(1) Käesolev kord reguleerib Halinga vallale kuuluvate sotsiaalkorterite eraldamist ja kasutamist. (2) Sotsiaalkorter on Halinga valla munitsipaalomandis olev mitteerastatav eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule ja/või tema perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Munitsipaalomandis oleva korteri kinnitab sotsiaalkorteriks vallavolikogu. (3) Käesolev kord ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öist või ööpäevaringset lühiajalist majutamist. (4) Sotsiaalkorter käesoleva korra mõistes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum, mis on vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsusega kantud sotsiaalkorterite nimekirja. (5) Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab vallavalitsus. (6) Sotsiaalkorterite haldamist korraldab AS Mako (edaspidi haldaja).
(1) Sotsiaalkorter eraldatakse võimalusel järgmistele riskirühma kuuluvatele Halinga valla alalistele elanikele, kui aadressiandmetena on kantud Eesti rahvastikuregistrisse nende elukoht Halinga vallas: 1) perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline endale eluruumi üürima ega soetama; 2) seadusejärgsete hooldajateta vanuri(te)le; 3) puuetega isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga; 4) orvule; 5) isikule, kelle eluruum on hävinud (tulekahju, loodusõnnetus vm) või muutunud elamiskõlbmatuks; 6) muudel asjaoludel väljapääsmatusse olukorda sattunud isikutele, kelle kohta Halinga valla sotsiaalnõunik või sotsiaaltöötaja on teinud vastava põhjendatud ettepaneku. (2) Isikule, kelle aadressiandmetena Eesti rahvastikuregistris ei ole kantud Halinga vald, eraldatakse võimalusel sotsiaalkorter järgmistel juhtudel: 1) lastekodust tagasipöördunud isik, kui aadressiandmetena vahetult enne lastekodusse suunamist oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse tema elukoht Halinga vallas; 2) kinnipidamiskohast vabanenud isik, kui aadressiandmetena vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Halinga vald.
(1) Sotsiaalkorteri taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku avalduse, milles peavad kajastuma: 1) avaldaja isiku- ja kontaktandmed ning isikut tõendava dokumendi koopia; 2) andmed perekonnaliikmete ja ülalpeetavate kohta; 3) sotsiaalkorteri taotlemise põhjus; 4) tõendid taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta; 5) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid jne); 6) andmed seni kasutatava eluruumi ning sellest ilmajäämise põhjuste kohta; 7) muud sotsiaalkorteri taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtuotsuse koopia eluruumist väljatõstmise kohta, eluruumi elamiskõlbmatuks tunnistava dokumendi koopia, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, pensionitunnistuse koopia, puuet tõendavate dokumentide koopiad, lastekodust või erikoolist tagasipöördumist tõendava dokumendi koopia, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokumendi koopia vm). (2) Valla esindaja kontrollib avalduses toodud asjaolusid ja vajadusel palub esitada täiendavaid tõendeid. (3) Arvelevõtmisest keeldumisest teatab vallavalitsus taotlejale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pereabikomisjoni otsuse tegemisest arvates. (4) Sotsiaalkorteri üürilepingu sõlmimisest keeldunud isik kustutatakse sotsiaalkorteri taotlejate registrist. (5) Taotlejate registrit peab sotsiaalnõunik.
(1) Sotsiaalkorteri eraldab vallavalitsus pereabikomisjoni ettepanekul. (2) Vallavalitsusel on õigus hoida sotsiaalkortereid reservis erakorraliste olukordade jaoks. (3) Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab vallavalitsus pereabikomisjoni ettepanekul ja vormistab otsuse (sotsiaalkorteri üürile andmise või mitte üürile andmise kohta) korraldusega, milles on ära näidatud: 1) isiku ja tema perekonnaliikmete nimed; 2) sotsiaalkorteri asukoht; 3) sotsiaalkorteri suurus; 4) üürilepingu sõlmimise tähtaeg. (4) Vallavalitsusel on õigus vajadusel majutada ühte sotsiaalkorterisse mitu isikut või perekonda, moodustades ühisköögiga korteri juhul, kui isiku või perekonna käsutusse on anda eraldatud lukustatav tuba. (5) Sotsiaalkorterit võidakse mitte eraldada, kui taotlejal on ülalpidajaid vastavalt perekonnaseadusele. (6) Vabade sotsiaalkorterite olemasolul võib vallavalitsus sotsiaalkorteri üürile anda ka isikutele, kes ei kuulu paragrahvis 2 toodud riskirühma.
