Lasva valla põhimääruses sätestatakse valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste valla asutuste asutamise ning haldamise kord, volikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus, valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.
Lasva valla omavalitsusorganid on Lasva Vallavolikogu ja Lasva Vallavalitsus.
(1) Vallal on oma vapp ja lipp, vapi ja lipu etalonkujutise kinnitas 31. oktoobril 1996.a Eesti Vabariigi Riigisekretär. 1) Vapp on lainelise kaldjaotusega vasakult poolitatud kilp, mille kuldsel ülapoolel on sinine rukkilille õis, sinisel alumisel poolel kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Lipp on riskülikuline vapilipp. Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm; laiuse ja pikkuse vahekord on 6:9 (2:3) ühikut. (2) Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust.
(1) Lippu kasutatakse Lasva valla pidupäevadel ja tähtsündmustel. Lasva valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus. (2) Värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste valla asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Vappi kasutatakse vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning valla asutuste pitsatites. (4) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal
(1) Vald avaldab tunnustust Lasva valla teenetemärgi ning tänukirja andmisega. (2) Teenetemärk antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena väljapaistvate teenete või pikaajalise töö ning loomingu eest, mis on andnud püsiva ja olulise panuse kultuuri, majanduse või muu valdkonna arendamisele Lasva vallas. Teenetemärgi andmise otsustab volikogu. (3) Tänukiri antakse isikule, valla allasutusele, organisatsioonile või ühendustele, kes on oma tegevusega toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, edukalt esinenud konkurssidel või mõnel muul viisil olnud valla nimel aktiivne tegija. Tänukiri antakse isikutele nende tööalaste või isiklike tähtpäevade puhul. Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus. (4) Lasva valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu.
(1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (4) Volikogu ja vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval peale avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Volikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (6) Volikogu asjaajamist korraldab vallasekretär.
(1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valla ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise; 6) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Volikogu liikmele väljastatakse valla pitsatiga varustatud hääletussedel. (6) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedeli. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) majanduskmisjon; 3) maaelu- ja keskkonnakomisjon; 4) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 5) hariduse-, kultuuri- ja spordikomisjon. (3) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ja neid valitakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (5) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (6) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu kas komisjoni liikme või teda komisjoni esitanud volikogu liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja edastab koosoleku kokkukutsuja komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt kaks päeva enne koosoleku algust. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. (5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. (7) Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, milliste avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.
(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt viie (5) päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tähtajaks täitnud talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 12 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatava asutuse või valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.
(1) Volikogu eelistungist võtavad osa kõik volikogu liikmed. (2) Eelistungit kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eelistungil võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed. (4) Eelistung toimub üldjuhul 7 päeva enne volikogu istungit vallamajas kell 17:00, millest volikogu esimees annab teada koos istungi päevakorra projektiga. (5) Eelistungi pädevus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja eelistungile suunatud eelnõud ning vajadusel suunab neid komisjonidesse arutamiseks; 2) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus (välja arvatud juuli ja august) kuu eelviimasel reedel, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istung salvestatakse ning salvestusi säilitatakse 60 päeva peale istungi protokolli avalikustamist (6) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (2) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse või volikogu esimehele. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on kättesaadavad valla veebilehel hiljemalt neli päeva enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) komisjonid.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud käesoleva põhimääruse § 10 lõikes 4 toodud juhul) moodustab volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.
Volikogu töökeel on eesti keel.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega. 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. 14) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Istungi juhataja kuulutab istungi lõppenuks.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, milliste avalikustamine on seadusega piiratud. (2) Istungit salvestatakse, salvestus säilitatakse 60 päeva istungi protokolli avalikustamise päevast arvates.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi viie päeva jooksul. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi toimumist. (5) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (7) Eelnõu peab olema normtehniliselt ja keeleliselt korrektne. (8) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (9) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (10) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eelistungil. (11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil. Kirjalikult volikogu kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.
