(1) Narva-Jõesuu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) reglement määrab kindlaks linnavolikogu ja tema organite töökorralduse, lähtudes: 1) kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest; 2) linna põhimäärusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest õigusaktidest. (2) Linnavolikogu on Narva-Jõesuu linna elanike valitud esinduskogu. (3) Linnavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustele ning lähtub Narva-Jõesuu linna ja selle elanike huvidest. (4) Linnavolikogu töövormiks on linnavolikogu istung. Eestseisuse ja komisjonide töövormiks on koosolek. (5) Linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu poolt määratud linnavolikogu sekretär. Linnavolikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab linnavolikogu esimees.
(1) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või aseesimees linnavolikogu reglemendis kehtestatud korras. (2) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linnavalimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul, linnavolikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad. (4) Kutse peab olema linnavolikogu liikmetele, linnapeale, linnavalitsuse liikmetele ja linnasekretärile edestatud vähemalt neli tööpäeva enne linnavolikogu istungit e-postiga või muul kokkulepitud viisil. (5) Linnavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt ¼ linnavolikogu liikmetest või linnavalitsus. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nõude registreerimist linnakantseleis. Linnakantselei edastab viivitamatult esitaud nõude linnavolikogu sekretärile, kes teavitab linnavolikogu esimeest või tema äraolekul linnavolikogu aseesimeest esitatud nõudest 24 tunni jooksul. (6) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu viimasel kolmapäeval algusega kell 15.00. Juulikuus linnavolikogu korralist istungit ei toimu. (7) Linnavolikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ette nähtud korras esitatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajäämisest p.4 ette nähtud korras linnavolikogu liikmetele, linnapeale, linnavalitsuse liikmetele ja linnasekretärile. (8) Linnavolikogu liikmed, kes ei saa linnavolikogu istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama linnavolikogu sekretärile.
(1) Linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks linnavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. (2) Iga istungi lõpul tehakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. (3) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: linnavolikogu liikmed, linnavalitsus ja linnapea, linnavolikogu komisjonid ja fraktsioonid ning eestseisus. (4) Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud ja esitatud eelnõud ning need peavad olema kättesaadavad vähemalt 4 tööpäeva enne istungi algust. (5) Linnavolikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (6) Linnavolikogu istungi kinnitatud päevakorra muutmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
(1) Linnavolikogu õigusaktide projekti ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda linnavolikogu komisjonilt, linnavolikogu fraktsioonilt, linnavolikogu liikmelt, linnapealt, linnavalitsuselt, vähemalt 1% hääleõiguslikest Narva-Jõesuu linna elanikest. (2) Linnavolikogu õigusaktide projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks linnavolikogu komisjonid, linnavalitsus, linnavolikogu liige. (3) Linnavolikogu õigusakti projekt peab olema kohustuslikult läbi vaadatud linnavolikogu vastavas komisjonis. Komisjoni seisukoht projekti kohta esitatakse vajadusel linnavolikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda projekti lülitamist linnavolikogu istungi päevakorda. (4) Korrektselt vormistatud õigusakti projekt peab olema esitatud linnakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti esitaja allkiri,esitamise kuupäev,koostaja nimi ja nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) komisjoni(de) seisukoht projekti suhtes; 3) linnapea, linnavalitsuse liikme või linnavalitsuse seisukoht projekti suhtes, mis ei ole esitatud linnapea või linnavalitsuse poolt; 4) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 5) projekt peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 6) projektile peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused ja arvamused, vajadusel projekti muudatusettepanekute koondtabel koos vastava komisjoni ja linnavalitsuse seisukohtadega (nõustuda, mitte nõustuda, osaliselt nõustuda); (5) Linnavolikogu õigusakti projekti, mida linnavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või vastav komisjon esitada linnavolikogu istungile muudetud kujul, märkides ära tehtud muudatused. (6) Päevakorda esitatud ja paljundatud õigusakti projekti kohta võib esitada paljundatult alternatiivprojekti enne linnavolikogu istungi algust. Sel juhul otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega, kas jätta küsimus päevakorda või suunata arutamiseks koos projektiga vastavasse komisjoni.
