(1) Määrusega kehtestatakse raudteeinfrastruktuuril toimunud raudteeliiklusõnnetuse, raudteeintsidendi, raudteeavarii ja raudteeveeremi otsasõidu (edaspidi otsasõit) uurimise läbiviimise kord. (2) Uurimise peamine eesmärk on kindlaks teha raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjused, et edaspidi sellist õnnetust, intsidenti või otsasõitu vältida. Uurimise eesmärgiks ei ole kellegi süü või vastutuse määramine. (3) Uurimist teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asjaomane struktuuriüksus (edaspidi uurimisüksus), mis on oma uurimisalastes otsustes sõltumatu.
(1) Pärast Tehnilise Järelevalve Ametilt «Raudteeseaduse» § 41 lõike 5 kohase teate saamist ja uurimise alustamiseks vajadusel täiendava info kogumist teeb uurimisüksus vastavalt «Raudteeseaduse» § 42 lõigetele 4, 5 ja 8 otsuse uurimise alustamise kohta. (2) Uurimise alustamisel määrab uurimisüksus sõltuvalt juhtumi asjaoludest uurimist juhtiva uurija või teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku uurimiskomisjoni moodustamiseks. (3) Uurimisüksus teavitab uurimise alustamisest asjaomaseid raudtee-ettevõtjaid ning sisestab «Raudteeseaduse» § 42 lõike 8 kohase info Euroopa Raudteeagentuuri andmebaasi. (4) Uurimisüksus tagab uuritava juhtumi klassifitseerimise vastavalt õigusaktidele.
(1) Uuritava juhtumi asjaolude selgitamiseks teeb juhtiv uurija või uurimiskomisjon vajadusel koostööd riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega, raudtee-ettevõtjatega ning muude isikutega nende käsutuses oleva teabe ja materjali uurimisprotsessis kasutamiseks. (2) Kui uurimiseks moodustatakse uurimiskomisjon, siis määratakse komisjoni esimesel koosolekul: 1) juhtumi uurimiseks vajalikud uurimistoimingud ja täpsustatakse nende sisu; 2) uurimistoimingute läbiviimisel vajalikud ohutus- ja turvanõuded; 3) uurimistoimingute teostamise eest vastutavad komisjoni liikmed ja uurimistoimingute tähtajad. (3) Uurimise alustamisest teada saamisel on raudtee-ettevõtja kohustatud säilitama ja juhtiva uurija või uurimiskomisjoni nõudmisel esitama veduri, juhtvaguni või muu iseliikuva raudteeveeremi kiirusmeeriku lindi, rongi saatelehe, tõendi rongi pidurite kontrolli kohta, andmed kiiruste piirangute kohta, veduri pardaraamatu, vedurimeeskonna infovahetuse üleskirjutused dispetšeriga ja muud vajalikud dokumendid. (4) Raudtee-ettevõtja säilitab uurimise lõpuni kõik raudteeveeremi, rööbaste ja muude esemete detailid, mis võivad omada tähtsust juhtumi põhjuste väljaselgitamisel. (5) Uurimise jooksul kuulatakse ära kõik osapooled, neid teavitatakse tulemustest ja neile antakse uurimise jooksul võimalus esitada oma arvamusi ja kommentaare uurimise kohta.
(1) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon võib teha uurimise käigus ohuhoiatuse, kui selleks on ilmnenud faktid ja asjaolud, mis tulenevad juhtumi uurimisest ja omavad tähtsust rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja või Euroopa Liidu ühe või rohkema liikmesriigi jaoks. (2) Ohuhoiatuse tegemisel hindab juhtiv uurija või uurimiskomisjon avastatud ohutust mõjutavaid asjaolusid asjasse puutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õiguslikes normides. (3) Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi. Ohuhoiatus ei sisalda soovitusi ega hinnanguid. Ohuhoiatuse edastab juhtiv uurija või uurimiskomisjon asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile.
