(1) Osaühingu ärinimi on Osaühing Rõuge Kommunaalteenus.2(2)Osaühingu asukoht on Rõuge, Rõuge vald Võrumaa 66201, Eesti Vabariik
(1) Osaühingu asutas Rõuge vald.2(2)Osaühingu ainuomanik on Rõuge vald.3(3)Osaühingu põhikiri on kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 08. detsembri 1997. a otsusega nr 55. Põhikiri on kinnitatud uues redaktsioonis Rõuge Vallavolikogu 29.12.1999. a otsusega nr 4 ja muudetud Rõuge Vallavolikogu 31.05.2000. a otsusega nr 29.
Osaühing võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi – majandustegevuse kaudu tulu saamine – saavutamiseks.
(1) Osaühingu miinimumkapital on 2902 (kaks tuhat üheksasada kaks) eurot ja maksimumkapital on 11 608 (üksteist tuhat kuussada kaheksa) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib osaühingu osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel.2(2)Osa väiksem nimiväärtus on 1 euro. Iga osa 1 euri annab osanikule üldkoosolekul 1 (ühe) hääle.3(3)Osa väljalaskehind ei või olla väiksem osa nimiväärtusest. Osa väljalaskehind võib olla suurem selle nimiväärtusest (ülekurss).4(4)Osa eest tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö.5(5)Mitterahalise sissemakse väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid erialaseid teadmisi ja oskusi omavalt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavalt isikult.6(6)Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise õigsust ja esitama selle kohta oma arvamuse, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2902 eurot või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud osa nimiväärtusele ja ülekursile.7(7)Pärast audiitori arvamuse esitamist sõlmib osaühing mitterahalise sissemakse tasujaga sissemakse osaühingule üleandmise lepingu. Mitterahalise sissemakse üleandmist osaühingule tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega.8(8)Osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Seda nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamisel.9(9)Osanike nimekirja peab osaühingu juhatus.10(10)Osanike otsusel võib osad registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris. Sel juhul peab osanike nimekirja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Osaühingu juhatus tagab osanike nimekirja pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise.
(1) Osaühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek (edaspidi Üldkoosolek). Kui osaühingul on üks osanik, on osanikul kõik osanike koosoleku õigused.2(2)Üldkoosoleku pädevusse kuulub:11) põhikirja muutmine;22) osakapitali suurendamine ja vähendamine;33) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;44) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;55) osa jagamine ja osast osa võõrandamine;66) audiitori valimine;77) erikontrolli määramine;88) juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine;99) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;1010) kinnisasjade võõrandamise või koormamise otsustamine;1111) muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine.3(3)Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.4(4)Üldkoosoleku otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud Üldoosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.5(5)Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva Üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui Üldkoosolek on oma otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul esitatud hagi.6(6)Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul esindatud osadega määratud häältest. Põhikirja muutmise, osakapitali suurendamise ja vähendamise ning osaühingu ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ning lõpetamise otsustamiseks, samuti nõukogu liikme enne volituste tähtaega tagasikutsumise otsustamiseks on vajalik vähemalt 2/3 Üldkoosolekul esindatud osadega määratud häältest.7(7)Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist Üldkoosoleku otsusega. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla audiitorid. Kui erikontrolli läbiviijad määratakse Üldkoosoleku poolt, kinnitab Üldkoosolek ka nende tasustamise korra.8(8)Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviija koostab erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab Üldkoosolekule.
