(1) Toetust antakse: 1) keskkonnahariduse vajadustele vastava hoone või rajatise ehitamiseks või kinnisasja soetamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus; 2) selliste ruumide kohandamiseks, ümberehitamiseks ja renoveerimiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus, ja selleks vajalikuks ehitusprojekteerimiseks; 3) sellise mööbli, õppevahendite ja seadmete soetamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus; 4) õuesõpet toetava infrastruktuuri rajamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnaharidustegevus; 5) sellise liiklusvahendi soetamiseks või sisustamiseks, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnaharidustegevus; 6) keskkonnahariduse vajadustele vastava hoone või rajatise, mille esmane kasutusfunktsioon on keskkonnahariduslik tegevus ja mis on rajatud või rekonstrueeritud enne 2003. aastat ümberehitamiseks või spetsiaalvahendi soetamiseks, et tagada liikumispuudega inimeste ligipääs hoonele või rajatisele. (2) Meetme raames ei toetata: 1) loodusesse eraldiseisvate rajatiste rajamist, renoveerimist ja ümberehitamist, kui see ei ole otseselt seotud käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 loetletud keskkonnaharidustegevusega; 2) formaalhariduse infrastruktuuri arendamist ja õppevahendite soetamist, kui see ei ole otseselt seotud käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktis 3 loetletud keskkonnaharidustegevusega.
(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise tähtpäev ega lõpp hilisem kui 31. augustdetsember 2015.
(1) Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne määr on 10% abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 600 000 3
(kuussada tuhat) krooni. Maksimaalne toetus projekti kohta on 60 000 000 (kuuskümmend miljonit) krooni.
(3) Eraldatav toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab katma projekti abikõlblikud kulud.
(4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt ja teistest fondidest saadud tagastamatut abi.
(5) Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
(6) Meetme ja taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.
(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama taotluse ning lisama sellele lõikes 3 nõutavad dokumendid. Taotlusvorm koos selle täitmise juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
(2) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik ja taotlusele on lisatud esindusõigust tõendav dokument; 2) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus §-s 3 nimetatud eesmärgiga; 3) toetuse kasutamise tegevus- ja ajakava peab olema reaalselt teostatav §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 4) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkidega ning vastama käesolevas määruses nõutavale omafinantseeringu määrale; 5) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
(3) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid või põhjendama nende lisamata jätmist: 1) projekti eelarve aluseks olevad võrreldavad hinnapakkumised ja nende aluseks oleva lähteülesande või hanke dokumendid või põhjendatud juhtudel maksumuse kalkulatsioon ning põhjendused; 2) projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid; 3) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia; 4) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevustega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osaomandit või eelnimetatute kasutusõigust abikõlblikkuse perioodil ning viie aasta jooksul selle lõppemisest; 5) kinnisasja ostu korral sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperdihinnang, mis on antud kuni 90 kalendripäeva enne taotluse esitamist; 6) maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise või nende ajatamise ja maksegraafiku kohase tasumise kohta, mis ei tohi olla välja antud varem kui 15 tööpäeva enne taotluse rakendusüksuses registreerimise päeva; 7) kinnitus, et taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 8) taotleja või tema hallatava asutuse keskkonnaharidustegevusekeskkonnahariduse sisu ja mahtu tõendavad dokumendid paberil või elektrooniliselelektroonsel
(1) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel. 1 (1¹) Teises taotlusvoorus saab esitada taotlusi vaid käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse rahastamiseks. (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks, mis nimetatakse väljakuulutamise teates. (3) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbivaatamata. (4) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel, tuuakse rakendusüksusesse käsipostiga või saadetakse e-postiga digitaalallkirjaga rakendusüksuse nimetatud aadressile. Paberil taotlus esitatakse allkirjastatuna ühes eksemplaris. Paberil taotlusele lisatakse taotlus ka elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatava eksemplari failid peavad olema töödeldavas teksti- või tabelformaadis.
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 16 esitatud hindamiskriteeriumite alusel rakendusüksuse kehtestatud korras. Hindamine toimub vastavalt rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud hindamisjuhendile. 1 (1¹) Teise taotlusvooru esitatud taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel jättes arvestamata hindamiskriteeriumide osakaalud koondhindes. (2) Hindamiskriteeriumite alusel saadud hindepunktid summeeritakse koondhindeks ning selle tulemusena tekib taotluste paremusjärjestus koondhinde kahanemise järgi. Paremusjärjestuses eespool olevate taotluste rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus rakendusasutuse juhi kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtuvalt.