Orava valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada Orava valla (edaspidi vald) toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.
(1) Põhimääruses sätestatakse:11) valla ametiasutuste moodustamise kord;22) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;33) valla tunnustusavaldused;44) valla esindamise kord;55) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, nende õigused ja kohustused;66) volikogu töökord;77) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide töökord;88) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus ja töökord;99) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;1010) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;2(2)Valla põhimäärus võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.
(1) Orava valla (edaspidi valla) elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Orava vallas.2(2)Orava valla territoorium koosneb 30 külast: Hanikase, Jantra, Kahkva, Kakusuu, Kamnitsa, Kliima, Korgõmõisa, Kõivsaare, Kõliküla, Kõvera, Lepassaare, Liinamäe, Luuska, Madi, Marga, Orava, Oro, Piusa, Praakmani, Päka, Pääväkese, Rebasmäe, Riihora, Rõssa, Soe, Soena, Suuremetsa, Tamme, Tuderna, Vivva.3(3)Orava valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.
Valla omavalitsusorganiteks on:11) Orava Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks;22) Orava Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
(1) Volikogul on õigus moodustada valla ametiasutusi ja ametiasutuste hallatavaid asutusi.2(2)Valla ametiasutus ehk Orava Vallavalitsus on valla eelarvest finantseeritav asutus, keda juhib vallavanem. Valla ametiasutuse ülesandeks on avaliku võimu teostamine seaduse ja valla põhimääruse alusel.3(3)Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja -tingimused kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.4(4)Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida rahastatakse valla eelarvest.5(5)Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu asutuse juhi ettepanekul. Põhimääruse muutmine toimub selle kinnitamisega samas korras. Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu pärast selle asutuse juhi arvamuse ärakuulamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.6(6)Hallatava asutuse juht võetakse tööle konkursi korras. Juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.7(7)Mõlemat liiki asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu pärast valitsuse arvamuse ärakuulamist.8(8)Valla asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Valla sümbolid on valla vapp ja lipp.2(2)Valla vapiks on kuldsel kilbil punane orav. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1.3(3)Valla ristkülikukujuline lipp on jaotatud kolmeks horisontaalseks laiuseks: sinine, lainelõikeline kollane ja roheline- laiustega vastavalt 4, 1 ja 2 ühikut. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2.
(1) Valla vappi kasutatakse:11) vallavolikogu ja vallavalitsuse ning tema struktuuriüksuste hoonetel, pitsatitel ja dokumentidel;22) valla teenetemärkidel, autasudel, trükistel, siltidel, viitadel ja suveniiridel.2(2)Eelmises lõikes nimetamata juhtudel on valla vappi lubatud kasutada üksnes vallavalitsuse loal.3(3)Valla vappi ei tohi kasutada vääritul moel.4(4)Valla lipp heisatakse:11) alaliselt Orava vallamaja ees;22) ajutiselt valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.5(5)Valla lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. Lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.6(6)Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.7(7)Igaühel on õigus kasutada valla lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava.8(8)Valla lippu võib valmistada üksnes vallavalitsuse loal.
(1) Valla tänukiri on valla tänuavaldus, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule valitsuse korralduse alusel. Erandkorras võib tänukirja anda vallavanem käskkirja alusel.2(2)Ettepanekuid tänukirja andmiseks võivad teha volikogu liikmed, valitsuse liikmed, hallatavate asutuste juhid, valla ametnikud ja teised isikud.3(3)Ettepanekus tuleb näidata esitatud isiku nimi, tänukirja andmise põhjendus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed, soovitav tänukirja üleandmise aeg ja koht.4(4)Tänukirjale kirjutab alla volikogu esimees ja vallavanem. Käskkirja alusel antud tänukirjale kirjutab alla vallavanem.5(5)Tänukirjaga koos võib kaasneda mälestusese või rahaline preemia.
