(1) Linna lipp poolitub püstisuunas siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal kollane päikeNarva-Jõesuu linna haldusterritooriumil asuvad üks linn, kollase välja keskel sinine rõhtlaid (1/3 lipu laiusest), (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 1).
(2) Linna lipu laiusekaks alevikku ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050:1650 mmkakskümmend küla.
(3) Linnavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane linna lipuga.
(4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(5) Linna vapi rukkilille sinise kilbi keskel asub hõbedane rõngassõlg. Kujutis on must valge foonil (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 2).
(1) Linna lipp heisatakse: poolitub püstisuunas siniseks ja kollaseks väljaks. Sinisel vardapoolsel väljal kollane päike, kollase välja keskel sinine rõhtlaid (1/3 lipu laiusest) alaliselt volikogu ja linnavalitsuse hoonel; 2, (kujutis lisatud põhimäärusele lisas 1) ajutiselt linna pidupäevadel ja muudel tähtpäevadel.
(2) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumastilipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050:1650 mm.
(3) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigiLinnavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane linna lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga
(1) Linna vappi kasutatakse värvilisena või must-valgenalipp heisatakse: 1) alaliselt volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitellinnavalitsuse hoonel; 2) ametiasutuse teadetel, kutsetelajutiselt linna pidupäevadel ja kaartidel; muudel tähtpäevadel.
(2) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.
(3) Kui linna aumärkidellipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, medalitel jaasub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linna muul sümboolikal; 4)
(Linna vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena: 1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatava asutuse plankidel ja pitsatitel; 2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 3) Volikogu liikme volitused algavadlinna aumärkidel, peatuvadmedalitel ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
(linna muul sümboolikal; 4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
(linna asutuste hoonete siltidel, linna piiritähistel; 5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusegavalitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu pädevuses on ka küsimusedliikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(3) Volikogu liikme volitused algavad, mispeatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Volikogul on seadustega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusseõigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja mille lahendamisthüvitust volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsuseleülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
(35) Volikogu asjaajamist korraldab linnavolikogu kantseleiliikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud korras
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusegaainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmelpädevuses on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu esimehe valimist korraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitelküsimused, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel volikogu liikmetest valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.
(5) Volikogu liikmetele väljastatakse allkirja vastu volikogu pitsatijäljendiga varustatud hääletussedel.
(6) Valimistulemused kinnitatakse linna valimiskomisjoni otsusegamis on seadustega antud kohaliku omavalitsuse, kui valimised korraldab linna valimiskomisjon. Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega
(1) Volikogu aseesimeesesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu aseesimeheesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(3) Volikogu aseesimeheesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(4) Volikogu aseesimeheesimehe valimist juhatabkorraldab volikogu esimesel istungil pärast valimistulemuste väljakuulutamist linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees ja viib läbivalituks. Muul ajal korraldab
(1) Volikogul võib olla kuni kaks aseesimeest. Volikogu esimees: 1aseesimeeste arvu otsustab volikogu. Volikogu aseesimees (-mehed) korraldabvalitakse volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatabliikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; koosseisu häälteenamusega.
(2) esindab linna ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 3Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kirjutab allaaseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamistliige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 4
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisusesimees: 1) on nõuandev kogukorraldab volikogu esimehe juures.
(tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) Eestseisusesse kuuluvadesindab linna ja volikogu esimees,talle õigusaktidega antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu aseesimehedõigusaktidele ja fraktsioonide esimehedteistele volikogu dokumentidele ning revisjonikomisjoni esimees.
(3korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 4) Eestseisuse
Eestseisus: (1) vaatab läbiVolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev kogu volikogu istungi päevakorra kavandi ja hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvile 22; esimehe juures.
(2) vaatab läbi ettepanekudEestseisusesse kuuluvad volikogu töökorralduse kohta; esimees, volikogu aseesimehed ja fraktsioonide esimehed ning revisjonikomisjoni esimees.
(3) arutab muid tõstatatud küsimusiEestseisuse töö vorm on koosolek (sh elektrooniline). Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.
(4) Eestseisuse otsustused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(5) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll vormistatakse ning avalikustatakse komisjonide protokollidega samas korras.
(Eestseisus: 1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolmvaatab läbi volikogu liiget.
