Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
8 § muudetud4 § eemaldatud+4062 sõna lisatud−1635 sõna eemaldatud
§ 1Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutminemuudetud
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõigetlõikest 1¹ jäetakse välja sõnad „või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse § 6 tähenduses”; 2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 3lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „3
(4) käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kesKui isik elab välisriigis, millega Eestil puudub välislepingEesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel.
(5) Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.”; 23) paragrahvi 47 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1¹)
§ 2Kogumispensionide seaduse muutminemuudetud
Avaliku teenistuseKogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmisel või siis, kui talle on määratud sama seaduse § 113 lõige  9¹ alusel paindlik vanaduspension.”; 2) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(93) RiiklikuKindlustatud isik ei pea ühise pensionilepingu sõlmimise ajal ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema osakuomanik ega jõudnud vanaduspensioniikka, kuid õigus pensionimaksetele tekib tal vanaduspensioniikka jõudmisel või pärast paindliku vanaduspensioni suurenduselemääramist.”; 3) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) osakuomanik ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja talle ei ole määratud paindlikku vanaduspensioni;”; 4) paragrahvi 52³ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 59–60-aastane;”; 5) paragrahvi 52³ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Kui fondipension lepitakse kokku täiendavateks väljamakseteks käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus: 1) kuus pensioniaastat, kui osakuomanik on 59-aastane; 2) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 60–64-aastane; 3) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–69-aastane; 4) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 70–74-aastane; 5) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 75-aastane või vanem.”; 6) paragrahvi 66 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 66. Makse maksmise kohustuse rakendamine ja valikuavalduse esitamise erisused aastatel 2002–2010”; 7) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 72³ järgmises sõnastuses: „§ 72³. Valikuavalduse esitamise erisused aastal
(1) Ajavahemikul 1970–1982 sündinud isikul, kes ei esitanud valikuavaldust käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui ta esitab valikuavalduse ajavahemikus 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 30. novembrini.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule
§ 3Sotsiaalhoolekande seaduse muutminemuudetud
Kohtute seaduse § 1327 lõigeSotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt) paragrahvi 73 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses”; 2) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(12¹) Kohtunikupensionile kohaldatakseKui isikule makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteidalusel vanaduspensioni, arvestades käesolevamille suurus on 50 protsenti, või kui isik on esitanud avalduse pensioni maksmise peatamiseks, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti tema vanaduspensioni suurusest.”; 3) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) isikule on määratud vanaduspension, aga isik on esitanud avalduse riikliku pensionikindlustuse seaduse erisusi§ 25¹ alusel pensioni suuruse vähendamiseks või pensioni maksmise peatamiseks.”.
§ 4Sotsiaalmaksuseaduse muutminemuudetud
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastusesSotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6¹) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;”; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §-s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 6¹. Riikliku või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaldaminealusel;”; 3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „
(16) Käesolevas seaduses sätestatud pensionile kohaldatakse riikliku
§ 5Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutminemuudetud
ProkuratuuriseadusesTööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „pensioniea” tekstiosaga „riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea”; 2) paragrahvi 25 lõiget 226 täiendatakse pärast sõnulõikega 9 järgmises sõnastuses: „vanaduspensionile
(9) Kui töötule on” tekstiosaga „ määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiselalusel, ei ole tal õigust saada töötutoetust, välja arvatud juhul, kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest.”; 32) paragrahvi 25 lõige 1033 tekst
§ 6Töötuskindlustuse seaduse muutminemuudetud
Päästeteenistuse seaduse § 18 lõigeTöötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud sama seaduse alusel ennetähtaegne või paindlik vanaduspension;”; 2) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) Päästeteenistuja riiklikule vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusialusel paindliku vanaduspensioni määramise päevast arvates.”; 3) paragrahvi 42 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „ennetähtaegse” sõnadega „või paindliku”.
§ 7Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutminemuudetud
RiigikontrolliVäljateenitud aastate pensionide seaduse § 547 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:14 punktis 7 asendatakse tekstiosa „
(§ 7 lõikes 1) Käesolevas seaduses sätestatud pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. või 2” tekstiosaga „§ 7 lõike 7 alusel”.
§ 8Seaduse jõustuminemuudetud
Soodustingimustel vanaduspensionide(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse preambul muudetakse§ 1 punktid 1, 2, 10, 18, 19, 24, 25, 27 ja sõnastatakse järgmiselt: „Soodustingimustel vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse32 ning § 2 punktid 6 ja 7 jõustuvad üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse sätteid, arvestades käesoleva§ 1 punktid 5 ja 35 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse erisusi§ 1 punktid 4, 6, 7 ja 33 jõustuvad 2027.” aasta 1. jaanuaril.
§ 9Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmineeemaldatud
Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse sõnad „meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi” sõnadega „psühhiaatrilise sundravi”; 2) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Presidendi ametipensionile ja presidendi pereliikme pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”.
§ 10Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmineeemaldatud
Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”.
§ 11Õiguskantsleri seaduse muutmineeemaldatud
Õiguskantsleri seaduse § 437 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Ametipensionile ja toitjakaotuspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”.
§ 12Seaduse jõustumineeemaldatud
(1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 18 jõustub üldises korras.
saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud
käesoleva seaduse
§
8.
 
