri- või spordiürituse ettevalmistuse kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest. (3) Toetuse saamiseks esitatud taotlust hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,5 ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. (5) Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0.

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse liigesihtasutus. (2) Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus hindamise järgselt vastab käesoleva määruse § 18 lõikes 4 kehtestatud tingimustele. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud ennekõike juhul kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluse rahastamise vooru eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne. (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses peab sisalduma vähemalt: 1) toetuse saaja nimi; 2) projekti nimi; 3) toetuse suurus eurodes; 4) omafinantseeringu suurus eurodes; 5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõpukuupäev; 6) projekti elluviimise tingimused; 7) projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamise tähtajad; 8) toetuse väljamaksmise tingimused; 9) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 mõistes. (6) Taotlus jäetakse rahuldamata kui: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada; 2) taotluse hindamise järgselt esineb käesoleva määruse § 18 lõikes 5 toodud asjaolu; 3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, sh toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 4) taotleja ei täida käesoleva määruse §-s 17 sätestatud kohustusi. (7) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale posti teel tähtkirjaga või tema nõusolekultoetuse saajale elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult taotluses märgitud e-posti aadressil või antakse kätte allkirja vastu otsuse tegemise päevale järgneva 5 tööpäeva jooksul. (8) Juhul kui tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, jäävad projekti raames tehtud kulutused taotleja kanda.

(1) Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet, juhul kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht, tingimusel, et toetuse summa ei suurene; 2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva. Projekti tegevuste elluviimise või abikõlblikkuse lõppkuupäeva muutmisel tuleb arvestada käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud tingimustega; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (3) Sihtasutuse juhatusel või juhatuse liikmelSihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus või juhatuse liigesihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 4 (4¹) Taotleja võib muudatused ellu viia pärast taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamise otsuse saamist. (5) Sihtasutuse juhatus või juhatuse liigeSihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada käesoleva määruse §-s 9 sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on: 1) projekti tegevuste läbiviimine ja planeeritud tegevustele vastavate kulude (muuhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud) tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele; 3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt. (3) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimuste täitmise korral. (4) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja väljamaksete korras sätestatud tingimustel. (5) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehtavate väljamaksete puhul tuleb toetuse saajal vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas. (6) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ja väljamaksete korras sätestatud tingimustel. (7) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid jms. (8) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning algatab väljamakse, sisestades projekti andmed vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 4 kehtestatud korrale struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (9) Sihtasutuse juhatus või juhatuse liigeSihtasutus võib teha toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keeldumise otsuse juhul kui: 1) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta väljamaksete korras ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3) läbiviidud tegevused ei vasta projekti tegevusplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 4) toetuse saaja on jätnud sihtasutusele esitamata vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande.

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on üldjuhul minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel. (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult, sihtasutuse e-teeninduse kaudu või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. (4) Projekti vahe-, lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.