(2) Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.
(3) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimeesistungi päevakorra kavandi ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.
(4) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikoguhindab istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe arutamiseks esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.
(5eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvile 24; 2) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvadvaatab läbi ettepanekud
(1) Volikogu töökeel on eesti keelfraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget.
(2) VõõrkeelteSama erakonna või sama valimisliidu nimekirjast volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.
(3) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadusmilles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.
(4) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.
(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.
(6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.
(1) Volikogu töö vormtöökeel on istungeesti keel. Istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel kolmapäeval. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühaleVõõrkeelte, määrab volikogu esimees istungi toimumise ajasealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.
(3) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
(4) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemine või enne istungi lõppu lahkumine kajastatakse istungi protokollis.
(1) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse koos päevakorra kavandiga e-posti teeltöö vorm on istung. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalidIstung on üldjuhul avalik. Eelinformatsioon volikogu järgmiseVolikogu võib kuulutada istungi aja ja koha kohta teatatakseküsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu istungi lõpusliikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud volikogu istungile eelneva nädala viimasel tööpäeval, kui volikoguVolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel kolmapäeval. Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, kuid mitte hiljem kui neli päeva enne
(1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1)Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks või Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorrast tingituna võib volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamineesimees teha ettepaneku korraldada volikogu istung elektrooniliselt.
(2) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandestElektroonilise istungi korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga volikogu istungi päevakord, kaasettekandest, küsimustestvolikogu istungi toimumise aeg ja nendele vastamisestvolikogu istungi toimumise e-keskkonna aadress, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande ja kaasettekande ärakuulamistõigusaktide eelnõud koos otsuste tegemiseks vajalike materjalide ning enne sõnavõtte
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamiseistungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse koos päevakorra kavandiga e-posti teel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.
(2) Hääletamine volikogus on avalikKutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud volikogu istungile eelneva nädala viimasel tööpäeval, kui volikogu istung toimub kuu viimasel kolmapäeval, kuid mitte hiljem kui neli päeva enne volikogu istungi toimumise päeva. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivadSamaks ajaks peab olema linna veebilehel välja pandud volikogu liikmedistungi päevakorra kavand. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaidõigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on avalikkusele linnakantseleis kättesaadavad vähemalt neli päeva enne
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehtiVolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu esimeheliikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra kavandi arutamine ja aseesimehe valimiselpäevakorra kinnitamine.
(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel onEttepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta (nt võtta küsimus päevakorrast maha või lisada informatsioon) võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmetelliikmed; 2) volikogu fraktsioonidellinnapea; 3) linnavalitsus; 4) komisjonid ja fraktsioonid.
(3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideeridaEnne volikogu istungi päevakorra kinnitamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(1) Volikogu istungid protokollitakse, protokolli kõik leheküljed allkirjastab volikogu istungit juhatanud isikainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel.
(2) ProtokollidHääletamine volikogus on kättesaadavad linnakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärastavalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu istungitliikmed. Volikogu istungite protokollid on paberkandjal kättesaadavad linnakantseleisliige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu).
(5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning avalikustatud linna veebilehel dokumendiregistri kauduotsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(7) Häälte lugemist volikogus korraldab linnavalitsuse kantselei töötaja.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigusKäesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.
(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on: 1) volikogu fraktsioonilliikmetel; 2) volikogu komisjonil; fraktsioonidel.
(3) volikogu liikmel; Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(4) linnavalitsusel;Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid ülesseadmise järjekorras, kandidaadi nime järele märgitakse lahtrid „poolt“ ja „vastu“.
(5) linnapeal; Volikogu liikme soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide ülesseadmise järjekorras.
(6)
(1) Õigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleisseVolikogu istungid protokollitakse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse
(2) Protokolli kantakse:1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendusistungi järjekorranumber (numeratsioon volikogu koosseisu algusest);2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritudistungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht;3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmiselistungist osavõtvate volikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutusedistungi juhataja ja katteallikadprotokollija nimed;5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud
(1) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu fraktsioonil; 2) Volikogu õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu.
(volikogu komisjonil; 3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(volikogu liikmel; 4) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse Narva-Jõesuu linna veebilehel.
