Redaktsioonide võrdlus

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks.”; 2) paragrahvi 11 lõikes 3 lõike 1 punktis 4¹ asendatakse sõna „Väeliigilahingumoona” sõnagatekstiosaga „Kaitseväelaskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali”; 32) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt3¹ täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(26¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe peastaap, õhuväe staap, väeüksused, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskusejuhtimisele allutatud Eesti kontingent, luurekeskus, toetuse väejuhatusVabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja erioperatsioonide väejuhatuskorras.”; 43) paragrahvi 12 lõigeseadust täiendatakse §-dega 3 muudetakse² ja sõnastatakse järgmiselt3³ järgmises sõnastuses: „ (§ 3) Alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhimäärused kehtestab Kaitseväe juhataja².”; 5) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse (1) Väeüksus on brigaadKokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 4¹, grupp, pataljon, divisjon, laevastik44 ja baas.”46–410 ning riigipiiri seaduse §  6) paragrahvi 13 lõige 94 lõigetes 2 tunnistatakse kehtetuksja  7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus. (2¹) Alalist väeüksust nimetatakse väeosaks.”; 8)Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi 14 lõigelõikes 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Rahuaja üksused ja nende allüksused jagunevad alalisteksnimetatud ülesannete täitmisse kaasata üksnes juhul, ajutisteks ning reservüksustekskui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.”; 9 (3) Käesoleva paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (24) Alaline üksus on täielikult või osaliselt tegevväelastest ja ajateenijatest formeeritud alalise asukohaga üksus.”; 10)Käesoleva paragrahvi 14 lõigelõike 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltalusel antud otsuses märgitakse: „ (1) Sõjaaja üksused ja nende allüksused formeeritakse rahuaja üksuste baasil mobilisatsiooni käigus.”kaasamise eesmärk; 12) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Sõjaaja üksuste koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.”kaasamise maksimaalne kestus; 133) paragrahvid 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuksülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või arvu ülempiir; 144) paragrahvi 18 lõike käsuahel; 5) vajaduse korral muud asjaolud. § 3³. Merelise ohutuse komisjon (1 punkt 1 muudetakse) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja sõnastatakse järgmiseltülesanded on: „1) Kaitseväe juhatajatoetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja Kaitseväe juhataja asetäitja nõustamine ning nende tegevuse toetaminetagamist;” 2) aidata tagada merel piirirežiim; 153) paragrahvid 19ennetada merelisi ohte ja 20 tunnistatakse kehtetuksnendele reageerida; 164) seadust täiendatakse §-ga 20¹ järgmises sõnastuses: „§ 20¹parandada asutustevahelist teabevahetust. Toetuse väejuhatus Toetuse väejuhatus on (2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe struktuuriüksusasjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, mille ülesannekellel on Kaitseväele logistilise toetuse ja toetusteenuse osutaminemerel ülesanded, formeerimisülesande täitmine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitminemis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega.”; 17 (3) paragrahvi 22² pealkiriOma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 22²töörühmad, kes reageerivad konkreetsele merelisele ohule. Erioperatsioonide väejuhatus (14) Erioperatsioonide väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksusKomisjon kehtestab oma töökorra ja vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, mille ülesanne on erioperatsiooni planeerimine, ettevalmistamine, elluviimine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitminemilles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.”; 184) seadustseaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 22³224 järgmises sõnastuses: „§ 22³224. LuurekeskusKaitselennunduse järelevalveteenistus (1) LuurekeskusKaitselennunduse järelevalveteenistus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesannetäidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada kaitseväeluuretjärelevalvet kaitselennunduse üle ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust, anda kaitseministrile, Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitminetäita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid. (2) Luurekeskus korraldab luure-Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ja julgeolekualast väljaõpet ning osaleb rahvusvahelises ja riigisiseses luurekoostöösjärelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe juhataja määratud ulatusespõhimääruses.”; 195) paragrahvi 23 lõige 249 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (23) Kaitseväe juhatajajulgeolekualal, selle vahetus alluvuses onläheduses või Kaitseväe juhataja asetäitja,laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe peastaabi ülemjulgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 54³–55 sätestatud meetmete tagamisel;”; 6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras” tekstiosaga „, väeliigi ülem arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi”; 7) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja tulirelv” tekstiosaga „, väejuhatuse ülem tulirelv, sõjaväepolitsei ülem,sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem”; 8) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva seaduse § 3² lõikes 1 nimetatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, luurekeskuse