(1) Orava valla elutöö preemia (edaspidi preemia) määratakse tunnustusena isikule, kelle aastatepikkune tegevus on avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud ja kelle kogu elutöö on positiivselt mõjutanud Orava valla arengut ja mainet.2(2)Preemia suuruseks on kahe aastaarvuga võrdne rahasumma (pärast riigi poolt ettenähtud maksude mahaarvamist). Preemiaga kaasneb Orava valla vapimärk. Preemia saaja nimi kantakse Orava valla auraamatusse.3(3)Ettepanekuid kandidaatide kohta preemia andmiseks võivad teha kõik füüsilised isikud ning Orava vallas tegutsevad asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud.4(4)Ettepanekus tuleb näidata esitatud isiku nimi, preemia andmise põhjendus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.5(5)Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal 24.jaanuariks.6(6)Preemia saajad otsustab vallavalitsuse poolt kinnitatud komisjon, mille liikmed nimetatakse iga 2 aasta järel järgnevalt: 3 liiget nimetab Orava Vallavolikogu, 3 liiget valivad Orava vallas registreeritud ettevõtjad vallavalitsuse poolt kokku kutsutud avalikul koosolekul, 3 liiget valivad Orava vallas registreeritud MTÜ-de esindajad vallavalitsuse poolt kokku kutsutud avalikul koosolekul.7(7)Põhjendatud juhul võib komisjon preemia jätta välja andmata.8(8)Preemia antakse üldreeglina üle volikogu esimehe ja vallavanema poolt Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud valla pidulikul üritusel 24. veebruaril.
(1) Orava valla hariduse ja kultuuri tegija tiitel (edaspidi tiitel) antakse tunnustusena üksikisikule või juriidilisele isikule, kelle silmapaistev tegevus on oluliselt kaasa aidanud haridus- ja kultuurielu edendamisele Orava vallas.2(2)Tiitliga kaasneb Orava valla vapimärk. Tiitli saaja nimi kantakse Orava valla auraamatusse.3(3)Ettepanekuid kandidaatide kohta tiitli andmiseks võivad teha kõik füüsilised isikud ning Orava vallas tegutsevad asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud.4(4)Ettepanekus tuleb näidata esitatud isiku nimi, tiitli andmise põhjendus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.5(5)Tiitli kandidaadid esitatakse igal aastal 24.jaanuariks.6(6)Tiitli saajad otsustab vallavalitsuse poolt kinnitatud komisjon, mille liikmed nimetatakse iga 2 aasta järel järgnevalt: 3 liiget nimetab Orava Vallavolikogu, 3 liiget valivad Orava vallas registreeritud ettevõtjad vallavalitsuse poolt kokku kutsutud avalikul koosolekul, 3 liiget valivad Orava vallas registreeritud MTÜ-de esindajad vallavalitsuse poolt kokku kutsutud avalikul koosolekul.7(7)Põhjendatud juhul võib komisjon tiitli jätta välja andmata.8(8)Tiitel antakse volikogu esimehe ja vallavanema poolt Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud valla pidulikul üritusel 24. veebruaril.
(1) Orava valla ettevõtja tiitel (edaspidi tiitel) määratakse väljapaistva tegevuse eest ettevõtluse edendamisel. Tiitel määratakse Orava vallas tegutsevale füüsilisele isikule või ettevõttele.2(2)Tiitliga kaasneb Orava valla vapimärk. Tiitli saaja nimi kantakse Orava valla auraamatusse.3(3)Kandidaatide esitamine tiitli saamiseks ning tiitli andmine toimub paragrahv 10 lõigetes 3-8 sätestatult.
(1) Orava valla parima sportlase tiitli (edaspidi tiitel) määratakse väljapaistvate saavutuste eest spordi vallas. Tiitel määratakse Orava vallas tegutsevale füüsilisele isikule või kollektiivile.2(2)Tiitliga kaasneb Orava valla vapimärk. Tiitli saaja nimi kantakse Orava valla auraamatusse.3(3)Kandidaatide esitamine tiitli saamiseks ning tiitli andmine toimub paragrahv 10 lõigetes 3-8 sätestatult.