(1) Kui ühingu osanikuks on kohalik omavalitsus, rakendatakse osaniku esindamisele ja osaniku koosolekule lisaks «Äriseadustikule» ka «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses» ja «Korruptsioonivastases seaduses» sätestatud erisusi.2(2)Kuni osaühingu ainuosanikuks on Rõuge vald, on osaühingu kõrgemaks juhtimisorganiks (Üldkoosolekuks) Rõuge Vallavalitsus.3(3)Osaühingus teostab osaniku õigusi Rõuge Vallavalitsus, arvestades lõigetes 4 ja 5 sätestatut.4(4)Rõuge Vallavolikogu pädevus:Rõuge Vallavolikogu pädevusse kuulub valla osalemisega seotud järgmiste küsimuste otsustamine:11) osaühingu asutamise otsuse vastuvõtmine ja põhikirja kinnitamine;22) osaühingu põhikirja muudatuste kinnitamine;33) osa või osast osa võõrandamise otsustamine;44) osaühingu lõpetamise otsustamine;55) osaühingu ümberkujundamise otsustamine;66) osaühingu jagunemise või ühinemise otsustamine.5(5)Rõuge Vallavolikogu eelnev nõusolekVallavalitsusel on osanikuõiguste teostamiseks valla osaühingus vaja vallavolikogu eelnevat otsust nõusoleku andmise kohta järgmistes küsimustes:11) teistele isikutele uute osade omandamise loa andmine, kui osaühingu osakapitali suurendatakse uute osade väljalaskmise teel;22) vallale kuuluva osa pandiga koormamine;33) osaühingu pankrotiavalduse esitamine.6(6)Rõuge Vallavalitsuse pädevus:11) osakapitali suurendamine või vähendamine;22) majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine ja dividendi suurus;33) nõustumine teisele osanikule kuuluvast osast osa võõrandamisega;44) nõukogu liikme määramine, valimine või tagasikutsumine ja nõukogu liikmele makstava tasu suuruse otsustamine;55) nõukogu liikmega tehingu tegemine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine;66) osaühingu likvideerijate määramine;77) lõppbilansi ja vara jaotusplaani heakskiitmine;88) osanike vahelise lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise otsustamine.Rõuge Vallavolikogu või Rõuge Vallavalitsuse otsustused vormistatakse vastava organi õigusaktiga ning õigusaktide ametlikult kinnitatud ärakirjad edastatakse osaühingule (juhatusele).Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste päevakorda võtmist taotleb ühingu juhatus ning esitab istungil menetlemiseks ka vastavad materjalid ja eelnõud.
(1) Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks osanike üldkoosolekule.2(2)Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka osaühingu tööplaani ja investeeringute plaani.3(3)Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigustutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.4(4)Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti.5(5)Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu osaühingu esindaja.6(6)Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest:11) osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate oluliste müügi- ja muude lepingute sõlmimine;22) osaühingu ja selle osanike või töötajate vaheliste lepingute, väljaarvatud töölepingute ja osaühinguga seotud isikute vaheliste lepingute sõlmimine, muutmine, täiendamine ja lõpetamine;33) osaühingu mitterahaliste sissemaksete hindamise kinnitamine;44) osaühingu aasta tööplaani ja investeeringute plaani kinnitamine ning nimetatud plaanide muutmise ja plaanidest kõrvalekaldumise otsuse kinnitamine;55) teenuste hindade kinnitamine või seaduses ettenähtud juhtudel hindade kinnitamise ettepaneku tegemine kohalikule omavalitsusele;66) vara ostmine, rentimine, või muul viisil hankimine, kui summad selliseks ostmiseks, rentimiseks või muul viisil hankimiseks ei olnud ette nähtud nõuetekohaselt kinnitatud tööplaanis või investeeringute plaanis;77) osaühingule osutatavate teenuste osas lepingute sõlmimine, kohustuste võtmine ja ärisuhete sõlmimine, kui summad selliste lepingute sõlmimiseks, kohustuste võtmiseks ja ärisuhete sõlmimiseks ei olnud ette nähtud nõuetekohaselt kinnitatud töö- ja investeeringute plaanidega;88) osaühingu mistahes vara müük, rendileandmine või muul viisil käsutamine tehingu alusel, mis ei olnud ette nähtud kinnitatud tööplaani või investeeringute plaaniga;99) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;1010) osaühingu mistahes intellektuaalomandi müük, rendileandmine, litsentsi alusel kasutada andmine, loovutamine, koormamine või muul viisil käsutamine;1111) osaühingu juhataja ja muude juhtivtöötajate töölepingu tingimuste muutmine ning nimetatud isikutega töölepingute sõlmimine ning töölepingute lõpetamine ning nimetatud isikutele palkade, tasude või muude rahaliste soodustuste määramine;1212) osaühingule mistahes kohustuste võtmine (väljaarvatud igapäevase majandustegevuse raames võetavad tavapärased kohustused), mis ei olnud ette nähtud kinnitatud tööplaani või investeeringute plaaniga;1313) teiste äriühingute või ettevõtete omandamine ja teistesse äriühingutesse ja ettevõtetesse investeerimine ning teistes äriühingutes või ettevõtetes mistahes osaluste omandamine või müümine;1414) osaühingu osalemine mistahes ühisettevõttes või partnerluses mistahes isikuga.7(7)Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liige valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Lubatud on nõukogu liikme korduvvalimine. Rõuge Vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige või vallaametnik kutsutakse nõukogust tagasi enne volituse lõppemist seoses vallavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega, vallavalitsuse liikme volituste lõppemisega või vallaametniku teenistusest vabastamisega.8(8)Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest Üldkoosolekule.9(9)Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisest ja vahetumisest tuleb viie päeva jooksul teatada äriregistri pidajale.10(10)Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul.Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev.11(11)Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.12(12)Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.13(13)Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.14(14)Kohus võib osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui nõukogu on vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustamise tähtaja jooksul vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.15(15)Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.16(16)Osaühingu ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanike koosolek.17(17)Nõukogu liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust.18(18)Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.19(19)Kuni osaühingu ainuomanik on Rõuge vald, peavad nõukogu liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni «Korruptsioonivastase seaduse» ja Rõuge Vallavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras.
(1) Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis korraldab osaühingu igapäevast juhtimist ja esindab osaühingut suhetes kolmandate isikutega. Juhatus vaatab läbi ja teeb otsuseid küsimustes, mis tulenevad käesolevast põhikirjast või on osanike koosoleku või nõukogu ettepanekul antud otsustamiseks juhatusele.2(2)Juhatus vastutab osaühingu plaanipärase arengu, osaühingu varade efektiivse ja õiguspärase kasutamise eest.3(3)Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid.4(4)Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord 4 kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.5(5)Juhatus:11) korraldab osaühingu raamatupidamise, asjaajamise, arvestuse, aruandluse, sisekontrolli, lepingute sõlmimise ja täitmise;22) kutsub kokku osaühingu Üldkoosoleku;33) esitab hiljemalt 1 (üks) kuu enne majandusaasta algust nõukogule läbivaatamiseks osaühingu aasta tööplaani ja investeeringute plaani;44) esitab nõukogule ja Üldkoosolekule osaühingu aastaaruande, aastabilansi ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta ning esitab audiitori järeldusotsuse. Vastavate dokumentide esitamine nõukogule peab toimuma vähemalt 2 (kaks) nädalat enne Üldkoosoleku toimumist;6(6)Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.7(7)Juhatuses on (1) üks kuni (3) kolm liiget. Juhatuse liige valitakse 3 (kolmeks) aastaks. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Lubatud on juhatuse liikme korduvvalimine. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.8(8)Juhul, kui juhatuses on kolm liiget, valib juhatus juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.9(9)Iga juhatuse liige võib kolmandate isikute suhtes esindada osaühingu kõigis õigustoimingutes üksinda.10(10)Nõukogu otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt ametilepingule.11(11)Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, teatades sellest enda määranud organile.12(12)Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.13(13)Kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigustemaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.14(14)Juhatuse liikmed peavad hoidma osaühingu ärisaladust.15(15)Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.16(16)Kuni osaühingu ainuomanik on Rõuge vald, peavad juhatuse liikmed esitama majanduslike huvide deklaratsiooni «Korruptsioonivastase seaduse» ja Rõuge Vallavolikogu õigusaktiga kehtestatud korras.
(1) Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.2(2)Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.3(3)Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Dividendid makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas.4(4)Osaühing moodustab puhaskasumist reservkapitali suurusega 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid.
(1) Osaühingu lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. Juhul kui osaühingu ainuomanikuks on Rõuge vald, otsustab poolthäältega lõpetamise Rõuge vallavolikogu. Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded.2(2)Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui osanike või volikogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks.3(3)Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga.4(4)Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.5(5)Likvideerijad rahuldavad osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest. Kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha.6(6)Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani. Likvideerijad peavad lõppbilansi ja vara jaotusplaani esitama osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama.7(7)Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud.8(8)Väljamaksed tehakse rahas või muu varaga. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku.9(9)Osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Määrus jõustub 01. mail 2010. a.