4 lõike 
peatükis sätestatud pensionistaaž.”
;
4) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(
1
punktides 1
) Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieas
ja
kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8.
 
peatükis sätestatud pensionistaaž.
(
2
nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel
) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv.
(3) Vanaduspensioniiga on 65 aastat
,
kui ta
millele
on
resident tulumaksuseaduse § 
lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus.
(4) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ning lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta vanaduspensioniiga arvutatakse.
(5) Aastaks t vanaduspensioniea arvutamisel liidetakse 65-le aastale lähteperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga ja lahutatakse baasperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga järgmise valemi järgi:
(
6
lõike 
) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks.
(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta
1
tähenduses
. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast.
(8) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis korrigeeritakse vanaduspensioniea tõusul arvestamata jäänud kuude võrra järgmiste aastate vanaduspensioniiga.
(9) Isikul, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline
või
puuduv töövõime, vähendatakse pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, millal tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Pensionistaaži nõuet ei vähendata aja eest,
kui
ta elab Eestis püsivalt välismaalaste
isiku eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammääralt.
(10) Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile.
(11) Isikule käesoleva
seaduse §
9¹ alusel vanaduspensioni määramisel enne vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike
 
6 tähenduses
7 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik pensioniavalduse esitab
.
(12) Vanaduspension määratakse eluajaks.
”;
3
5
)
paragrahvi 20 lõiked 4 ja 4
seadust täiendatakse §-ga 7
¹
muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt
järgmises sõnastuses
: „
§ 7¹. Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029
(
4
1
)
Käesoleva paragrahvi lõikes
Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus.
(
2
või
) Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv.
(
3
nimetatud isikule määratakse toitjakaotuspension
) Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ja lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat
,
kui toitjal oli surma päevaks pensionistaaž
mille kohta vanaduspensioniiga arvutatakse.
(4) Aastaks t vanaduspensioniea arvutamisel liidetakse 65-le aastale lähteperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga ning lahutatakse baasperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga järgmise valemi järgi:
(5) Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea
, mis
oleks olnud vajalik temale
hakkab kehtima kahe aasta pärast.
(7) Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis korrigeeritakse vanaduspensioniea tõusul arvestamata jäänud kuude võrra järgmiste aastate vanaduspensioniiga.
(8) Isikule
vanaduspensioni
määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile.
(
9) Isikule käesoleva seaduse
§
9¹ alusel vanaduspensioni määramisel enne vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike
 
7) määramiseks
6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast
,
või järgmine vanusele vastav Eestis omandatud pensionistaaž
mis kehtib sellel aastal, kui isik pensioniavalduse esitab.”; 6) paragrahvi 7¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
) Isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast käesoleva seaduse §
 
7 lõike
 
7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist (edaspidi paindlik vanaduspension).
(
2
29–30  
) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järgmiselt: 1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta
;
 
2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat
; 3
31–32  
) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat
;
 
4
33–
) vähemalt
35
 
-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat
;
 
5
36–38   6 39–41   
) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat.
(3) Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile pärast käesoleva seaduse §
7
42–44   
lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse
arvutata ümber soodustingimustel vanaduspensioniks ega eriseaduse alusel määratud pensioniks.
(5) Isikule
,
kui toitja suri Eesti õigusaktide
kellele on määratud pension eriseaduse
alusel
tuvastatud tööõnnetuse
või
kutsehaiguse tagajärjel
soodustingimustel vanaduspension, ei määrata paindlikku vanaduspensioni
.”;
4
10
) paragrahvi
20 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses
10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
: „
(
4²
3
)
Käesoleva
Kui üks käesoleva
paragrahvi
lõikes 2 või
lõike 1 punktides 1–
3 nimetatud
isikutest ei anna teisele
isikule
soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile
,
kelle toitja vanus surma päeval oli kuni 24 aastat,
määratakse
toitjakaotuspension
soodustingimustel vanaduspension mõlemale
,
kui toitja oli elanud Eestis käesoleva seaduse § 4
lähtudes iga isiku enda vanaduspensionieast. Käesoleva paragrahvi
lõike 1
punktis
punktides
 1
või 2 nimetatud alusel vähemalt ühe aasta vahetult
–3 sätestatud aastad, mille võrra on õigus
enne
surma või kui toitjal oli vähemalt ühe aasta pikkune Eestis omandatud pensionistaaž
vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile, jaotatakse võrdselt mõlema isiku vahel
.”;
5
11
) paragrahvi
20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses
11 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
: „
(
8
1
)
Toitjakaotuspensioni käesoleva seaduse alusel ei määrata
Vanaduspension koosneb: 1) baasosast; 2) staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; 3) kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega; 4) ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa
ning
määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse
aastahinde korrutisega.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta
,
kui isik saab mõne teise riigi vanadus-
kindlustusosaku ja solidaarosaku 1
,
töövõimetus- või rahvapensioni
000 rahaline väärtus
.
(3) Kui pensioni taotlejal puudub mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensioniosa, määratakse pension olemasolevate pensioniosade alusel.
kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 14) seadust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses: „§ 11¹. Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine
(1) Vanaduspensioni suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt
vanaduspensionile
minemise ajast, Statistikaameti elutabelist
ja
kes
intressimäärast. Intressimäär
on
elanud Eestis
Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär.
(2) Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril.
(3) Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel või maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni
käesoleva seaduse §
-s
 
4
11 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni suurust suurendavat või vähendavat kordajat.
(5) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse pärast käesoleva seaduse § 7
lõike 
1 punktis
7 alusel kehtestatud pensioniikka jõudmist.
(6) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse käesoleva seaduse §
 
1 või
9¹ lõikes
 2
nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne
sätestatud pensionieas.
(7) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on
pensioni
taotlemist
maksmise peatanud käesoleva seaduse § 
;
25¹ alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse.
(8) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni maksmise peatamine tuleneb seadusest.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni arvutamisel.
”;
7
15
) paragrahvi
22
12
lõike
1 punkt 3
2¹ esimene lause
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel
Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel võetakse arvesse summad
,
kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile
mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ
,
kui toitja oli elanud Eestis käesoleva seaduse §
Euratom, ESTÜ) nr
 
