(1) Tamsalu valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Tamsalu valla haldusterritooriumil. (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata: 1) kaevetöödel füüsiliste ja juriidiliste isikute omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandale isikule kuuluvaid tehnorajatisi; 2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega v.a tehnovõrkude ja –rajatiste püstitamisel või remonttöödel.
(1) Kaevetööd on: 1) tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast; 2) kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne); 3) tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega; 4) tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega. (2) Kaevetööde tegija on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid. (3) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui: 1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijale; 2) tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid; 3) tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda. (4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms. (5) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine. (6) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist. (7) Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse. (8) Geodeetiline plaan on digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan. (9) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend. (10) Kaevetööde ala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetöödeks vajalikke materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid. (11) Tänav on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, s.h jalgrattatee. (12) Tükkmaterjal on parkettkattekivi, unikivi, munakivi või muu sarnane teekatte materjal. (13) Kinnistu on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev maa-ala.
(1) Kaevetööde tegija esitab kirjaliku vormikohase kaeveloa taotluse Tamsalu Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnale (edaspidi arengu- ja planeeringuosakond) vähemalt 20 päeva enne kaevetööde algust. (2) Kaeveloa taotluse vorm kinnitatakse Tamsalu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) korraldusega. (3) Kaeveloa taotlusele lisatakse: 1) tehnorajatise ehitusprojekt ja ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek; 2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral asendiplaan; 3) tee rekonstrueerimise projekt ja ehitusluba; 4) Tamsalu Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna ehitusspetsialisti (edaspidi ehitusspetsialist) poolt määratud vajalikud kooskõlastused; 5) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek.
(1) Kaeveloa väljastamise otsustab vallavalitsus 15 tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast ning kaeveloa väljastab arengu- ja planeeringuosakond vallavalitsuse korralduse alusel. (2) Vallavalitsusel on kaeveloa väljastamisel õigus seada lisatingimusi, sealhulgas: 1) määrata kaevetööde tegijale töö alustamise ja lõpetamise tähtaja, millest kaevetöö tegija on kohustatud kinni pidama; 2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teiste kaeve- ja/või heakorratöödest; 3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel; 4) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist; 5) nõuda mahamärkimise teostamist vastavat õigust omava isiku poolt kinnitatud projekti alusel; 6) otsustada teostusmõõdistamise vajaduse üle. (3) Arengu- ja planeeringuosakond saadab kaeveloa taotlejale kaeveloa taotluses märgitud postiaadressile või e-posti aadressile. (4) Vajadusel koostavad kaevetööde tegija ja ehitusspetsialist enne kaevetööde alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Akti koostamisel lisatakse olukorra selgitamiseks fotod, akti koostamisel osaleb omanikujärelvalvet teostav isik (kui on kaasatud).
(1) Kaeveloale kantakse järgmised andmed: 1) kaeveloa väljastaja andmed; 2) kaeveloa väljastamise kuupäev; 3) kaeveloa number; 4) kaevetööde tegija andmed; 5) kaevetööde asukoht; 6) kaevetööde põhjus; 7) kaevetööde kestus; 8) kaevetööde eest vastutava isiku andmed; 9) omanikujärelvalvet teostava isiku kontaktid; 10) vajadusel muud lisatingimused. (2) Kaeveloa vorm kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega . (3) Kaeveloa osaks on kaeveloa talong, mille kaevetööde tegija tagastab nõuetekohaselt täidetuna peale kaevetööde lõpetamist arengu- ja planeeringuosakonnale.
(1) Kaeveloa väljastamisest võidakse keelduda kui: 1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi; 2) kaeveloa taotlejat on taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda väärteomenetluse korras karistatud kaevetööde eeskirjade rikkumise eest; 3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid. (2) Kaeveloa väljastamisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Keeldumine otsustatakse 15 tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt nõuetekohase taotluse esitamise päevast.
(1) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb arengu- ja planeeringuosakond sellele vastavasisulise märke. (2) Kaevetööde muudatuste algataja koostab vastava joonise ning kooskõlastab muudatuse arengu- ja planeeringuosakonnaga, kes määrab lisakooskõlastuste vajaduse. (3) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks üle kaeveloas märgitud tähtpäeva peab kaevetööde tegija pöörduma arengu- ja planeeringuosakonna poole hiljemalt 1 päev enne kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeva. (4) Arengu- ja planeeringuosakonnal on õigus peatada välja antud kaeveloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest. (5) Kaeveloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
(1) Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. (2) Kaevetööd tuleb teha võimalikult lühima aja jooksul. (3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat. (4) Kaevetööl on keelatud kasutada mehhanisme, mis võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. (5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui juurdepääsud enne kaevetööd olemas olid.
(1) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel liikluskorralduse nõuetest. (2) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS613-2001 ja pimedal ajal valgustatud. (3) Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse. (4) Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud v.a. avariikaevetööde korral, mis tehakse 24 tunni jooksul ja kus on pidev järelvalve. (5) Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid.
(1) Kaevetööde tegija ei tohi sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mistahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on teeomaniku poolt väljastatud luba. (2) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde tegija kulul ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala ümbersõidutee ehitamiseelse seisundi taastamist. (3) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde tegija kulul ajutise ühissõidukite peatuse ehitamist ja bussiliikluse ümberkorraldamist ning kaevetööde tegija kulul tolmutõrje teostamist.