(1) Orava valla Aasta Tegija tiitel (edaspidi tiitel) antakse erandkorras komisjoni otsusel tunnustusena üksikisikule või juriidilisele isikule eelpool nimetamata valdkondade väljapaistva tegevuse eest.2(2)Tiitli saaja töö ja tegevus on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Orava valla arengut.3(3)Tiitliga kaasneb Orava valla vapimärk. Tiitli saaja nimi kantakse Orava valla auraamatusse.4(4)Kandidaatide esitamine tiitli saamiseks ning tiitli andmine toimub paragrahv 10 lõigetes 3-8 sätestatult.
Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus ning teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ja lepingud.
(1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piires:11) volikogu;22) volikogu esimees;33) valitsus;44) vallavanem ja tema poolt volitatud esindaja;55) vallasekretär ja tema poolt volitatud esindaja.2(2)Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.
Volikogu esindab valda:11) seaduste ja põhimääruse alusel volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Riigikoguga ja Vabariigi Valitsusega;33) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega;44) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega.
(1) Volikogu esimees esindab valda:11) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;22) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;33) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;44) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;55) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes;66) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires;77) avalikel üritustel;88) muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel.2(2)Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires.3(3)Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires.
Valitsus esindab valda:11) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;22) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;33) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;44) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;55) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega.
(1) Vallavanem esindab valda:11) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;22) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;33) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;44) suhetes Põlva Maavalitsusega;55) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis;66) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;77) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse tööd puudutavates küsimustes;88) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires;99) avalikel üritustel;1010) muudes vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes.2(2)Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.2(2)Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.
(1) Valda esindavad kohtus:11) vallasekretär seaduse alusel;22) vallavanem ja volikogu esimees erivolituseta;33) teised isikud vallasekretäri volituse alusel;44) lepinguline esindaja2(2)Lepingulise esindaja (advokaat või muu õigusteadmistega isik) kasutamise otsustab valitsus.3(3)Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise valitsus.
(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid:11) volikogu esimees;22) vallavanem.2(2)Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid:11) vallavanem;22) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel.3(3)Hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik kooskõlastades selle eelnevalt vallavanemaga.4(4)Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik.5(5)Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires.6(6)Kui leping ei tekita vallale rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.
Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine:11) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;22) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks;33) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni;44) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(1) Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit.2(2)Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.3(3)Igal volikogu liikmel on õigus iga kandidaadi puhul kuni kolmele küsimusele.
Volikogu esimehe valimist korraldab Orava valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).
Hääletamine viiakse läbi ja valimistulemused tehakse kindlaks käesoleva põhimääruse paragrahvis 65 sätestatud korras, kusjuures paragrahvis 65 sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid täidab volikogu esimehe esimesel valimisel valimiskomisjon.
Volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(1) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees.2(2)Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisest.3(3)Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.2(2)Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(1) Volikogu esimehe volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumise korral;22) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;33) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;44) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;55) tema surma korral;66) muudel seaduses ettenähtud juhtudel.2(2)Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja salajane hääletamine volikogu töökorras sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.3(3)Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
Volikogul on üks aseesimees.
Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 24.
Volikogu aseesimees valitakse vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvis 65 sätestatud korras.
(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks hääletamiskomisjoni esimees. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli.2(2)Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.3(3)Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) suunab materjale volikogu komisjonidele ja vallavalitsusele läbivaatamiseks;33) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;44) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;55) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist;66) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava;77) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;88) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;99) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid;1010) võtab vallamajas vastu kord nädalas volikogu poolt määratud päeval ja kellaajal. Kui volikogu esimees ei saa sellel päeval kohal olla, asendab teda volikogu aseesimees;1111) kooskõlastab vallavanema puhkuse ajakava ning lähetusse suunamise.2(2)Volikogu aseesimees:11) asendab volikogu esimeest tema äraolekul;22) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.3(3)Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.4(4)Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes».5(5)Volikogu esimehe koht võib olla volikogu otsuse alusel palgaline.
(1) Volikogu töötab täiskoguna. Tema tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.2(2)Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.
(1) Volikogu töövormiks on istung.2(2)Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
Volikogu istung toimub üks kord kuus reedesel päeval kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.2(2)Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos volikogu õigusaktide eelnõudega. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.2(2)Volikogu istungi päevakorra kava koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.3(3)Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast selle esitamist komisjonile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon on eelnõu algataja ja esitaja, siis on komisjoni esimees volikogu istungil ettekandja.4(4)Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 tööpäeva enne istungi algust.5(5)Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.6(6)Määruse eelnõule peab olema lisatud seletuskiri. Seletuskirja osad on:11) sissejuhatus;22) eelnõu sisu;33) määruse vastuvõtmisega kaasnevad mõjud;44) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud;55) määruse jõustumine.7(7)Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.8(8)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
Volikogu töökorras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul;22) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 10 minuti jooksul;33) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses mitte üle 5 minuti;44) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus;55) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.2(2)Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) volikogu liikmete osalemisest teatamine;22) kutsutud külaliste tutvustamine;33) istungi video- ja audiosalvestamisest teavitamine;44) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine;55) päevakorra kava arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud valitsuse liikmed ja vallasekretär.2(2)Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.
Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest enne istungi algust vallakantseleisse või volikogu esimehele.
(1) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.2(2)Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus.3(3)Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet.4(4)Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.5(5)Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe pärast ettekannete lõppu. Küsimused esitatakse täpselt formuleeritult ja igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kolmeks küsimuseks.6(6)Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.7(7)Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal.8(8)Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.9(9)Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga.10(10)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.11(11)Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.2(2)Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu.
(1) Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälte enamusega.2(2)Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist.3(3)Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 47 sätestatud põhimõtteid.2(2)Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded.3(3)Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli avab istungi juhataja uued läbirääkimised, pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
(1) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni üks päev enne volikogu istungi algust, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele.2(2)Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale. Kirjalikult ei pea olema esitatud ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni menetlemist.3(3)Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. Õigusakti vastuvõtmist mitte nõudvas küsimuses võetakse vastu protokolli kantav otsus, mille formuleerib istungi juhataja ning mis kinnitatakse konsensuse alusel.
(1) Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab.2(2)Mõjuvatel põhjustel istungilt lahkumisel informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise volikogu toimumisaja ja päevakorra kava kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja.
(1) Volikogu istungil tehakse 10-minutiline vaheaeg iga 2 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.2(2)Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(1) Volikogu liikme lähetusse saatmise otsustab volikogu esimees ja volikogu esimehe lähetusse saatmise otsustab volikogu.2(2)Volikogu tööga seotud lähetuste korral hüvitatakse lähetuskulud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras.3(3)Volikogu liikmete lähetuskulude aruanded kinnitab volikogu esimees.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.2(2)Umbusaldamise algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.3(3)Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.4(4)Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kolm küsimust.5(5)Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kolm küsimust.6(6)Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.7(7)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.8(8)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.2(2)Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud otsuste ja määruste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.4(4)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.5(5)Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav kümne tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast vallakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks.
(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada volikogu liige.2(2)Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.3(3)Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigustema esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta.4(4)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Hääletamine volikogus toimub käe tõstmisega.2(2)Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.3(3)Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.4(4)Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.5(5)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemaid tähtpäevi enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.3(3)Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.4(4)Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida kolme minuti jooksul.5(5)Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.6(6)Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
Hääletamise tulemused loeb kokku istungi juhataja.
