(1) Määrust kohaldatakse põhjaveele selle määruse § 4 lõigetes 1–5 sätestatud põhjaveekogumite kaupa. (2) Määruse eesmärgiks on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.
(1) Põhjavee seisundi määramiseks moodustatakse põhjaveekogum. Põhjaveekogum moodustatakse juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) on kinnitatud vastav põhjaveekihi põhjaveevaru; 2) põhjaveekihist tarbib vett vähemalt 50 inimest; 3) põhjaveekihi tootlikkus on vähemalt 10 m3 ööpäevas; 4) põhjavee looduslik keemiline koostis on selline, mis võimaldab põhjavett joogiveeks kasutada. (2) Põhjaveekogumi ulatuse määramisel arvestatakse põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee looduslikku keemilist koostist, kivimite füüsikalis-keemilisi ja veelisi omadusi, veevahetuse kiirust, tundlikkust hüdrokeemiliste mõjurite suhtes, inimtegevuse võimalikku mõju ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.
(1) Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekogumite grupi moodustavad selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmised põhjaveekogumid: 1) Kambriumi-Vendi Gdovi (Cm-V2gd) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 1); 2) Kambriumi-Vendi Voronka (Cm-V2vr) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 2); 3) Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 3). (2) Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumite grupi moodustavad §-s 3 sätestatud tingimuste alusel järgmised põhjaveekogumid: 1) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane – põhjaveekogum number 4); 2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida – põhjaveekogum number 5). (3) Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumite grupi moodustavad §-s 3 sätestatud tingimuste alusel järgmised põhjaveekogumid: 1) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru – põhjaveekogum number 6); 2) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi – põhjaveekogum number 7); 3) Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum (S-O_Hiiu – põhjaveekogum number 8); 4) Siluri Saaremaa põhjaveekogum (S_Saaremaa – põhjaveekogum number 9); 5) Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju – põhjaveekogum number 10); 6) Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu – põhjaveekogum number 11); 7) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (S-O_Parnu – põhjaveekogum number 12); 8) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_I – põhjaveekogum number 13); 9) Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (S-O_PandivereL – põhjaveekogum number 14); 10) Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_PandivereI – põhjaveekogum number 15); 11) Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (S-O_AdavereP – põhjaveekogum number 16); 12) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Lääne-Eesti vesikond – põhjaveekogum number 17); 13) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond – põhjaveekogum number 18). (4) Devoni põhjaveekogumite (D) grupi moodustavad §-s 3 sätestatud tingimuste alusel järgmised põhjaveekogumid: 1) Kesk-Alam-Devoni Ruhnu põhjaveekogum (D2-1_Ruhnu – põhjaveekogum number 19); 2) Kesk-Alam-Devoni Kihnu põhjaveekogum (D2-1_Kihnu – põhjaveekogum number 20); 3) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2-1_L – põhjaveekogum number 21); 4) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2-1_I – põhjaveekogum number 22); 5) Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2_L – põhjaveekogum number 23); 6) Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I – põhjaveekogum number 24); 7) Kesk-Devoni põhjaveekogum Koiva vesikonnas (D2_K – põhjaveekogum number 25); 8) Ülem-Devoni põhjaveekogum (D3 – põhjaveekogum number 26). (5) Kvaternaari (Q) põhjaveekogumite grupi moodustavad §-s 3 sätestatud tingimuste alusel järgmised põhjaveekogumid: 1) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (Q_Vasav – põhjaveekogum number 27); 2) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (Q_Meltsiv – põhjaveekogum number 28); 3) Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum (Q_Manniku-Pelguranna – põhjaveekogum number 29); 4) Kvaternaari Kuusalu põhjaveekogum (Q_Kuusalu – põhjaveekogum number 30); 5) Kvaternaari Prangli põhjaveekogum (Q_Prangli – põhjaveekogum number 31); 6) Kvaternaari Sadala põhjaveekogum (Q_Sadala – põhjaveekogum number 32); 7) Kvaternaari Laiuse põhjaveekogum (Q_Laiuse – põhjaveekogum number 33); 8) Kvaternaari Saadjärve põhjaveekogum (Q_Saadjarve – põhjaveekogum number 34); 9) Kvaternaari Elva põhjaveekogum (Q_Elva – põhjaveekogum number 35); 10) Kvaternaari Otepää põhjaveekogum (Q_Otepaa – põhjaveekogum number 36); 11) Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogum (Q_Piigaste-Kanepi – põhjaveekogum number 37); 12) Kvaternaari Võru põhjaveekogum (Q_Voru – põhjaveekogum number 38); 13) Kvaternaari Ruusmäe-Krabi põhjaveekogum (Q_Ruusmae-Krabi – põhjaveekogum number 39). (6) Põhjaveekogumite gruppide kaardid on esitatud selle määruse lisades 1–5.
Kõigile selle määruse § 4 lõigetes 1–5 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata seisundiklass vastavalt käesolevale määrusele.
(1) Põhjaveekogumi seisundiklass määratakse vastavalt «Veeseaduse» § 327 lõikele 1 ning arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. (2) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. (3) Vesikonna veemajanduskavades avaldatakse: 1) põhjaveekogumite seisundiklassid; 2) põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi hinnangute kokkuvõte; 3) põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi kaardid; 4) kokkuvõte sellest, kuidas põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse hindamine eri vaatluspunktides on kaasa aidanud põhjaveekogumis püsivate või oluliste saasteainesisalduse kasvusuundumuste või saasteainesisalduse tagasipöördumise kindlakstegemisele; 5) põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse langusele pööramise punktide määramise põhjendused. 3 (3¹) Lõike 3 punktis 3 nimetatud kaartidel tuleb heas keemilises ja koguselises seisundis põhjaveekogumid tähistada rohelisega ning halvas keemilises ja koguselises seisundis põhjaveekogumid punasega. Lisaks tuleb kaartidel musta täpiga tähistada need põhjaveekogumid, kus inimtegevuse tagajärjel näitab mõne saasteaine sisaldus olulist või püsivat kasvusuundumust. Saasteainesisalduse kasvusuundumuse langusele pöördumine põhjaveekogumis tuleb tähistada sinise täpiga. Samuti tuleb nimetatud kaartidel näidata kõikide vaatluspunktide asukohad, kus põhjavett ohustavate saasteainete sisalduse läviväärtused või põhjavee kvaliteedi piirväärtused on ületatud. (4) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel. (5) Põhjaveekogumite seisundiklasside määramist korraldab Keskkonnaministeerium.
(1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks keskkonnaregistri või «Veeseaduse» § 36 lõikes 2 nimetatud registri andmed ning riikliku keskkonnaseire (põhjavee seire), veeuuringute ja keskkonnalubade andmed. (2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile.
Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi erinevates vaatluspunktides arvutatud saasteainete aasta keskmiste väärtuste alusel.
(1) 2 (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sh arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.
(1) Taustatase määratakse hüdrogeoloogilise uuringuga. (2) Põhjaveekogumis esinevate looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste näitajate taustataseme määramisel lähtutakse põhjaveekogumi kirjeldusest ning põhjaveeseire tulemustest. Seireandmete analüüsimisel võetakse arvesse põhjavee voolusuunda ja keemilise koostise muutlikkust nii lateraal- kui ka vertikaalsuunas. (3) Kui olemasolevatest põhjaveeseire andmetest ei piisa taustataseme määramiseks, siis kogutakse rohkem andmeid. (4) Taustataseme võib määrata piiratud andmete põhjal, kasutades näitajaid, mille alusel saab hinnata inimtegevuse mõju puudumist. Arvesse võetakse ka teavet geokeemiliste protsesside kohta põhjaveekogumis, kui selline teave on olemas. (5) Kui olemasolevad põhjaveeseire andmed on ebapiisavad ja teave geokeemiliste protsesside kohta on puudulik, siis võetakse taustatasemete hindamisel aluseks sama tüüpi põhjaveekihtide statistilised võrdlustulemused muudes piirkondades, mille kohta on seireandmeid piisavalt.
(1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised: Saasteaine Ühik Saasteaine sisalduse läviväärtus põhjavees Põhjaveekogumi, millele läviväärtust kohaldatakse, number Ühealuselised fenoolid µg/l 1 5, 6, 7, 27, 28, 29, 38 Naftasaadused µg/l 20 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39 Benseen µg/l 1 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 38 Summa PAH µg/l 0,1 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39 SO4 mg/l 250 5, 6, 7, 27 Cl mg/l 250 2, 3, 8, 9, 12, 19, 20, 28, 29, 31, 35, 36, 38 Cl mg/l 350 1 1 (1¹) Nitritite ja üldfosfori sisalduse alusel põhjavees kaalutakse läviväärtuse kehtestamist nendele ainetele põhjaveekogumis. (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi: Saasteaine Kvaliteedi piirväärtus Nitraadid 50 mg/l Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused¹ 0,1 µg/l0,5 µg/l (kokku²) ¹ Pestitsiidid tähendavad taimekaitsevahendeid ja biotsiide vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletule. ² Kokku tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat. [RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(1) 2 (2) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja on veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.
(1) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas on täidetud järgmised tingimused: 1) aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; 2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse; 3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis; 4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke; 5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase vee sissetung, mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist; 6) põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu vaatluspunktides ei esine inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemist määral, mis põhjustab põhjavee liigvähendamist. (2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui vaadeldav põhjaveekogum ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Käesoleva määruse kohane põhjaveekogumite seisundi hinnang koostatakse hiljemalt 2013. a 31. detsembriks ja seejärel iga kuue aasta tagant.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]