(1) Linnavolikogu liikmete kohalolek registreeritakse iga istungi alguses. Juhul kui keegi linnavolikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse protokolli saabumise ja lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunktid, mille arutamisest ja hääletamisest linnavolikogu liige osa võttis. (2) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu istungi küsimuse arutelu võib kuulutada kinniseks siis, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Linnavolikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Linnavolikogu dokumentidest võidakse vajaduse korral teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametlik tõlge peab olema kinnitatud notari poolt. Selgitusi võib anda vene keeles. (4) Linnavolikogu istungeid avab ja juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees, mõlema äraolekul linnavolikogu vanim liige. (5) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi avab ja juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linnavalimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (6) Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate ja puuduvate linnavolikogu liikmete arvu fikseerimist; 2) kohal olevate külaliste tutvustamist; 3) teiste istungist osavõtjate nimetamine; 4) päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ning päevakorra kinnitamist. (7) Linnavolikogu õigusakti projekti autor peab tagama ettekandja linnavolikogu istungile. Projekti autor, linnavolikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja. Linnavolikogu õigusakti projekti arutelu seisneb ettekande, sõnavõttude ning repliikide ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekandjale ettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Linnavolikogu võib poolthäälteenamusega piirata mõne päevakorrapunkti arutamise aega. (8) Linnavolikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud linnavolikogu õigusakti projekti, arutelu piirdub ettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. (9) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (10) Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda linnavolikogu liikmete kohtadel. (11) Linnavolikogu istungi pikkus on mitte üle 5 tunni. Iga tunni aja järel tehakse 10-minutiline vaheaeg. (12) Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra järgi kõik küsimused läbi arutatud, otsustab linnavolikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkamisest informeeritakse ka neid linnavolikogu liikmeid, kes istungist osa ei võtnud. (13) Küsimuste ja projektide arutamine ei ole kohustuslik, linnavolikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või linnavalitsus. (14) Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab linnavalitsus või registreeritud linnavolikogu fraktsioon. (15) Ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse kuni 15 minutit. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist kuni 10 minutit. (16) Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus kuni 5 minutit. (17) Repliik on selle esitaja märkus, ettepanek või õiend arutelus olevas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit. (18) Küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta. (19) Päevakorra igas küsimuses on käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, linnavolikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja ühele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale. (20) Ettepanekud linnavolikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletusele üksnes juhul kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Projekti autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletusele, kui linnavolikogu liige seda ei nõua. (21) Ettekandjal, kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kuni kolm minutit. (22) Sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. (23) Istungi juhataja peab päevakorrast kõrvale kalduva kõneleja teema juurde tagasi kutsuma, lõpetama sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti, ületab ajalimiiti või rikub reglemendi muud sätet ning taandama asjasse mittepuutuvad küsimused. (24) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustatakse poolthäälteenamusega. (25) Volikogu esimehe esinemise ajal ettekande või sõnavõtuga ning tema ajutise äraoleku korral juhatab istungit linnavolikogu aseesimees või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige. Linnavolikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult (umbusalduse avaldamine, tasustamine jne.). (26) Linnavolikogu võib katkestada küsimuse arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe peale selle tegemist hääletusele, millega otsustatakse arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. (27) Kui arutelu jätkumisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uue arutelu. (28) Pärast ettekandja lõppsõna ja enne õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud kirjalikest parandus - ja muudatusettepanekutest ning teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. (29) Mobiilitelefonid lülitatakse istungi ajaks välja või seadistatakse hääletule ning istungi ajal telefoniga ei räägita. (30) Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja helisalvestisi võib teha linnavolikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse linnavolikogu poolt häälteenamusega.
(1) Enne hääletusprotseduuri algust võib istungi juhataja anda sõna üksnes küsimuseks hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta. (2) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate linnavolikogu liikmete arv. (3) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. (4) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile linnavolikogu liikmetele on hääletamisele pandud küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». (6) Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. (7) Enne küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, linnavolikogu esimees, komisjoni või fraktsiooni nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. (8) Linnavolikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon. (9) Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) arengukava kinnitamine ja muutmine; 2) linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine; 3) eelarve kinnitamine; 4) maksude kehtestamine. (10) Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid vaid nendes küsimustes,kus projekti tekst on kahe lugemise vahel muutunud. (11) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seadusandluses ei ole teisiti sätestatud. (12) Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu, projekt tervikuna. (13) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (14) Õigusakti projekti tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud projekti esitaja poolt. (15) Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni linnavolikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal, linnapeal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. (16) Hääletamine on volikogus avalik ja toimub käe tõstmisega. (17) Volikogu otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamri löögiga. (18) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis ettepanekud hääletatakse läbi üldreeglina nende esitamise järjekorras. (19) Mitme erineva ettepaneku korral pannakse ettepanekud hääletamisele, kusjuures iga ettepaneku kohta on volinikel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud ettepanekut. Lõpliku otsuse vastuvõtmiseks pannakse enim hääli saanud ettepanek hääletusele, mille vastuvõtmiseks on vajalik poolt häälte enamus. (20) Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi mõneks järgmiseks päevakorrapunktiks või katkestab projekti arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. (21) Arutelu jätkamisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine ja arutamine edasi. (22) Kui istungi juhataja on asunud hääletamisele, siis enne häälte lugemist enam sõna ei anta. (23) Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. (24) Isikuvalimised toimuvad mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja 10-minutiline vaheaeg. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine. (25) Hääled loetakse järgmises korras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (26) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused.