4 lõike
259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L
 
1 punktis
56, 04.03.1968, lk
 1
või 2 nimetatud alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne surma;
Pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.
(2) Solidaarosaku suuruse arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ja võrreldakse neid vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 6¹ alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt.
(4) Pensionikindlustatule
,
kes soovib varem määratud pensioni maksmist välisriiki
kelle isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa on väiksem kui jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
,
esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse
arvestatakse solidaarosaku suurus proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga
.
(5) Solidaarosaku väärtust arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.
(6) Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1,000.
(7) Kohustusliku kogumispensioniga liitunutel on solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta kuni 0,800.
”;
11
17
) paragrahvi
36 täiendatakse lõikega
21 lõike
1
¹ järgmises sõnastuses
punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
: „
(
1
¹
)
Välisriigis elava isiku kirjaliku avalduse
toitja käesoleva seaduse § 11
alusel
võib pensioni maksta üks kord kvartalis või üks kord poolaastas tagantjärele.
Riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab
(8) Kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isikutest ei anna teisele
isikule
määratud riiklik pension koos
pensionilisa
või suurendusega
taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel
.”;
13
20
)
seaduse 7. peatüki pealkirja ja § 39 täiendatakse pärast sõna „ümberarvutamine” tekstiosaga „, maksmise peatamine” vastavas käändes; 21) paragrahvi 25 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „Määratud”; 22)
seadust täiendatakse §-ga
39
25
¹ järgmises sõnastuses: „§
39
25
¹.
Pensioni maksmist mõjutavad asjaolud
Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise peatamine
(1)
Isik
Isikul
on
kohustatud kümne päeva jooksul alates asjaolude tekkimisest teatama Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest
õigus valida
,
mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise
et talle makstakse vanaduspensioni, mille suurus erineb käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud vanaduspensionist, arvestades käesoleva seaduse §-s 11¹ sätestatud erisusi
.
Pensionilisa suurust ei ole õigus muuta.
(2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludeks on: 1) tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal
Vanaduspensioni suurus võib olla 50
või
tööl, mis toob kaasa eriseaduse
100 protsenti isikule arvutatud vanaduspensionist.
(3) Isik võib üks kord kalendrikuus esitada avalduse talle määratud ning käesoleva seaduse §-de 11 ja 11¹
alusel
makstava pensioni maksmise peatamise
arvutatud vanaduspensioni suurendamiseks
või
lõpetamise
vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 
;2
) välisriiki elama asumine; 3) välisriigis elava isiku elukoha andmete muutumine; 4) välisriigis tööle asumine
ette nähtud suuruses
, kui
pensioni
seadus ei sätesta teisiti.
(4) Isik võib esitada avalduse vanaduspensioni
maksmise
peatamine või lõpetamine sõltub töötamisest;
peatamiseks üks kord kalendrikuus.
(
5)
toitjakaotuspensioni korral ka välisriigis õppima asumine
Kui vanaduspensioni maksmine on peatatud
,
akadeemilisele puhkusele jäämine ja õpingute katkestamine ning välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni määramine; 6) muu asjaolu
jätkatakse selle maksmist isiku avalduse alusel
.
(
3
6
)
Sotsiaalkindlustusametil on pensioni määramisel
Sotsiaalkindlustusamet teeb vanaduspensioni suurendamise või vähendamise
,
ümberarvutamisel ja maksmisel lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka muudest temale teadaolevatest andmetest, mis toovad kaasa pensioni
maksmise peatamise või
lõpetamise
jätkamise otsuse viie tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Vanaduspensioni maksmine peatatakse, maksmist jätkatakse
või
pensioni suuruse muutumise
seda makstakse suurendatult või vähendatult järgmise kalendrikuu algusest
.”;
14
23
) paragrahvi
42 lõiget 1
27 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister määrusega”; 24) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõnad „ühel vanematest” sõnaga „vanemal”; 25) paragrahvi 28
täiendatakse
teise lausega
lõikega 2¹
järgmises sõnastuses: „
Käesolevat
(2¹) Isikud lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva
paragrahvi
kohaldatakse isikule
lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet
,
kes elab lepinguriigi territooriumil
kuid mõlemal on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema vanema vahel
.”;
15
26
) paragrahvi 42
lõiked 5¹–8 tunnistatakse kehtetuks
² lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „ennetähtaegne” sõnaga „paindlik”
;
16
27
)
seadust täiendatakse §-dega
paragrahvi
42²
–424 järgmises sõnastuses
lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
: „
§ 42². Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral
(
1
4
) Isikule,
kellel tekib õigus pensionile käesoleva seaduse alusel
kes elab välisriigis
,
määratakse ja makstakse pension välisriiki
millega Eesti on sõlminud välislepingu
,
arvestades järgmisi
ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatud
erisusi
välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel.”; 28) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses
:
1
„
(6
)
ennetähtaegne vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki
Kui
isikule
makstakse käesoleva seaduse § 25¹ alusel vanaduspensioni
,
kes
mille suurus
on
jõudnud vanaduspensioniikka
50 
;
2) välisriiki ei määrata ega maksta rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione; 3) riikliku
protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui
pensioni
määramisel ja maksmisel ei arvestata isiku pensioniõigusliku staaži hulka
maksmine on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet
käesoleva
seaduse §
paragrahvi lõigetes
 
28 lõikes
3 ja
 4 nimetatud
tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil
pensionärile vanaduspensioni, mille suurus on 100 
välja arvatud toitjakaotuspensioni maksmine peatatakse, kui isik,
kellele on määratud
pension
ennetähtaegne vanaduspension
enne
vanaduspensioniikka jõudmist, asub elama välisriiki
2021
.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes
aasta
1
nimetatud isikule jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist alates vanaduspensioniikka jõudmise päevast või päevast
. jaanuari
,
millal isik vastab ühele
makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni
käesoleva seaduse
§
enne 2021.
 
4 lõike
aasta 1.
 
1 punktides
jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. § 6123. Edasilükatud vanaduspensioni suuruse arvutamine Kui käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieas olev isik, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž, ei ole enne 2021.
 
aasta
1
ja
.
 
2 sätestatud tingimustest. Välisriigis elatud aja eest pensioni tagasiulatuvalt ei maksta. § 424. Välisriigis elava pensionäri kohustus esitada elusoleku tõend
(1) Välisriigis elav pensionär esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta.
(2) Välisriigis elav pensionär ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tõendit esitama
jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni
,
kui: 1) ta esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi; 2) tema elukohariigi pädeva asutusega
on
sõlmitud leping pensionäride kohta käivate andmete vahetamiseks
tal õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse 2021
.
(3) Ettenähtud tähtpäevaks elusoleku tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva
 
aasta 1. 
aprillist
jaanuaril jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne 2021
.
Kui pensionär on varem esitanud käesoleva paragrahvi lõike
 
2 punktis
aasta 1.
 
1 nimetatud dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale
jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel
.
Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest.
(4) Elusoleku tõendi andmekoosseis kehtestatakse käesoleva seaduse
§
39 alusel kehtestatud määrusega
6124
.
”; 17) paragrahvi 46 lõiked
Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine Enne 2021. aasta
1
–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks
.
(2) Kui
jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse
isiku
suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni
avalduse alusel ümber või selle
maksmine
peatatakse käesoleva seaduse §-s 25¹ sätestatud korras
.
Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega
§ 6125
.
(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise
paragrahvi 68 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi
täiendatakse
§-ga 46¹
lõikega 2
järgmises sõnastuses: „
§ 46¹. Pensioni maksmise peatamine isiku kadumise korral
(
1) Kui pensionär on teadmata kadunud või ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale, peatatakse pensioni maksmine ühe kuu möödudes alates politseilt vastava teabe saamisest.
(
2)
Pensionäri asukoha tuvastamisel makstakse pension tagantjärele välja alates pensioni maksmise peatamisest. Pensioni ei maksta tagantjärele välja, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale.
(3) Kui isik on teadmata kadunud ja tema ülalpeetavatel on tekkinud käesoleva
Käesoleva
seaduse §
20 lõike 5 alusel õigus toitjakaotuspensionile, vähendatakse temale tagantjärele väljamakstavat pensioni ülalpeetavatele makstud toitjakaotuspensioni võrra
7¹ kehtib kuni 2029
.
aasta 31. detsembrini.
”.
kohaldatakse
käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
(3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
(4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.
(5) Käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(6) Lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikul 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul õigus valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja
riikliku pensionikindlustuse seaduse
sätteid, arvestades
§ 24 lõike 1¹ punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
(7) Täiendavate sissemaksete tegemise taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile
käesoleva seaduse
erisusi
§ 10 lõikes 3 nimetatud avaldus
.”.
pensioni saaja on ka isik, kellele määratud vanaduspensioni maksmine on peatatud riikliku
pensionikindlustuse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi
§ 25¹ alusel
.”.
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(
10
1
)
Prokuröri vanaduspensionile kohaldatakse
Töötutoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, kui: 1) töötu teist korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule; 2) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest; 3) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst; 4) töötuna arvelolek lõpetatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 alusel; 5) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek; 6) töötul tekib õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel õiguse tekkimise päevast arvates; 7) töötule on määratud paindlik vanaduspension
riikliku pensionikindlustuse seaduse
sätteid
alusel selle õiguse tekkimise päevast arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud püsivaks kuusissetulekuks loetakse sissetulek
,
arvestades käesoleva seaduse erisusi
mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise ajavahemiku lõpuni
.
(3) Kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine töövõimetoetuse otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.
(4) Kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine paindliku vanaduspensioni määramise otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast.