(1) Tapa linnakalmistu (edaspidi kalmistu) eeskiri sätestab Tapa linnas asuva kalmistu kasutamise.2(2)Käesolevas eeskirjas mõistetakse kalmistu all valla üldplaneeringus sätestatud territooriumi, mis on ettenähtud surnute matmiseks.3(3)Kalmistu eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile kalmistul viibijatele.4(4)Kalmistu juurde kuuluvad parkimisplatsid, veevõtukoht, teadetetahvel, jäätmete paigutamiseks renditud jäätmemahutid, aed, kabel ja käimla.5(5)Kalmistu on avatud iga päev.6(6)Kalmistul korraldab töid ja osutab teenuseid kalmistu hooldaja, kelle õigused ja kohustused määrab Tapa Vallavalitsus kindlaks lepinguga.7(7)Käesolevas määruse kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) kalmistu haldaja – Tapa Vallavalitsus;22) kalmistu hooldaja – kalmistu haldaja poolt valitud isik, kellega sõlmitakse leping kalmistu hooldamiseks, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga;33) hauaplats – maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isikule inimsäilmete või surnukehade matmiseks kirstus või tuhastatuna ja mis koosneb ühest või mitmest hauakohast;44) hauaplatsi kasutaja - isik, kelle kasutusse hauaplats on kalmistu haldaja poolt antud;55) matmisraamat – matmise registreerimise raamat;66) hauaregister - hauaplatside kasutajate andmekogu;77) matmistava – rahvuslikke, ilmalikke ja usulisi traditsioone ja tavasid järgiv matmisviis ja matusekorraldus.8(8)Kalmistu kohta peetakse järgmist dokumentatsiooni:11) matmisraamat;22) hauaregister;33) kalmistu plaan.9(9)Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele Tapa Vallavalitsuse arhiivis.
(1) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistu hooldaja, kuulates ära platsi tulevase kasutaja ettepaneku.2(2)Hauaplats eraldatakse vastavalt taotleja soovile ühe- või mitmekohalisena. Igale hauaplatsile eraldatakse üldjuhul maa-ala suurusega 1,2 x 2,5m ühe kirstu matmiskoha kohta ning 1,0 x 1,0 m ühe urni matmiskoha kohta.3(3)Kalmistu hooldaja näitab taotlejale kätte hauaplatsi asukoha ja tähistab kohapeal selle piirid.4(4)Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava ning hauatähis asub haua peatsis.5(5)Hauaplats eraldatakse isikule kuni kolmekümneaastase kasutusõigusega. Selle tähtaja lõppemisel on hauaplatsi kasutajal õigus pikendada hauaplatsi kasutamisõigust järgmiseks kolmekümneks aastaks või kasutusõigus lõpetada.6(6)Hauaplatsi kasutusõigusest loobumise korral teatab hauaplatsi kasutaja sellest kirjalikult kalmistu hooldajale. Kasutusõigusest loobumise korral on õigus hauaplatsi vaba osa uuteks matusteks välja anda.7(7)Kalmistu hooldajal on õigus hauaplatsi kasutusõigus lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui hauaplatsi ja hauarajatisi ei korrastata kaks aastat ja viimasest matmisest on möödunud 30 aastat, on õigus hauaplats tasandada ning anda hauaplats pealematmiseks.