(1) Omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja vastutust ei kanna. (2) Projekti ja/või teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevetööde tegija kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevetööde tegija kulul. (3) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kinnitatud projekti alusel. (4) Erakinnistul vastutab kaevetööde eest kinnistu omanik.
(1) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. (2) Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi.
(1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, kultuuriväärtuslik leid või arheoloogiline kultuurkiht, geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis vms) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima arengu- ja planeeringuosakonda, vajadusel päästekeskust või muinsuskaitseametit. (2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu kaevetööde peatamisel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra. (3) Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde tegijal vajadusel taotleda arengu- ja planeeringuosakonna poolt nõutud täiendavad kooskõlastused. (4) Kaevetööde peatamise kohta teeb arengu- ja planeeringuosakond kaeveloale kirjaliku märke. (5) Kaevetööde jätkamise aluseks on arengu- ja planeeringuosakonna kirjalik märge kaeveloal.
Vallavalitsusel on õigus seada tingimusi üldkasutataval maa-alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja teeomanikule üleandmise osas.
Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine ühiskanalisatsiooni võib toimuda vee-ettevõtte loal, mille kohta teeb arengu- ja planeeringuosakond kaeveloale kirjaliku märke.
(1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke. (2) Kahjustatud või hävitatud ja ümberpaigutatavad märgid taastatakse kaevetööde tegija kulul. (3) Geodeetilise märgi ohtusattumisel on arengu- ja planeeringuosakonnal õigus kaevetööd peatada.
(1) Kaevetööde tegija peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise enne kaeviku täitmist. (2) Kaevik täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm. (3) Kaeviku täitematerjalina tohib kasutada ainult täitepinnast, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. Täitematerjali laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevetööde tegija. (4) Kaeviku tagasitäitel kihtidena peab elastsusmoodul iga konstruktsioonikihi peal vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele.
Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda: 1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavusdeklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist; 2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist; 3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele; 4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist; 5) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist; 6) nõuda kaevetööde tegijalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui: 1) kaevetöödel rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud; 2) arengu- ja planeeringuosakonnale on üle antud mahamärkimise akt ja paigaldatud tehnorajatiste teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal ja paberil; 3) kaevetöödel hävitatud või rikutud geodeetilised märgid on taastatud; 4) nõuetekohaselt täidetud kaeveloa talong arengu- ja planeeringuosakonnale tagastatud.
Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesoleva eeskirja paragrahviga 21.
(1) Avariikaevetöid võib kaevetööde tegija alustada kaeveloata, teavitades sellest esimesel võimalusel arengu- ja planeeringuosakonda . Avariikaevetöödest teavitab kaevetööde tegija kaevetööde maa-ala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikke ja maa-ala(de) omanikke . (2) Avariikaevetöö teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi. (3) Kui avariikaevetööde alustamise päev langeb rahvus- või riigipühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest kohe rahvus- või riigipühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. (4) Kaevetööde tegija esitab vormikohase kaeveloa taotluse arengu- ja planeeringuosakonnale hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist.
(1) Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse vastavalt kaeveloal märgitud katendi liigile ja tähtajale kogu ulatuses kaevetööde tegija kulul. (2) Kaevetööde tegija taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid. (3) Kaevetööde tegija on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga. (4) Olemasoleva teekatte kaevikuga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega 50cm võrra laiemalt ja pikemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant. Kaevukraede tõstmisel tuleb asfaltkate taastada vähemalt 30 cm kaevukrae servast.
(1) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral: 1) taastatakse kõnniteede pinnakatted kogu kõnnitee laiuselt, vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid; (2) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral: 1) alla viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel kogu laiuses ning vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid; 2) üle viie aasta vanused katted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel kogu laiuses, kui taastatav ala on üle poole tee laiusest ning vajadusel vahetatakse välja ka äärekivid; 3) kaeviku nõlvus tehnorajatiste paigaldamisel peab olema minimaalselt 5:1.
Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.
Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on teeomanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
(1) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. (2) Enne ja pärast muruseemne külvi peab maapind olema tasane ning rullitud. (3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. (4) Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september.
(1) Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile EVS 613-2001. (2) Kaevetööde tegija peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh. ajutise teekatte korrashoiu (sh tee tolmutõrje), kuni lõpliku nõuetekohase taastamiseni omal kulul. (3) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist. (4) Talveperioodil kaevetöödel rikutud maa-ala asfalteerimise lõpptähtaeg on 15. mai. (5) Arengu- ja planeeringuosakonnal on õigus nõuda teekatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik.
(1) Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest või viimasest garantiiremondist. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevetööde tegija omal kulul arengu- ja planeeringuosakonna poolt määratud tähtpäevaks. (3) Juhul kui kaevetööde tegija ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid arengu- ja planeeringuosakonna poolt määratud tähtajaks, võib Vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.
(1) Eeskirja paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustel vastutab kaevetööde ohutuse eest maa-ala valdaja/omanik. (2) Eeskirja rikkujad ja kaeveloata kaevajad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras. (3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevetööde tegija faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab ehitusspetsialist.
Määrus jõustub 01. jaanuaril 2010.