(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Salajase hääletamise korraldamiseks valib linnavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemis komisjoni (edaspidi komisjon), kes valib endi seast komisjoni esimehe. (3) Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemiste kindlakstegemise korda. (4) Häältelugemisekomisjon väljastab linnavolikogu liikmetele linnavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile esitamise järjestuses. (5) Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. (6) Igal linnavolikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti. (7) Hääletamissedel täidetakse hääletamise eel määratud ruumis. Salajane hääletamisruum varustatakse hästiloetava sildiga „HÄÄLETASMIRUUM“ nähtaval kohal. (8) Hääletusurni avab ja hääled loeb komisjon linnavolikogu liikmete juuresolekul. (9) Valimiste tulemuste kohta koostatakse protokoll ja see kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. (10) Isikuvalimistel, kui ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat.
(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Arupärimine esitatakse linnavolikogu esimehe kaudu. (3) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (4) Linnavolikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt linnavolikogu istungil või komisjoni koosolekul. Arupärimisele suuliselt vastamise korral jagatakse arupärimise tekst ja kirjalik vastus linnavolikogu liikmetele välja enne istungi algust. (5) Arupärimise esitajal on õigus küsida täiendavalt kolm küsimust ja igal linnavolikogu liikmel üks küsimus. Iga linnavolikogu liige võib teha ka ühe repliigi antud küsimuse edasise käsitlemise kohta linnavolikogu poolt ning nende alusel võetakse vastu linnavolikogu vastavad otsused.
(1) Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Üldjuhul protokollib ja protokolli vormistab linnavolikogu sekretär. (2) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, ettepanekud ja eriarvamused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungietapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. (4) Kohe peale ettepaneku hääletamist, kui on selgunud,kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. (5) Linnavolikogu protokollid peavad olema valmis ja väljapandud tutvumiseks linnakantseleis hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast istungi lõppu. Kolme päeva jooksul alates protokolli avalikustamisest on linnavolikogu liikmetel õigusteha märkusi protokolli kohta. Kõik laekunud märkused lisatakse prokollile. (6) Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastu võetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. Sellisel juhul on tal õigus nõuda, et allkirja juurde tehakse märge tema eriarvamuse kohta. Istungi juhataja või protokollija keeldumine alla kirjutada protokoll on piisav alus talle umbusalduse avaldamiseks. (7) Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, mille täitmise üle teostab kontrolli linnasekretär. (9) Kui linnavolikogu istungist tehakse fonogramm, siis seda säilitatakse kolm kuud.
(1) Linnavolikogu istungi küsimuse kinnisel arutelul võib osaleda ainult linnapea ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Linnavolikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise kinnise arutelu osas. (2) Linnavolikogu istungi küsimuse kinnisel arutelu koostab protokolli üks istungi osavõtjatest linnavolikogu otsuse alusel. (3) Linnavolikogu istungi küsimuse kinnise arutelu protokoll vormistatakse eraldi lehel, mida ei avalikustata.
(1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd ja selle avalikustamist, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab linnavolikogu päevakorra projekti; 3) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, linna põhimäärusele või linnavolikogu antud pädevusele ning volitab teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigustegutseda eelläbirääkimiste piires; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja muudele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) käsutab linnavolikogu kinnitatud Narva-Jõesuu linna eelarve alusel linnavolikogu eelarvelisi vahendeid, vastutades nende täpse ja otstarbeka täitmise eest; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva reglemendiga pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe koht ei ole palgaline. (3) Linnavolikogu esimehe äraolekul või volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel asendab teda linnavolikogu aseesimees. (4) Linnavolikogu esimehe vastuvõtt toimub kuu viimasel kolmapäeval kell 10.00-13.00 vastavalt eelregistreerimisele. Registreerimise linnavolikogu esimehe vastuvõtule korraldab linnavolikogu sekretär.
(1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või komisjoni aseesimees, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku algust. Komisjoni kokkukutsumise aja ja päevakorra edastab kokkukutsuja linnavolikogu sekretärile teadmiseks. (2) Komisjon on kohustatud temale suunatud õigusakti projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt– ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (3) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. (4) Kui komisjon ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.Protokoll peab olema hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest esitatud linnakantseleile, kes edastab need komisjoni otsuses märgitud aadressaatidele. Protokolle säilitatakse linnakantseleis. (6) Vähemalt üks kord aastas annavad linnavolikogu komisjonid oma tegevusest linnavolikogule aru. (7) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, tema kui linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib linnavolikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. (8) Komisjoni aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, tema kui linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib linnavolikogu uue komisjoni aseesimehe.
(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamisega. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib linna asutusi linna põhimääruses ja komisjoni põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
(1) Reglemendi muutmine vormistatakse linnavolikogu määrusega. (2) Reglemendi muutmine või täiendamine otsustatakse volikogu liikmete poolthäälteenamusega.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. (3) Käesoleva määruse peale võib esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja poole.