ülem,ülesande täitmisel Kaitseväe peainspektor,koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe peaaudiitorkorraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. (4²) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 12 lõike3² lõikes 1 alusel kehtestatudnimetatud Kaitseväe põhimääruses määratud väeüksuse ülemülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”; 209) paragrahvi 23 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuksseaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala” tekstiosaga „,  21) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuksselle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala”; 2210) paragrahv 36paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ning selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Kaitseväeluure (1) Kaitseväeluure on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt: 1) riigi sõjaliseks kaitsmiseksterritoorium ja ehitis ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;”; 11) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „ (2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseksJulgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja läbiviimiseks; veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. (3) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseksKui julgeolekuala või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega. (4) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas seaduses ettenähtud korras; 5)laeva ohutusala on Kaitseväe julgeoleku tagamiseks käesolevas seaduses ettenähtud korraslaeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. (25) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktideslõikes 4 ja 5 nimetatud eesmärgil teabe kogumisel ja töötlemiselohutusala horisontaalsuunas ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohtarakendata, välja arvatud Kaitseväkke kandideeriva, Kaitseväes teenivakui veesõiduk on sadamas või töötava isiku või Kaitseväe julgeolekualale juurdepääsu õigust taotleva isiku kohtasadama akvatooriumis.”; 2312) paragrahvi 37 lõike 1 punktid 2 ja54 lõige 3 muudetakse ningja sõnastatakse järgmiselt: „2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta; (3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuseAjutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet;korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.”; 2413) paragrahvi 3754 täiendatakse lõikega 1¹lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ (1¹4) Füüsilisel isikulAjutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja eraõiguslikul juriidilisel isikulkorra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral selle kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on õigus keelduda Kaitseväele teabe andmisestKaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.”; 2514) paragrahvi 3754¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas on KaitseväelKõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil teabe kogumisele õigus isikuid küsitleda ja neid varjatultkäesoleva seaduse §-des 54²–5411 ja 55 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) jälgida, kaasata isikut tegema salajast koostööd ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksustvarjatult; 3) kasutada pilti ja heli edastavat või organit või äriühingu filiaalisalvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Teabe kogumisel arvestatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja norme.”; 2615) seadust täiendatakse §-dega 37¹ ja 3754²–5413 järgmises sõnastuses: „§ 37¹54². Kaasamine salajasse koostöösse (1) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseksErimeetme kohaldamine ja läbiviimiseks ning sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks teabe kogumiseks võib Kaitsevägi kaasata isikut tegema salajast koostööd. (2) Salajast koostööd tegema kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isikpiirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil julgeolekualal, kelle koostöö Kaitseväega ei ole kolmandatele isikutele teada. (3) Loa isiku kaasamiseks annabselle vahetus läheduses ja Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.laeva ohutusalas (41) Salajast koostööd tegema võib kaasata vähemalt 18-aastast isikut tema nõusolekul. (5) Kontrolli salajast koostööd tegema kaasatud isiku tegevuse üle teostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik. (6) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (7) Kui isik salajase koostööga seotudÕigus kohaldada oma ülesannete täitmisel hukkub või talle tekitatakse kehavigastus, lähtutakse hüvitiste maksmisel rahvusvahelise sõjalise koostöökäesoleva seaduse §-des 25 lõike54³–5411, § 5412 lõikes 1 alusel kehtestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise korrast.ja § 37². Teesklemine (1) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja läbiviimiseks ning sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks teabe kogumiseks võib Kaitsevägi teeselda eraõiguslikku juriidilist isikutametnikul, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaalikui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. (2) Teeseldava isikuJulgeolekuala kaitse eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatud piirangud tehakse isikule teatavaks julgeolekualale või äriühingu filiaali asutabselle vahetusse lähedusse sisenemisel või soetab Kaitsevägi kaitseministri kirjalikul nõusolekul. Isikumuul viisil või äriühingu filiaali teesklemise lõpetamisest teavitatakse kaitseministritavaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel. (3) Kaitseminister annab kirjaliku nõusoleku isiku või äriühingu filiaali teesklemiseks Kaitseväe juhataja põhjendatud taotlusellaeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, milles märgitakse§-s 5411 ja § 5412 lõikes 1 sätestatut ajal, kui Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis. (4) Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest: 1) isiku teesklemise vajaduserimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks; 2) teeseldava isiku liikmitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem kahjustab; 3) isiku teesklemise kuludkohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse eesmärgiga; 4) isiku teesklemise kestuserimeedet või piirangut kohaldatakse nii kaua, kui seda saab kindlaks määratasee on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande täitmiseks. (45) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab kaitseministerJulgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel. (5) Teeseldava isiku4 sätestatule ka keskkonnast, struktuuriüksusemis julgeolekuala ümbritseb, organi või äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse Kaitseväe tehtud tehinguks.”; 27) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 2 alusel teabe kogumisel kasutatavate meetodite ja vahendite loetelu kehtestab kaitseminister määrusegaei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks.”; 28) seadust täiendatakse §-dega 41 54³–4110 järgmises sõnastuses: „§ 41³. TaustakontrollKüsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelaseKaitsevägi võib peatada julgeolekualal, ametnikuselle vahetus läheduses või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas: 1)laeva ohutusalas viibiva isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuseteda küsitleda ja sõltumatuse vägivaldsele muutmiselenõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 4) isikkui on piiratud teovõimega; 5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeidalust arvata, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 7)et isikul on narkootilisejulgeolekuala või psühhotroopse aineteenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, alkoholi-väljaselgitamiseks või hasartmängusõltuvus; 8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavadtõrjumiseks vajalikke andmeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktis 5 nimetatud asjaolu, on isikuerimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise alusekslaeva ohutusalas vaid juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täitateabe saamine on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu. Käesoleva paragrahvi lõike (3) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 1 punktis30 lõigetes 5 nimetatud asjaolu kontrollitakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel2 ja selle ilmnemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest 4 sätestatut. § 544. Isikusamasuse tuvastamine (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, välja arvatud punktides 4selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku isikusamasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, 5 ja 8 nimetatud asjaoludvõi kui see ei ole võimalik, ning isiku terviseseisund võivad olla isiku Kaitseväkke ametnikuna teenistusse võtmisest keeldumise alusekssiis muul õiguspärasel viisil, ja teenistusest vabastamise aluseks juhulkontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvatasee on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täitaväljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike lõikes 1 punktides 4nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, 5kui see on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja 8 nimetatud asjaolude esinemise korral lähtutakse avaliku teenistuse seadusest julgeoleku tagamiseks vältimatu. (43) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks ning Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikuleandmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus on Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise õiguse andmisest keeldumisekspõhimääruses määratud struktuuriüksusel. § 414545. IsikuankeetViibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel jaKaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule ajutiselt keelata isiku teenistuseviibimise julgeolekuala vahetus läheduses, kohustada teda lahkuma julgeolekuala vahetust lähedusest või töösuhte ajal peab isik iga viie aasta järel täitma isikuankeedijulgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, milles tuleb märkida andmedkui see on vajalik julgeolekuala, mis võimaldavad hinnata kontrollitava sobivust teenistusse või tööle Kaitseväkkesellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel teavitatakse isikut taustakontrolli regulaarsusest. (2) Isikuankeedis peab isik esitama järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, sealhulgas endised nimed, kui isikKaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole Eesti kodanik; 2) isikutunnistuse või passi numbervaja tähistada, kui see ei ole Eestis väljastatud; takistab olulisel määral riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist. (3) sünniaeg ja Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil keelata julgeolekuala vahetus läheduses isiku läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu-koht; või tööruumile. (4) isikukoodKaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. (5) kontaktandmed; Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal. (6) kodakondsusViibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, sealhulgas varasem või topeltkodakondsus; kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (7) abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase nimiKaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud. § 546. Sõiduki, maastikusõiduki