(linnavalitsusel; 5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine onlinnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linnasekretäril talle seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamisekspandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Volikogu õigusaktide täitmist kontrollibÕigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu revisjonikomisjontöökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele õigusakt saata.
(2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldabEelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos linnavalitsuse arvamusega.
(3) Eelnõu peab olema keeleliselt korrektne, kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ning olema üheselt arusaadav. Linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab linnakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.
(4) Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu töökorraldust puudutavad õigusaktid), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, saadetakse enne nende menetlemist volikogu komisjonides linnavalitsusele seisukoha andmiseks. Linnavalitsus annab eelnõule kirjaliku seisukoha hiljemalt kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Linnakantselei edastab volikogu esimehele saadud eelnõu ja linnavalitsuse seisukoha, seejärel suunab volikogu esimees eelnõu volikogu komisjonile menetlemiseks.
(5) Eelnõu menetlemiseks volikogus määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast vastava komisjoni, lähtuvalt eelnõu sisust. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt. Komisjonile saadetud eelnõus näidatakse ära eelnõu esitaja ja ettekandja, kelle komisjon kutsub komisjoni koosolekule.
(6) Komisjon menetleb volikogu eelnõusid ja esitab menetlemise järgselt volikogu esimehele komisjoni protokolli koos ettepanekute ja otsustega volikogu esimehe poolt määratud ajaks.
(7) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse.
(8) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, peab esitaja andma arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(9) Ühel lugemisel arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.
(10) Mitmel lugemisel arutatava eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid volikogu istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse linnakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele.
(11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(12) Eelnõu algataja nimetab ettekandja volikogu istungile. Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.
(13) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatudmäärused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või kinnitatud isikulealgtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajaleVolikogu õigusaktid on kättesaadavad linnakantseleis ning Narva-Jõesuu linna veebilehel dokumendiregistri kaudu. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.
(3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult linnakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimaluselmäärus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi pooltmääruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.
(4) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse Narva-Jõesuu linna veebilehel.
(5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjoneõigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.
(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras.
(3) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(4) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget, v.a. revisjonikomisjon.
(5) Komisjoni liikmetele võib maksta komisjoni tööst osavõtu eest tasuÕigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu poolt kehtestatud korras ja määras.
(6) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(7) Komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.
(8) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees.
(9) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.
(10) Volikogu komisjoni tegevus lõpetatakse volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1)liige võib esitada kirjalikke küsimusi volikogu õigusaktide eelnõu; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu; 3) märgukirjadametisse valitud, selgitustaotlused, isikute avaldusednimetatud või kinnitatud isikule.
(2) Komisjonil on õigus: 1Küsimus (-ed) algatadaesitatakse kirjalikult linnakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikoguistungil istungi päevakorra, volikogujuhatajale. Küsimus peab sisaldama põhjendust ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) algatada arutelusid; 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega
(1) KomisjoniVolikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö vorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajaduseleettevalmistamiseks või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude volikogu poolt antud ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksulmis juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimeesAlatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.
(3) Otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusegaÜhekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab alatise komisjoniga samade põhimõtete ja reeglite alusel.
(4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees või aseesimees saadab eelnõu või muu otsustamist vajava küsimuse komisjoni kõikidele liikmetele
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatudKomisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksulliikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. SelgitustaotlusedVolikogu liikmel on üks hääl.
(2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks, märgukirjadkorraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(4) Volikogu komisjoni esimehe ja avaldused vaadatakse läbi seadusesaseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse 3. peatükis volikogu esimehe valimisele sätestatud tähtajalkorras, muud dokumendid vaadatakse läbiarvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Valimisi korraldab
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule(1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt üks kord aastasühte komisjoni.
(2) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda ka isikud, kes ei ole volikogu liikmed.
(3) Volikogu komisjoni koosseisude kujundamisel arvestatakse õigusaktides toodud nõudeid.
(4) Volikogu komisjoni koosseis (v.a komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid, volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoniKomisjoni volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel. Muudatus vormistatakse volikogu otsusega.
(2) Revisjonikomisjoni esimees jaVolikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni liikmed valitaksemoodustanud volikogu liikmete hulgastkoosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.
(3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata linnavalitsuseVolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani, linnavalitsuse hallatava asutuse või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist; 3) kontrollida
(1) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaksVolikogu komisjoni töövorm on koosolek, mis üldjuhul on kinnine.
(2) Linnapea valimiselVolikogu komisjon: 1) selgitab välja oma töövaldkonnas linna poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) vaatab läbi ja annab seisukoha oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõudele ja dokumentidele, mis on talle suunatud menetlemiseks volikogu liikmel üks häälesimehe poolt; 3) vaatab läbi linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ja isikute avaldused; 4) täidab muid ülesandeid, mis on komisjoni pädevusse antud teiste õigusaktidega.
(3) Linnapea kandidaadi ülesseadmineKomisjonil on õigus: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitabalgatada volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepanekuõigusaktide eelnõusid; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras
(1) Linnapea äraolekul asendab teda linnapea käskkirjaga määratud aselinnapeaVolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Aselinnapeade äraolekul linnapea käskkirjaga määratud isik.
(2) Linnapead asendav isik kirjutabRevisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast kahes voorus salajasel hääletamisel. Esimeses voorus valitakse revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees, teises voorus revisjonikomisjoni liikmed. Mõlemas voorus on volikogu liikmel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Komisjoni liikmeteks saavad kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.
(3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 2) tulude tähtaegset laekumist ja muudelekulude vastavust linna eelarvele; 3) linnavalitsuse dokumentidele allaja ametiasutuse hallatava asutuse ja linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning linnaavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma
(1) Linnavalitsuse juhtLinnapea valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.
(2) Linnapea valimisel on linnapea, kes esindab valitsustvolikogu liikmel üks hääl.
(3) Linnapea kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku; 2) Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapeakandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja linnavalitsuseigal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Nimekirja sulgemise järel moodustatakse volikogu liikmetest avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.
(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Linnavalitsuse liikmete arvu ja
(7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu kinnitab
(1) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitabLinnapea äraolekul asendab teda linnapea volikogule kirjalikult linnavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamisekskäskkirjaga määratud aselinnapea.
(2) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev Aselinnapeade äraolekul linnapea käskkirjaga määratud isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(32) Linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(4) Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse linnapea volituste ajaks.
(5) KuiLinnapead asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppudokumentidele alla oma ametinimetuse, kinnitatakse ametisse uus linnavalitsuse liige lisades sellele sõnad “
Linnavalitsus: (1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusegaLinnavalitsuse juht on pandud täitmiseks linnavalitsusele; linnapea, kes esindab valitsust.
(2) lahendabLinnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest võiliikmed. Linnavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu otsustustest; 4) kehtestab linnavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnadlinnapea ettepanekul.
(1) Linnavalitsuse töövorm on istungPärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea volikogule kirjalikult linnavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti ning toimuvad üldjuhul kord nädalas teisipäeviti.
(2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul linnapea asendaja. Linnavalitsuse liige, kesKui volikogu ei saa istungil osaledaotsusta teisiti, informeerib sellest linnapead ja linnasekretäritutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.
(3) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab linnasekretärkoosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(4) Linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja esitamise tähtaeg on sätestatud linnavalitsuse asjaajamise korrasliikmed kinnitatakse ametisse linnapea volituste ajaks.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.
(6) Linnapea või teda asendava isiku otsusel võib linnavalitsuse istungi erandkorras kiireloomulise üksikküsimuse lahendamiseks viia läbi sidevahendite kaudu (elektrooniliselt). Linnavalitsuse liikmete seisukoha väljaselgitamise korraldab linnasekretär, kes saadab eelnõu linnavalitsuse kõikidele liikmetele. Linnavalitsuse liikmed esitavad määratud ajaks elektrooniliselt eelnõule oma seisukoha, mis on varustatud digitaalallkirjaga.
(Linnavalitsus: 1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
(lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgidlahendab ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse linnavalitsuse korraldusega. Komisjoni koosoleku protokoll (kui seekorraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei sisalda andmeidkuulu volikogu pädevusse; 3) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, mille väljastamine on seadusega keelatudlähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseksvolikogu otsustustest; 4) avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistri kaudu hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast koosolekutkehtestab linnavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad
(1) Linnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidenatöövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidenatoimuvad üldjuhul kord nädalas. Valitsus võib kuulutada kogu istungi või mõne päevakorra küsimuse arutamise avalikuks, kui selle poolt on enamus kohalviibivatest valitsuse liikmetest. Vajadusel võib istungi läbi viia elektrooniliselt (e-posti teel). Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea
(2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandalJuhul kui määratud päeval pärast avalikustamistpole võimalik istungit korraldada, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaegainformeeritakse linnasekretäri vähemalt1(üks) tööpäev enne istungit takistavatest asjaoludest, kes lepib linnapeaga või teda asendava linnavalitsuse liikmega (edaspidi koondnimetusega linnapea) kokku uue istungi toimumise aja.
(3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest
(1) Linna ametiasutused on linnavalitsus koos struktuuriüksustegaLinnavalitsuse istungi päevakorra projekt koostatakse linnasekretärile edastatud nõuetekohaselt vormistatud ja Menetlusteenistus. Ametiasutusi finantseeritakse linna eelarvestkooskõlastatud arutlust vajavate eelnõude ja nende ülesandeks on avaliku võimu teostaminemuude materjalide põhjal. Päevakorra projekti koostamist korraldab linnasekretär.
(2) Linnavalitsust juhib linnapeaNõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud linnasekretärile mitte hiljem kui 3 (kolm) tööpäeva enne istungi läbiviimist.
(3) Menetlusteenistust juhib juhatajaLinnasekretäril on õigus keelduda küsimuse päevakorda võtmisest, keda nimetab ametisse linnavalitsuskui: 1) küsimus on puudulikult ette valmistatud; 2) puudub nõuetekohane eelnõu; 3) eelnõu on osaliselt või täielikult vastuolus kehtivate õigusnormidega; 4) küsimus ei kuulu linnavalitsuse kompetentsi.
(4) Linna ametiasutuste struktuuri, teenistuskohtade koosseisu
(1) Volikogu võib asutada linna hallatava asutuse, mille ülesandeks on Narva-Jõesuu linnale vajalike teenuste osutamineIstungit juhib linnapea.
(2) Hallatava asutuse asutamiseValitsuse liige, ümberkorraldamine ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogukes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval.
(3) Hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemisesValitsus on otsustusvõimeline, jagunemiseskui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või ümberkujundamisesteda asendav isik. Asutuse ümberkorraldamist korraldab linnavalitsus.
(4) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja töötasustamise alused kehtestab linnavalitsus, kui seadusega ei ole sätestatud teisitiIstungil osaleb sõnaõigusega linnasekretär
(1) Oma pädevuse piires esindavad linna volikoguHääletamine istungil toimub avalikult. Valitsuse otsustused küsimustes, volikogu esimeesmis ei nõua määruse ja korralduse andmist, linnavalitsus ning linnapea või volitatud esindajadkantakse protokolli. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.
(2) SeadustesKui ükski valitsuse liige ei väljenda eriarvamust otsustuse kohta ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuseei nõua hääletamist, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsuseleei ole hääletamise läbiviimine kohustuslik ning otsustus loetakse ühehäälselt vastu võetuks.
(3) Volikogu esindab linna: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidegaHäälte võrdsel jagunemisel hääletamisel on otsustav linnapea hääl
(1) Volikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonidesKõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsuseks tunnistamiseprotokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest.
(2) Narva-Jõesuu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsusProtokolli kantakse: 1) istungi toimumise kuupäev ja koht; 2) istungi protokolli number; 3) istungi alguse ja lõpu aeg; 4) istungist osalevate valitsuse liikmete ja istungil viibinud isikute nimed; 5) istungi juhataja ja protokollija nimed; 6) istungi päevakord; 7) õigusaktide eelnõude ja avalduste, ettepanekute jne juurde esitatud seletuskirjad; 8) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused; 9) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid; 10) hääletamise tulemused; 11) valitsuse liikmete ja linnasekretäri poolt kirjalikult esitatud eriarvamused.
(3) Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmib linnavalitsusSõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab linnapeale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. Linnavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist
(4) Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates
(1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna hallatava asutuse kauduLinnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
(2) Linna esindab kohtusKomisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides linnasekretär või tema volitatud isiktegutsemise tähtaeg sätestatakse linnavalitsuse korraldusega. Linnasekretär esindab linna erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.
Komisjoni koosoleku protokoll (3) Menetlusteenistuse juhataja esindab linna kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides ilma erivolituseta neis asjadeskui see ei sisalda andmeid, mismille väljastamine on seotud menetlusteenistuse pooltseadusega keelatud või mõeldud üksnes linna nimel läbiviidud riikliku järelevalve toimingute ja selle käigus koostatud haldusdokumentide ning viivistasu otsuste peale esitatud kaebustega.
(4
(1) Linna arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimiseleLinnavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekst-terviktekstidena või algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.
(2) Arengukavas esitatakse vähemalt: 1) linna majanduslikuLinnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpunikui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(3) Täiendava arengukava võib koostada: 1) linna mõne territooriumi osa kohta; 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsiLinnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei pea seda arengukavas esitamasätestata hilisemat tähtpäeva
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse volikogu kehtestatud korrasLinna ametiasutus on linnavalitsus koos struktuuriüksustega. ArengukavaAmetiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15selle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.
(2) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks ja korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisseLinnavalitsust juhib linnapea.
(3) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15. oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(4) Arengukava ja eelarvestrateegiaLinna ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseksVolikogu võib asutada linna eelarve koostamiselhallatava asutuse, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemiselmille ülesandeks on Narva-Jõesuu linnale vajalike teenuste osutamine.
(2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarveleHallatava asutuse asutamise, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõllaümberkorraldamine ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.
(3) Eelarve koostatakseHallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, menetletakse, avalikustataksejagunemises või ümberkujundamises. Asutuse ümberkorraldamist korraldab linnavalitsus.
(4) Hallatava asutuse töötajate koosseisu ja täidetakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaksOma pädevuse piires esindavad linna volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või volitatud esindajad.
(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbiSeadustes ja koostab selle kohta kirjaliku aruandenende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, mis esitatakse volikogulekohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise linnavalitsusele.
(3) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31Volikogu esindab linna: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne
(4) Volikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja
(1) Linn võib andaVolikogu otsustab linna osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusivälisriigi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustelNarva-Jõesuu linna sõprusomavalitsuseks tunnistamise.
(2) Linn võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2Narva-Jõesuu linna esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab linnavalitsus.
(3) Narva-Jõesuu linna sõprusomavalitsusega lepingu sõlmib linnavalitsus. Linnavalitsus korraldab ka nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbellepingu täitmist.
(1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna hallatava asutuse kaudu. (2) Linna esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides linnasekretär või tema volitatud isik. Linnasekretär esindab linna erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. (3) Linna osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust linnasekretär. (4) Linna esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, linna põhimääruses ja linnavara eeskirjas ning teistes volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.
Põhimääruse kehtestamine(1) Linna arengukava ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusegaeelarvestrateegia on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukavas esitatakse vähemalt: 1) linna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.
(3) Täiendava arengukava võib koostada: 1) linna mõne territooriumi osa kohta; 2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama linna üldplaneeringut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.
(6) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa.
[Käesolevast tekstist välja jäetud(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse volikogu kehtestatud korras.] Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.
(2) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks ja korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.
(3) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt 15. oktoobriks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.
(4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist(1) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.
(2) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.
(3) Eelarve koostatakse, menetletakse, avalikustatakse ja täidetakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, linna põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.
(4) Linnavalitsus kehtestab määrusega eelarve või lisaeelarve koostamise ja eelarve täitmise korra.
(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks linnavalitsus. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. (3) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks (otsusega). (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.
(1) Linn võib anda ja võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel. (2) Linn võib kooskõlas eelarvestrateegiaga enda või sõltuva üksuse võlakohustuse tagamiseks koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.
(1) Munitsipaalomand on linnale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu. (2) Linn võib talle riigilt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigilt tasuta saadud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras. (3) Linnavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Linnavara antakse kasutusse tasu eest enampakkumise korras või tasuta, eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras. (4) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub linnavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.
Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 08.11.2017 määrus nr 1 „Narva-Jõesuu linna põhimäärus“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.