(1) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon koostab sõltuvalt juhtumi asjaoludest õnnetuspaiga skeemi. Skeemile kantakse rööbastee purunemise kohad, veduri ja vagunite peatumise asukohad, veeremi rööbastelt mahamineku jäljed, mis seostatakse kilometraaži ning pikettidega, ning muud juhtumiga seotud objektid ja esemed. Õnnetuspaiga skeemi ei pea koostama, kui selle on juba koostanud politseiasutus või raudtee-ettevõtja. (2) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon säilitab fotomaterjali raudteeveeremist ja rööbasteest, kõrvalistest esemetest raudteel, deformeeritud ja lõhutud detailidest, ülekeeratud kraanidest, juhtimisseadmete asukohast veduris ja muudest uurimise seisukohalt olulistest esemetest. (3) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon säilitab raudteeveeremi rööbastelt mahamineku koha, raudteeveeremi, rööbastee, dispetšertsentralisatsiooni ja muude seadmete tehnilise seisukorra ülevaatuse aktid ja registreerimisseadmete salvestatud teabe, mis omab tähtsust ja on vajalik juhtumi põhjuste väljaselgitamisel. (4) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon kogub kirjalikud selgitused ja ütlused isikutelt, kes on seotud uuritava juhtumiga, samuti selgitused ja ütlused muudelt isikutelt, kes võivad omada infot juhtumi põhjuste väljaselgitamisel. (5) Juhtiv uurija või uurimiskomisjon selgitab välja ja fikseerib juhtumi toimumise aja ilmastiku ja keskkonnatingimused. (6) Tehnilise ekspertiisi tegija või muu ekspert kaasatakse ja katsetusi tehakse juhtiva uurija või uurimiskomisjoni otsusega. (7) Kogutud teabele tuginedes määratleb juhtiv uurija või uurimiskomisjon juhtumi osapooled ja analüüsib ohutusnõuete rikkumisega seotud kõiki asjaolusid uuritava juhtumi põhjuste kindlakstegemiseks ja lõppjärelduste ning raudteeliiklusohutuse parandamiseks ettepanekute sõnastamiseks.
(1) Uurimise lõppdokumendiks on kogutud ja analüüsitud informatsiooni põhjal koostatud uurimisaruanne, mis sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ja ettepanekuid raudteeliiklusohutuse kohta. Uurimisaruande koostamisel tuleb arvestada niipalju kui võimalik käesoleva määruse lisas 1 esitatud uurimisaruande struktuuri. (2) Sõltuvalt juhtumi asjaoludest võivad uurimisaruande lisadeks olla järgmised uurimismaterjalid: 1) raudteeveeremi pardaregistreerimisseadmete ja muude registreerimisseadmete dešifreerimise andmed; 2) koostatud ülevaatuse aktid seadmete, vahendite, infrastruktuuri ja keskkonna seisundi kohta; 3) raudteetehnika seisundi uurimise tulemused; 4) juhtumi uurimisega seotud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, raudtee-ettevõtja või muu isiku dokumendid; 5) fotomaterjalide koopiad; 6) muud aruannet selgitavad dokumendid. (3) Uurimisaruandele kirjutab alla juhtiv uurija või uurimiskomisjoni puhul selle esimees ja kõik komisjoni liikmed. Komisjoni liikme lahkarvamuse korral vormistab komisjon aruande komisjoni esimehe esitatud redaktsioonis. Komisjoni liige, kes ei ole nõus aruande sisuga, esitab eriarvamuse. Eriarvamuse koos põhjendustega lisab komisjon kirjalikult uurimisaruandele. (4) Uurimist läbi viivad isikud vastutavad uurimise täiemahulisuse ja kvaliteedi eest, järelduste objektiivsuse ja põhjendatuse, samuti uurimisaruande vormistamise kvaliteedi eest. (5) Uurimisaruande allkirjastamisega lõpeb juhtumi uurimine. Allkirjastatud uurimisaruanne on juhtiva uurija või uurimiskomisjoni uurimise tulemus, mis ei kuulu muu ametiisiku või riigiasutuse poolt kinnitamisele. (6) Uurimisaruannet säilitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arhiivis 75 aastat.
(1) Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused, ettevõtted või organisatsioonid, kellele uurimisaruandes esitatud ettepanekud olid suunatud, esitavad uurimisüksusele aruande iga järgneva aasta 1. aprilliks ettepanekute põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil. (2) Aruanne peab sisaldama uurimisaruandes esitatud ettepaneku menetlemise kuupäeva, rakendatud või kavandatud meetme ja selle põhjal saavutatud tulemuse kirjeldust. Aruande esitaja märgib aruandes ettepaneku menetlemise seisu aruande esitamise hetkel, milleks on «aktsepteeritud ja täidetud», «menetlemine jätkub» või «ettepanek tagasi lükatud». Ettepaneku tagasilükkamist tuleb põhjendada aruandele lisatud seletuskirjas. Aruanne võib sisaldada ka teisi aruande esitaja poolt oluliseks peetavaid lisasid. (3) Aruanne esitatakse uurimisüksusele soovitavalt elektroonsel kujul. Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.04.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-01258.