ja kodakondsus; 8veesõiduki peatamine (1) perekonnaseis; 9) elukohad ja viibimiskohad välisriikidesKaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki, kus on elatudmaastikusõiduki või viibitud üle kolme kuu 18. eluaastast arvates; 10muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) varasem tööalane tegevus ja tegelemine ettevõtlusega; 11) hariduskäik; 12) täienduskoolitusedjuhile käega, sauaga, helkurkettaga või lähetused välismaal viimase viie aasta jooksulalarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui needsee on kestnud kauem kui kolm kuud; 13vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (2) ajateenistuskohustuse täitmise aeg ja koht; 14Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos veesõiduk) vanematepeatamiseks märguande peatamissignaalina, kasuvanematekasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, laste ja kasulaste ees- ja perekonnanimiprožektoreid, sünniaeg ning kodakondsus; 15) kuuluvus ühingutesse ja organisatsioonidesse; 16) teenistus välisriikide relvajõududespürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või muudes relvastatud ühendustes; 17) kontaktid välisriikide luure-ruuporit, või julgeolekuteenistustega; 18muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. (3) kinnitus narkootilistestKui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või psühhotroopsetest ainetestveesõiduki sundpeatada, alkoholistkorraldades teesulu või hasartmängust sõltuvuse puudumise kohtakasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5.  19peatükis sätestatud korras. § 547. Mehitamata süsteemi toimimisse sekkumine (1) kehtivad distsiplinaarkaristusedKaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja viimase viie aasta jooksul teostatud süüteomenetlusedmehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, milles isik on olnud kahtlustatavsealhulgas sundida maanduma, on süüdistatavsuunata või tedatakistada nende liikumist, kui see on karistatudvajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks. (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5.  20peatükis sätestatud korras. (3) kinnitus selle kohtaKaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, et puudub diagnoositud psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 21on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) varasemate tausta-Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või julgeolekukontrollide tegemise põhjus ja aegantakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või julgeolekuala vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist. § 415548. Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamiselTurvakontroll (1) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, tegevväelase, ametnikuKaitsevägi võib kontrollida isikut või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamisekstema riietust vaatlemise ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotudkompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe julgeolekualale lubamise üle otsustamiseksülesannete täitmist, kui isik: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohtasiseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) vestelda kontrollitavaviibib julgeolekualal, samuti tema tööandjaselle vahetus läheduses või õppeasutuse esindajate ning teiste isikutegaKaitseväe laeva ohutusalas, et selgitada välja kontrollitava kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletuskui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) kontrollidapeetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel. (2) Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kas kontrollitavatkes on karistatud kuriteo eestisikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, kas kontrollitavvõib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Turvakontrolli kohaldamisel on kandnud vabadusekaotuslikku karistustõigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 549. Isiku läbivaatus (1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kas takehal kantava asja, kui: 1) see on kriminaalmenetluses kahtlustatavvajalik julgeolekuala või süüdistatavteenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas; 42) kontrollida isikuandmeid riigion alust arvata, kohaliku omavalitsuseet isik kannab endaga kaasas asja või muu avalik-õigusliku juriidilise isikuainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 5) saada andmeid karistusregistri arhiivistkonfiskeerida. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamataIsiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvateskes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, välja arvatud juhulvõib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kui andmeid edastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 214 aluselkes ei ole isikuga samast soost. (3) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuselIsiku läbivaatusel on õigus teha järelepärimine raviasutuselekasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 5410. Vallasasja läbivaatus (1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või arstiletehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, kes peab viivitamatasealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates: 1) seda kannab kaasas isik, väljastama kinnitusekes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 414 lõike&#160548 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas. (2 punktides) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 18 ja49 lõigetes 20 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta2–6 sätestatut. § 4165411. Isiku õigusedVallasasja hoiulevõtmine (1) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku teenistusest vabastamist või tema töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist. (2) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks isiku nõusoleku küsimisel teavitab Kaitsevägi isikut kirjalikult tema õigusestvõib võtta vallasasja hoiule: 1) keelduda nõusoleku andmisestjulgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) keelduda selliste andmete esitamisestkui asja või ainet valdab isik, mis võivad põhjustada tema teenistusestkes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ja on oht, et isik kasutab asja või ametikohalt vabastamiseainet enda või töölepingu ülesütlemiseteise isiku tapmiseks või tema suhtesvigastamiseks või tema lähedasevõõra asja kahjustamiseks või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetlusepõgenemiseks; 3) taotleda tema kohta andmete kogumise või päringu tegemise lõpetamist; 4) esitada tema kohta kogutud andmete kohta selgitusi; 5) pöörduda oma õiguste kaitseks jakui käesoleva paragrahviseaduse § 548 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooniteostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või töövaidluskomisjoni pooleaine, et kontrollidamis ei ole seadusega keelatud, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tavakuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on järgitud. § 417. Nõusoleku andmisest keeldumine Käesolevalubatud käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmisest keeldumine5410 alusel läbi vaadata ja hoiulevõtmine on isiku teenistusse või töölevõtmisest keeldumisevajalik, teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise alusekset võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi. (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 418 52 lõigetes 3–5 sätestatut. Taustakontrolli regulaarsus Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § (3) Kui isik antakse üle Politsei-s 415 sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja iga viie aasta järel pärastPiirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamiselasja läbivaatusel hoiule võetud asi või aine. Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral koguda andmeid ka muul ajalIsiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui asja või aine omamiseks on tekkinud põhjendatud kahtlusvaja luba, et isiku kohta on teenistuse või tööloleku ajal ilmnenud asjaolud, mis välistaksid teenistusse või töölevõtmiseisikul puudub. § 4195412. Taustakontrolli teostamisest loobumine Käesoleva seaduse §-s 415 nimetatud toimingutestIsikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku, sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega (1) Kaitsevägi võib taustakontrolli teostava struktuuriüksuse juhi otsusel loobudajulgeolekualal, kui isiku suhtes on teostatud taustakontrollselle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas kasutada pilti edastavat või teise ametiasutuse poolt või julgeolekukontroll. § 4110. Andmete töötleminesalvestavat jälgimisseadmestikku, säilitaminesealhulgas liikuvat kaamerat ning pilti ja edastamine heli salvestavat vormikaamerat, teabe (edaspidi salvestis) salvestamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, järgmistel tingimustel: 1) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadusttiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses; 2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses. (2) Isiku kohta taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse tema teenistuse ja töölepingu kehtivuse ajal ning kolm aastat pärast tema teenistusest vabastamistSalvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või töölepingu lõppemist toimikusKaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis on kaitstud mitteõiguspärase juurdepääsu eestvõib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. (3) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib edastada avaliku teabeSalvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolliteisiti. (4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks.”; 29 (5) Käesoleva paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik. (6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande täitmist. (7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigust: 1) Kaitseväeluure teostamistsaada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse §&#160korralduslikest kaitsemeetmetest;10 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud komisjoneesmärgi täitmiseks vajalik. § 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus (21) JulgeolekuasutusteKäesoleva seaduse § 9 lõikes -des 54³, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud rünne. (2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja analüüsimise kavas sätestatakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesandedisikukoodi või sünniaega ja kogutava teabe kava selle olulisuse järgi-kohta.”; 30 (3) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1–Erimeetme rakendamise protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes, kuid mitte kauem kui viis aastat. (4 ja lõikes 2 ning vajaduse korral) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5” tekstiosaga „punktis 4-des 54³, lõikes 2 ning544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul käesoleva seaduse §-s 415”; 31) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–3 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5549 sätestatud erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi dokumendiregistris, välja arvatud juhul, kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.”; 3216) paragrahvi 4355 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (21) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetoditevõib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta ning iga kuue kuu järel käesoleva seaduse § 37 lõigetes on põhjendatult alust arvata, et ta: 1 ja&#160) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse ülesannete täitmise aruande) on toime pannud süüteo julgeolekualal; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.”; 3317) seadustparagrahvi 55 täiendatakse §-ga 43lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „§ 43(1¹) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest. Juurdepääs kaitseväeluure dokumentidele Avaliku veebi kaudu ei võimaldata juurdepääsu Kaitseväe dokumendiregistri osale, milles registreeritakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendavale Kaitseväe struktuuriüksusele saabunud või koostatud dokumente.”; 3418) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 1055 lõige 2 muudetakse ja 11 järgmises sõnastusessõnastatakse järgmiselt: „ (102) Tegevväelane, Kaitseväes teenistuses olev ametnik ja Kaitseväes töölepingu alusel töötav isik annab hiljemalt 2014. aasta 31. oktoobriks kirjaliku nõusoleku enda kohta käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks ning esitab isikuankeedi. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku andmata või ankeedi esitamata jätmisel vabastatakse isik teenistusest või öeldakse tööleping üles hüvitiseta käesoleva lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtajale järgnenud päevast arvateskinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.”; 19) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.

Avaliku teenistuseJulgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus”; 2) paragrahvi 346 täiendatakse punktiga 5lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „5(1¹) muu seadusesJulgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist; 2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ja kontrollimine on vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemiselmeetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.

KaitseväeteenistuseKaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 2 lõike 2 punkt 5² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5(2²) piirvanuse ületanud tegevväelane, kesKui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe juhatajaülesannete täitmisse lõike 3¹ alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe juhataja asetäitjavolitused nende ülesannete ulatuses, Kaitseväe peastaabi ülemamille täitmisse ta kaasati

KaitseväeteenistuseKorrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses: „§ 3¹. Koostöö välisriigi relvajõududega (1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras. (2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (3) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse rakendamise seaduse § 39-s 16³ sätestatud tingimustel ja korras.”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse lõigetega 8–10§-ga 16³ järgmises sõnastuses: „§ 16³. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse (81) Enne 2014. aasta Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 16¹ lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse

KaristusregistriMajandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 5²lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „5²(6¹) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku võtmisel Kaitseväkke teenistusse või tööle või tegevväelaseIsik, ametnikukelle omanduses, valduses või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel või Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel Kaitseväe korraldusekasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud, peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 41³14²

LiiklusseaduseMeresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.”; 2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 85 lõikes45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”; 3 asendatakse sõnad) paragrahvi 1 lõikest 4¹ jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja”; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Kaitseväe Logistikakeskusja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.” sõnaga; 5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „ (10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab

Rahuaja riigikaitse seaduses tehakse järgmised muudatusedRiigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: 1„(3¹) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakseSise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest tasutakse riigilõivu järgmiselt: „191) määrab Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondadekslaev, mille kogumahutavus on alla 500 – 700 eurot;”; 2) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) esitab kaitseministrile ettepaneku Kaitseväe juhataja asetäitjalaev, Kaitseväe peastaabi ülemamille kogumahutavus on 500–2999, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja

Riigisaladuse ja salastatud välisteabeRiigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „kaitsevägi” sõnaga „Kaitsevägi” vastavas käändes; 2) paragrahvi 7 punkt 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „84) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1,õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;”; 2 ja 5 ning) paragrahvi 114 lõikes 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu1 asendatakse arv „45” tekstiosaga „44, ülesandeid ja eelarve jaotust käsitlev teave45, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 25 aastaks;

Käesolev seadus(1) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3 jõustub 20142026. aasta 1. augustil oktoobril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2 kehtib kuni 2026. aasta 30. septembrini.