(1) Loa matmiseks annab kalmistu hooldaja maetava isiku surmatunnistuse alusel.2(2)Kalmistu hooldaja registreerib matmise matmisraamatus, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood, surmaaeg, matmise aeg ning surmatunnistuse number, väljaandmise aeg ja väljaandja, samuti andmed matuse korraldaja ja hauaplatsi asukoha kohta.3(3)Matmisloa väljastamisel teeb kalmistu hooldaja kande hauaplatsi andmetega matmisloale, hauaregistrisse ja kalmistu plaanile.4(4)Matmine on lubatud ainult valgel ajal – talvel kella 10.00st kuni kella 15.00ni ning suvel kella 9.00st kuni kella 19.00ni. Nimetatud nõudest võib erandkorras kalmistu hooldaja kirjalikul loal kõrvale kalduda juhul, kui matuse korraldajad soovivad matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega.5(5)Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema vähemalt 1,6 m ja kaugus hauaplatsi piirist vähemalt 0,2 m. Urniga matmisel peab haua sügavus olema 1,0 m (1 m) ja kaugus hauaplatsi piirist vähemalt 0,5 m . Pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata. Kirstud peavad olema üldjuhul valmistatud kergesti kõdunevast materjalist. Kui kirst on valmistaud mõnest teisest materjalist, siis tehakse vastav märge hauaregistrisse.6(6)Pealematmine võib toimuda mitte vähem kui kolmekümne aasta möödumisel eelmisest matusest. Pealematmisel peavad varasema matuse säilmed jääma puutumata. Kui haua kaevamisel tuleb viimasest välja eelmise matuse säilmed, maetakse need tagasi samasse hauapõhja kaevatud süvendisse.7(7)Matmist takistavate hauakivide ja muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul.8(8)Kasutaja korraldab pärast matmist hauaplatsi korrastamise või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu hooldaja või kahjukannatajaga.9(9)Omasteta surnud maetakse selleks eraldatud matmisplatsile. Matmisplatsid hoiab korras kalmistu hooldaja. Kui omasteta surnul on varasem perekonna hauaplats, maetakse ta võimalusel sinna.10(10)Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid seadustes ettenähtud juhtudel ja korras.
(1) Hauaplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja –nõudeid. Hauaplatsi kujundab platsi kasutaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid ja juhindudes Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori 17.02.1998.a käskkirjaga kinnitatud juhendist “Ajalooliste kalmistute hooldamine ja korrastamine”.2(2)Iga hauaplats tähistatakse risti, hauaplaadi, -kivi või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) perekonnanimi ning soovitavalt eesnimi, sünni- ja surmadaatum.3(3)Hauatähised (hauarist, -kivi, -sammas, -plaat), hauarajatised (äärekivi, istepink jms) ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. Kasutada võib madalhaljastust ja puude kääbusvorme.4(4)Hauatähiste lubatud kõrgused.11) hauarist ja hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm;22) hauakivi kõrgusega maapinnast kuni 75 cm.5(5)Hauaplatsi hooldab või korraldab hooldamise hauaplatsi kasutaja, kes on kohustatud korrastama hauatähised ja –rajatised, hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad.6(6)Biolagunevad kalmistujäätmed tuleb eraldi koguda ja paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse või kohta. Muud kogutud jäätmed (kunstpärjad, kunstlilled, küünlatopsid, kilekotid jne.) tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutisse.7(7)Kalmistu hooldajal on õigus eemaldada raieloa alusel või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad või ohtlikud puud ja põõsad.
(1) Kalmistul peab olema:11) infostend, kuhu on paigutatud kalmistu plaan, kalmistu eeskiri ja muu vajalik info;22) matmiseks ja haudade korrastamiseks vajalikud tööriistad;33) jäätmete kogumise mahutid;44) veevõtukoht;55) käimla2(2)Kalmistul on keelatud:11) hauaplatsi, -tähise ja -rajatise mistahes rikkumine;22) koduloomade kaasatoomine;33) lõkke tegemine;44) prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse;55) hauaplatsi omavoliline laiendamine;66) puude ja põõsaste omavoliline mahavõtmine;77) sõitmine jalgrattaga või mistahes mootorsõidukiga v.a. invasõidukid ja teenindav transport;88) loomade matmine.
Kalmistut võib laiendada planeeringute alusel. Detailplaneeringus nähakse ette kalmistu jaotus kvartaliteks, hauaplatsidele juurdepääsuteede ja –radade paiknemine, ehitiste asukohad jms.
(1) Kalmistu suletakse matmiseks volikogu otsusega vallavalitsuse ettepanekul.2(2)Kalmistu sulgemist käsitlev otsus peab määrama suletud kalmistu edasise kasutamise, hooldamise ja kaitse korraldamise korra.
Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, karistusseadustikuga ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras.
(1) Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Tapa Vallavolikogu 10.10.2000 määrus nr 10 “Tapa linna kalmistu kasutamise eeskiri”.2(2)Määrus jõustub 01. jaanuaril 2010.