(1) Kujundamise erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse järgi disaini õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, erialade õppekavade kutseõppe mahud ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. (2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu: 1) dekoraator-stilist (inglise keeles Decorator-Stylist); 2) illustraator (inglise keeles Illustrator); 3) multimeedia kujundaja (inglise keeles Multimedia Designer); 4) teabegraafik (inglise keeles Information Graphics Designer); 5) trükimeedia kujundaja/küljendaja (inglise keeles Desktop Publisher); 6) modelleerija-visualiseerija (inglise keeles 3D Modeller).
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks meedia, kultuuri ja äri valdkonnas kujundamise teenust pakkuvates või vajavates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) omab suhtlemis-, analüüsi- ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks.
(1) Erialade dekoraator-stilist, illustraator, multimeedia kujundaja, teabegraafik, trükimeedia kujundaja/küljendaja ja modelleerija-visualiseerija õppekavade alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud määruse lisas 3.
(1) Kutseõppe sisu on koostatud erialade spetsialistide, kutseõpetajate ja erialaliitude esindajate koostöös ja kinnitatud disaini õppekavarühma nõukogu poolt. (2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1. (3) Kujundamise erialade õppekavade kohustuslikud ühiste üldõpingute moodulite numbrid on 1–4. (4) Kujundamise erialade õppekavade kohustuslikud ühiste kunstialaste põhiõpingute moodulite numbrid on 5–17. (5) Dekoraator-stilisti eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18–29. (6) Illustraatori eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18, 19, 30–39. (7) Multimeedia kujundaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 25, 27, 40–52. (8) Teabegraafiku eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 35, 38, 45, 53, 56. (9) Trükimeedia kujundaja/küljendaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 24, 27, 32, 35, 38, 42, 45, 54, 55, 57–59. (10) Modelleerija-visualiseerija eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 18, 19, 24, 25, 28, 41, 60–62.
(1) Kutseõppe maht erialade kaupa on järgmine: 1) dekoraator-stilisti eriala õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat; 2) illustraatori eriala õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat; 3) multimeedia kujundaja eriala õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat; 4) teabegraafiku eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat; 5) trükimeedia kujundaja/küljendaja eriala õppekava kutseõppe maht on 100 õppenädalat; 6) modelleerija-visualiseerija eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat. (2) Kujundamise erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. (2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. (3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele. Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 4.03.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-00706.