(1) Sotsiaalkorteri üürileping sõlmitakse tähtajaga kuni üks aasta kohustusega vabastada eluruum tähtaja saabumisel. (2) Pereabikomisjoni ettepanekul võib vallavalitsus üürilepingut pikendada. (3) Üürilepingu lõppemise tähtpäeva möödumisel võib isiku põhjendatud avalduse ja vallavalitsuse korralduse alusel isikuga üürile antud sotsiaalkorterile sõlmida uue üürilepingu, kui isik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. (4) Üürile antud sotsiaalkorterile uue üürilepingu sõlmimise otsuse tegemisel lähtub vallavalitsus: 1) senise sotsiaalkorteri sobilikkusest üürnikule ja tema perekonnale; 2) maksetähtaegadest kinnipidamisest; 3) sotsiaalkorteri sihipärasest kasutamisest vastavalt sotsiaalkorterite kasutamise korrale; 4) üürilepingujärgsete kohustuste nõuetekohasest täitmisest. (5) Sotsiaalkorteri üürileping lõpeb tähtaja saabumisega, kui üürilepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Sotsiaalkorteri üürilepingu suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s310 sätestatut. Tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist. (6) Üürilepingu tähtaja pikendamisel lähtutakse: 1) regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 2) senise sotsiaalkorteri sobivusest ja vajalikkusest üürnikule; 3) sotsiaalkorteri üürniku panusest oma toimetuleku parandamisel; 4) eluasemekulude tähtaegsest tasumisest; 5) õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest. (7) Kontrolli sotsiaalkorterite üürilepingute tähtaegadest kinnipidamise ja sotsiaalkorterite sihipärase kasutamise üle teostab vallavalitsuse sotsiaalnõunik ja haldaja poolt volitatud isik.
(1) Sotsiaalkorteri kasutamisel on üürnikul ja üürileandjal võlaõigusseaduses sätestatud õigused ja kohustused, arvestades võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatut ja sotsiaalkorteri üürile andmise eesmärgi eripära, kui käesolevast korrast või üürnikuga sõlmitud üürilepingust ei tulene teisiti. (2) Sotsiaalkorteri üürnik peab sotsiaalkorterit kasutama heaperemehelikult ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestama teiste majaelanike ja naabrite huvidega. (3) Sotsiaalkorteri üürnik ei või anda sotsiaalkorterit allkasutusse ega loata vahetada teise sotsiaalkorteri vastu, kui sotsiaalkorteri üürilepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Sotsiaalkorteri kasutamise kulud tasub üürnik. Vähekindlustatud sotsiaalkorteri üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (5) Tasu suurus sotsiaalkorteri kasutamise eest (sotsiaalkorteri üür) ning selle tasumise kord ja tähtajad määratakse kindlaks üürniku, vallavalitsuse ja haldaja vahel sõlmitava üürilepinguga (sotsiaalkorteri 1 m2 üüri hinna aluseks on vallavolikogu õigusaktiga kehtestatud ruutmeetri hind valla üüripindadele).
(1) Sotsiaalkorterite haldamiseks sõlmib vallavalitsus haldajaga lepingu. (2) Haldaja pädevuses on sotsiaalkorteri üürileandja õiguste ja kohustuste realiseerimine. (3) Haldaja on kohustatud pidama arvestust üüri tähtaegse tasumise ja muude üürilepingutega seotud kohustuste täitmise üle üürnike poolt ning võtma tarvitusele meetmed (sh. pöörduma nõudega kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks, tegema vallavalitsusele ettepaneku üürilepingu lõpetamiseks jne.), kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi. (4) Haldaja koostab sotsiaalkorterite kulude ja tulude planeerimiseks igaks kalendriaastaks majanduskava, mis on aluseks valla eelarve projektis sotsiaalkorteritega seotud kulude planeerimisel. (5) Üürist saadav tulu laekub haldajale, mis kasutab seda: 1) asustamata sotsiaalkorteritega seotud kulude katmiseks; 2) sotsiaalkorterite korrashoiuks ja remondiks; 3) tulemiks.
(1) Käesolevat määrust ei kohaldata enne antud määruse jõustumist sõlmitud üürilepingute suhtes. (2) Lugeda kehtivus lõppenuks Halinga Vallavolikogu 18. detsembri 2003 määrusel nr 22 «Sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine» (KO 2004, 17, 142). (3) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.