(1) Volikogus vallale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamise õigus on: 1) vallavalitsusel, 2) komisjonil; 3) vähemalt ¼ volikogu liikmetest. (2) Ettepanek vallale olulise tähtsusega küsimuse aruteluks esitatakse valla kantseleisse. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, arutelu soovitav aeg, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg. (3) Kui vallale olulise tähtsusega küsimuse arutamisega kaasneb volikogu õigusakti algatamine, toimub selle õigusakti menetlemine põhimääruses ette nähtud korras.
(1) Volikogu kinnitab vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (2) Volikogu valib vallavanema ja kinnitab vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem võib ise minna ja saata vallavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Lasva valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige vastavalt vallavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab vallavanem.
(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemakandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest. (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.
(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. (2) Vallavanema ja tema asendaja äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema vallavalitsuse liikme staažiga vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel.
(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub avalikul hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega. (3) Vallavalitsuse liikme välja arvamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme.
Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. (2) Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Vallavalitsuse korraldused ja määrused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. (4) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja vastavalt sisemisele tööjaotusele. (5) Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. (6) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (9) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse valla kodulehel ning on kättesaadavad vallakantseleis. (10) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse otsustuses. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(1) Lasva valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine. (2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga. (3) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest. (4) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. (5) Eelarvestrateegia koostamisel ja muutmisel lähtutakse arengukava koostamise ja muutmise nõuetest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
(1) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on: 1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte); 2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte); 3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte); 4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte); 5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte); 6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte); 7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte). (2) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ja eelarvestrateegia. (3) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada optimaalne omavalitsus- ja finantsdistsipliinist kinnipidamine.
Lasva valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.
(1) Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on osakonnad ja vallakantselei. (2) Osakonda juhib juhataja, vallakantseleid juhib vallasekretär. (3) Juhataja ja vallasekretäri ülesandeks on tagada vastava üksuse majanduslik ja organisatsiooniline funktsioneerimine. Juhataja ja vallasekretär kasutavad osakonnale või vallakantseleile eraldatud eelarvevahendeid ja täidavad tööandja õigusi ja kohustusi töötajate suhtes ning esindavad valla osakonna või vallakantselei tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.
(1) Lasva valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu. (2) Vallavalitsusel on õigusteha muudatusi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.
(1) Volikogu võib asutada vallavalitsuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on Lasva vallale vajalike teenuste osutamine. (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (3) Asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises. (4) Asutuse ümberkorraldamist korraldab vallavalitsus. (5) Asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (6) Asutuse tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus.
(1) Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. (2) Asutuse põhimääruses sätestatakse: 1) asutuse nimi; 2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise põhimõtted; 4) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad; 5) vajadusel muud tingimused. (3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust. (4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik. (5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik. (6) Asutuse töötajate koosseisu kinnitab volikogu.
(1) Lasva valla ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest. (2) Lasva valla ametiasutuse ja valla hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta. (3) Volikogu õigusaktide eelnõude, õigusaktide, istungite protokollide ja komisjonide koosolekute protokollide osas on asjaajamisperioodiks kalendriaasta. (4) Lasva valla ametiasutuste ja valla asutuste asjaajamiskorra kehtestab vallavalitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgimise tagamiseks võib anda juhiseid vallasekretär.
(1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Lasva valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise. (2) Lasva valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus. (3) Lasva valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Vallavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.
(1) Lasva valla (sealhulgas valla omavalitsusorganeid) esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik. (2) Vallasekretär esindab valla erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. (3) Vallasekretär teeb otsuseid Rahvastikuregistrisse kannete tegemise kohta paberkandjal vastavalt Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikele 8; (4) Vallasekretär allkirjastab valla poolt väljastatavad tõendid ja teatised. (5) Vallasekretäri seadusega kehtestatud kohustused on sätestatud KOKS § 55.
(1) Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub volikogu ainupädevusse. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. (3) Kui valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhinduda seadustest. (4) Valla põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu sätestatud tingimustel.
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. (2) Tunnistada kehtetuks Lasva Volikogu 18. juuni 2010. a määrus nr 1-1.5/21 „Lasva valla põhimäärus“ ja 21. mai 2010. a määrus nr 1-1.5/19 „Lasva Volikogu töökord“.