(1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimisel. Volikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Käesolevas paragrahvis sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid täidab volikogu esimehe valimisel valimiskomisjon. Käesolevat korda rakendatakse ka volikogu revisjonikomisjoni moodustamisel, Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimisel ning muudel juhtudel, kui volikogu otsustab isikuvalimised läbi viia käesolevas paragrahvis sätestatud korras.2(2)Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber.3(3)Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.4(4)Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.5(5)Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab volikogu liikmele hääletamissedeli. Hääletamissedel antakse allkirja vastu hääletamissedelite väljaandmiseks koostatud volikogu liikmete nimekirja alusel.6(6)Volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti.7(7)Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.8(8)Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu volikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.9(9)Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:11) vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;22) vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.10(10)Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris.11(11)Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.12(12)Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks:11) hääletamissedeli saanud valijate arvu;22) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu;33) kehtetute hääletamissedelite arvu;44) igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu.13(13)Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.14(14)Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.15(15)Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.16(16)Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.17(17)Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone.2(2)Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
(1) Volikogu alatise komisjoni töövaldkond ja liikmete arv määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses.2(2)Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.
Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.2(2)Volikogu alatine komisjon kinnitatakse vähemalt viieliikmelisena.3(3)Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajaid ja teisi vallaelanikke.4(4)Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.5(5)Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte.
(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.2(2)Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.
(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.2(2)Volikogu komisjoni tegevuse ümberkorraldamine, volikogu komisjoni koosseisu muutmine või volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimuvad volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul.
(1) Volikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed ning revisjonikomisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.2(2)Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Tagasiastumispalve jõustub alates järgmisest volikogu istungist vastava komisjoni koosseisu muutmise otsusega.3(3)Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna.
(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni esimehel on õigus kaasata eelnõude arutelude juurde spetsialiste ja vallavalitsuse esindajaid. Komisjoni esimees või aseesimees võib kokku kutsuda ka e-koosoleku.2(2)Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused. Juhul, kui koosolek toimub e-koosolekuna, peab see olema selgelt märgitud ka komisjoni kokkukutsumise teates.3(3)E-koosoleku kokkukutsumise teade tuleb edastada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ning see tuleb esitada kõigile komisjoni liikmetele ning muudele komisjoni koosolekule kutsutavatele isikutele.4(4)E-koosoleku läbiviimine on lubatud ainult juhul, kui kõigil koosolekul osalevatel komisjoni liikmetel ning komisjoni koosolekule kutsutud muudel isikutel on olemas tehnilised võimalused e-koosolekul osalemiseks.5(5)E-koosolek loetakse õnnestunuks kui 2 tööpäeva jooksul on vähemalt pooled komisjoni liikmetest andnud teada oma seisukoha komisjoni esimehele e-maili vahendusel.
Volikogu komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes:11) koostab komisjoni koosolekute päevakorra ja töökavad;22) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;33) vastutab komisjoni asjaajamise eest;44) esitab volikogu esimehele üks kord aastas, hiljemalt novembrikuuks (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal juunikuus) komisjoni töö kohta kirjaliku aruande. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust.
Komisjonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22) algatada arutelusid;33) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;44) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 7tööpäeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.2(2)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.3(3)Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.2(2)Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt siis otsustab komisjoni esimehe või tema asendaja hääl.
(1) Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning see esitatakse vallakantseleisse.2(2)Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning komisjoni liikmete eriarvamused.3(3)Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks dokumendiregistris Amphora hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.4(4)Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.
Revisjonikomisjon teostab kontrolli valla asutustes revisjonikomisjoni tööplaani alusel või volikogu ülesandel talle seadusega antud pädevuse piires.
(1) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:11) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;22) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde.2(2)Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
(1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.2(2)Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:11) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;22) vallavara kasutamise õigsust;33) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;44) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;55) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.
(1) Aktis peavad sisalduma:11) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;22) faktilise olukorra kirjeldus;33) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;44) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.2(2)Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.3(3)Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.4(4)Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
Revisjonikomisjon esitab käesoleva põhimääruse paragrahvis 84 nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
Revisjonikomisjon esitab aruande oma tegevuse kohta detsembrikuu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal septembris) istungil kirjalikult.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.2(2)Vallavanema kandidaatide ülesseadmine ja kandidaatide tutvustamine toimub samas korras nagu volikogu esimehe valimisel.3(3)Hääletustulemused kantakse volikogu istungi protokolli.4(4)Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus.5(5)Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.2(2)Vallavanem:11) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta;22) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;33) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires;44) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;55) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;66) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;77) võtab teenistusse või ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad ja teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;88) esitab valitsusele kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi;99) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;1010) esindab valda notariaalsetes toimingutes, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti;1111) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.3(3)Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud, algavad valitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(1) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumise korral;22) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;33) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;44) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;55) tema surma korral.2(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.3(3)Vallavanema tagasiastumise korral rakendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 46¹.
(1) Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga selleks määratud vallavalitsuse liige või vanim kohalolev valitsuse liige.2(2)Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.
(1) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavolikogu otsusega.2(2)Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.
Vallavanema puhkuse ajakava kooskõlastab volikogu.
(1) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.2(2)Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.3(3)Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.4(4)Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust.2(2)Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:11) tema tagasiastumisel;22) vallavanema tagasiastumisel;33) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;44) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;55) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;66) tema surma korral;77) valitsuse tagasiastumisel.2(2)Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu.3(3)Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige ametist.4(4)Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.5(5)Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena.
Valitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;22) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;44) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt volikogu poolt delegeeritud valitsusele;55) korraldab märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist seadusega sätestatud korras.
(1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui valitsus ei otsusta teisiti.2(2)Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.3(3)Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma valitsuse istungi, kui seda nõuab üle poole valitsuse liikmetest.4(4)Valitsuse kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt või elektronpostiga. Istungile võib kutsuda peale valitsuse liikmete ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem valitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu.5(5)Valitsuse liige on kohustatud osalema valitsuse istungitel. Valitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta valitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.6(6)Valitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(1) Küsimusi valitsuse päevakorda võivad esitada vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu esimees, volikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.2(2)Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega või informatsiooni digitaalselt. Õigusakti eelnõu peab vastama valla põhimääruses kehtestatud nõuetele.3(3)Eelnõu peab olema viseeritud koostaja, vallasekretäri ning vallaeelarvet puudutavate otsustuste tegemisel ka pearaamatupidaja poolt.4(4)Valitsusele esitatud informatsioon peab sisaldama probleemi analüüsi või ülevaadet ning ettepanekuid.5(5)Nõuetekohaselt vormistatud materjalid tuleb esitada vallasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumise päeva.6(6)Vallasekretäril on õigus õigusakti eelnõu põhjendusega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid.7(7)Vallasekretär koostab istungi päevakorra eelnõu ning esitab selle valitsuse liikmetele tutvumiseks vähemalt üks tööpäev enne istungi algust.
(1) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.2(2)Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi võib lülitada päevakorda valitsuse poolthäälteenamusega, kui materjalid on istungiks nõuetekohaselt vormistatud.3(3)Iga päevakorrapunkti arutamisel kuulatakse ära ettekandja, vajadusel ka kaasettekandja, sellele järgnevad küsimused ja sõnavõtud.4(4)Valitsuse määrused ning korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega.
(1) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse viis tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.2(2)Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.3(3)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning valitsuse liikmete või küsimuse algatajate eriarvamused.
(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.2(2)Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse korralduses.3(3)Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.
(1) Volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel volikogu otsuse alusel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 541 lõikele 1.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:11) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus;22) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks;33) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud tema algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt tema teenistuskohustuste täitmist.3(3)Kohaliku omavalitsuse ametnike, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistujad, vabastamisel makstakse hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvile 131.4(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega.4(4)Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsus üksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses.
Volikogu määruste ja otsuste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Orava valla veebilehel aadressil http://www.orava.ee.
(1) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva(Muudetud 23.11.2012 määrusega nr 45, jõustub 01.01.2013)2(2)Volikogu otsus jõustub teatavakstegemise hetkest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla kantseleis ja raamatukogudes ning valla veebilehel aadressil http://www.orava.ee hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist.2(2)Üldist tähtsust omavad volikogu määrused esitatakse avaldamiseks Elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist õiguskantslerile elektronpostiga.3(3)Volikogu õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis.
(1) Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas.(Muudetud 23.11.2012 määrusega nr 45, jõustub 01.01.2013)2(2)Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemise hetkest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Valitsuse sisemist tööd puudutavad korraldused loetakse teatavaks tehtuks istungile järgneval tööpäeval.
(1) Valitsuse määrused avalikustatakse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ning tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil http://www.orava.ee hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast valitsuse istungit.2(2)Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel aadressil http://www.orava.ee dokumendiregistris Amphora ning tehakse kättesaadavaks vallavalitsuses.3(3)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks.
(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu, volikogu revisjonikomisjon, valitsus ja vallasekretär.2(2)Valitsus annab üks kord aastas volikogus aru volikogu poolt vastuvõetud üksikaktide täitmise kohta.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.3(3)Eelarvestrateegias esitatakse:11) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;22) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;33) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;44) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;55) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav iga aasta lõpu seisuga;66) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.4(4)Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.5(5)Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.6(6)Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37.
(1) Eelarve koostamine algab alaeelarvete koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks.2(2)Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.3(3)Eelarve eelnõu koostab valitsus. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskirjas esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lg 2 sätestatud.4(4)Valitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes.5(5)Valitsus teatab hiljemalt 01.oktoobriks hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad.
(1) Alaeelarve on valla asutuste eelarvest finantseeritavate kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastavate vahendite mahu ja sihituse. Alaeelarved koostatakse eelarveaastaks rahandusministri kinnitatud kulude klassifikaatori järgi.2(2)Alaeelarvete eest vastutavad isikud kinnitab volikogu eraldi otsusega.3(3)Alaeelarvete projektid ning teised laekunud taotlused vaadatakse vallavalitsuses läbi, hinnatakse nende otstarbekust, eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja vastavust kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele, vajadusel korrigeerides neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist.
Alaeelarvete koostamisel peavad alaeelarvete koostajad:11) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest;22) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse;33) esitama alaeelarve projekti valitsusele hiljemalt 31.oktoobriks.
(1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust.2(2)Valitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 1.detsembriks.3(3)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
Eelarve eelnõule lisatakse:11) eelarve eelnõu seletuskiri;22) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;33) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;44) hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks.
(1) Volikogu komisjonid vaatavad eelarve eelnõu läbi hiljemalt 20. jaanuariks ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud volikogu eelarvega tegelevale komisjonile hiljemalt 28. jaanuariks, kes edastab need koos omapoolsete ettepanekutega vallavalitsusele seisukoha võtuks hiljemalt 10. veebruariks.2(2)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele ning eelarvega tegelevale komisjonile.3(3)Eelarvega tegelev komisjon vaatab läbi parandusettepanekud ja esitab eelnõu esimeseks lugemiseks.4(4)Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest.
(1) Parandusettepanekuid saab esitada 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus eelarvega tegelevale komisjonile, kes analüüsib neid ning esitab volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks.2(2)Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha.
(1) Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.2(2)Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve.3(3)Volikogu võtab vastu järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste, volikogu ja hallatavate asutuste alaeelarvete tegevusalade lõikes.4(4)Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.5(5)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.2(2)Valitsusel ja hallatavatel asutustel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
(1) Eelarve täitmise korraldab vallavalitsus.2(2)Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.3(3)Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.
Valitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.
(1) Hallatavate asutuste juhid annavad valitsusele aru eelarve raha kulutamise kohta.2(2)Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.3(3)Valitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.4(4)Pearaamatupidaja esitab eelarve täitmise aruanded allasutustele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.2(2)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.3(3)Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.4(4)Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel www.orava.ee, Orava ja Hanikase raamatukogus ning valla kantseleis.
Volikogule esitatava majandusaasta aruandesse kuuluvad kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse §-s 29 sätestatud osad.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.2(2)Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.3(3)Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.4(4)Lisaeelarve ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valla arvamus.5(5)Lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti lisaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.6(6)Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:11) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;22) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;33) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;44) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.(Muudetud 20.10.2011 määrusega nr 27, jõustub 01.01.2012)
Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määruse muudatus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.
Määrus jõustub 03.mail 2010. a.