Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri

(1)Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tallinna linna omandis olevate kalmistute kasutamist, sh nende arendamist, haldamist, külastamist ja seal teenuste osutamist, ning muid kalmistute tegevusega seotud asjaolusid.

(2)Eeskirja regulatsiooniga hõlmatud kalmistud on Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu (koos Hiiu baptistide kalmistuga) ja Liiva kalmistu. Kõik nimetatud kalmistud on muinsuskaitsealused ajaloomälestised, kalmistutel on eraldi arvele võetud ehitis- ja ajaloomälestisi ning hauatähiseid kunstimälestistena.

(3)Lisaks eeskirja nõuetele lähtutakse kalmistute kasutamisel Tallinna linna heakorraeeskirjast, jäätmehoolduseeskirjast, lemmiklooma pidamise eeskirjast ja korrakaitseseaduse avalikus kohas käitumise nõuetest ning muudest asjakohastest riigi ja Tallinna linna õigusaktidest.

Kalmistu haldaja

(1)Kalmistute haldaja on Tallinna Linnavalitsuse määratud linna asutus.

(2)Kalmistu haldaja: 1) korraldab kalmistu kasutamist, sh täidab eeskirjas nimetatud ülesandeid kalmistu maa- ja matmisalade kasutusse andmisel ja matmisel; 2) tagab kalmistu heakorra ja korraldab jäätmehooldust; 3) täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid; 4) tagab koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (edaspidi keskkonna- ja kommunaalamet), Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (edaspidi linnaplaneerimise amet) kalmistu alal asuvate Tallinna linna omandis olevate hoonete ja rajatiste hoolduse ning korraldab vajadusel nende ehitamist, remonti, restaureerimist ja rekonstrueerimist; 5) kannab õigusaktides ette nähtud andmed Tallinna kalmistute registrisse; 6) täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3)Tallinna Linnavalitsuse määratud linna asutusel on õigus sõlmida kalmistute haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.

Eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hauakoht – ühe surnu kirstus, tuhaurnis või tuhana matmise koht; 2) hauaplats – kalmistul asuv matmisala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis; 3) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (nt piirdeaed, hauapiire, hauakamber või sarkofaag); 4) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis; 5) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala surnute või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks; 6) kolumbaarium – ehitis või selle osa tuhaurnide hoidmiseks; 7) lähedane – surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu sugulane, hõimlane või muu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest; 8) matja – isik, kes korraldab surnu matmise; 9) matmine – matmine kirstus, tuhaurni paigutamine urnikambrisse, tuha või tuhaurni matmine hauaplatsile või tuha puistamine tuhapuistealale; 10) matmisala – hauaplats, kolumbaariumi urnikamber, tuhapuisteala, ridahaud või ühishaud; 11) matmisala kasutaja – isik, kellele on antud matmisala kasutamise luba; 12) teenuseosutaja – ettevõtja, kes osutab kalmistul klientidele teenuseid (hauaplatside kujundamine, hooldamine jms); 13) tuhapuisteala – kalmistul asuv matmisala, mis on eraldatud surnute tuha puistamiseks; 14) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks.

(1)Kalmistut peab ümbritsema piire. Kalmistu sissepääsud peavad olema mootorsõidukiliiklusele suletavad.

(2)Kalmistu haldaja võib kalmistu jaotada maa-aladeks järgmiselt: 1) matmisviisi alusel (nt hauaplatsid, kolumbaarium, tuhapuisteala); 2) kasutajaskonna alusel (juriidilistele isikutele, nt kutse- või loomeühendustele, usulistele või kultuurilistele ühendustele eraldatud alad); 3) kasutusotstarbe alusel (nt surnute mälestamiseks ettenähtud ala, mida ei jaotata matmisaladeks).

(3)Matmiseks eraldatud maa-ala jaguneb kvartaliteks. Kalmistu kasutuses olevas osas säilitatakse ajalooliselt väljakujunenud kvartalite struktuur ja nimetused.

(4)Kalmistu peamiste sissepääsude juures peab olema väljas kalmistu plaan, millel on märgitud kontori, kabelite, kvartalite, teede, käimlate ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatside ja hauarajatiste asukohad.

(5)Kontori juures teadetetahvlil peavad olema kalmistu kontori lahtiolekuajad, kalmistu haldaja kontaktandmed (telefon ja aadress) ning teenuste loetelu. Kalmistu kontoris peavad olema nähtaval kohal eeskiri ja kalmistu kujunduspõhimõtted ning info jäätmete liigiti kogumise nõuete kohta. Käesolevas lõikes nimetatud teabe avaldab kalmistu haldaja ka oma veebilehel.

(1)Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu. Hauarahu rikkumine on tegevus, mis ei ole kooskõlas hea tavaga, mis võib ohustada muinsuskaitseobjektide säilimist, häirida teisi kalmistul viibijaid, sealhulgas riivata või alandada kaasviibijate või ühiskonnagruppide kõlbelisi või usulisi tundeid.

(2)Kalmistu territooriumil on keelatud: 1) teha valju müra (lubatud on matuse ja mälestustseremooniaga seotud muusika ja kellalöömine); 2) kahjustada hooneid, väravaid, kalmistu piirdeid, veevõtukohti ja inventari, hauaplatsi, hauapiirdeid ja -tähiseid; 3) kahjustada kalmistu haljasala, kalmistul kasvavaid puid (sh nende juurestikku) ja põõsaid, välja arvatud matmistoimingute tegemiseks (haua kaevamine); 4) teha lõket või kasutada 1. maist kuni 30. septembrini lahtise leegiga küünlaid; 5) omavoliliselt kaevata hauda või teostada matmist; 6) omavoliliselt avada urnikambrit; 7) matta loomi; 8) siduda puude külge leinalinte või muid esemeid; 9) plaatida hauaplatsi enamas kui ühe kolmandiku ulatuses graniidi, marmori, betooni või muu sarnase materjaliga; 10) raiuda puid. Raieloa taotlemise otsustab ja raie korraldab kalmistu haldaja; 11) kasutada pestitsiide.

(3)Kalmistu haldaja kooskõlastuseta on kalmistu territooriumil keelatud: 1) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke; 2) teisaldada või eemaldada kalmistu haldajale kuuluvat inventari (üldkasutatavad pingid, prügikastid jms); 3) teha ehitustöid, sh lammutada, ümber ehitada või remontida rajatisi (trepid, tugimüürid jms) viisil, mis muudab nende ilmet; 4) suurendada hauaplatsi mõõtmeid.

(4)Kalmistule juurdepääsu tagamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) külastajale on jalgsi ja kergliiklusvahendiga tagatud juurdepääs kalmistule ööpäev läbi; 2) külastajal on mootorsõidukiga lubatud kalmistu territooriumile sõita üksnes valgel ajal; 3) teenuseosutajal on mootorsõidukiga lubatud kalmistu territooriumil viibida üksnes tööpäevadel kella 18-ni; 4) nii külastajal kui ka teenuseosutajal on Siselinna kalmistule lubatud mootorsõidukiga sõita tööpäevadel 9–16 ja Hiiu-Rahu kalmistule tööpäevadel kokkuleppel kalmistu haldajaga. Matusetalituseks võib nimetatud kalmistute territooriumile siseneda mootorsõidukiga kalmistu haldaja loal ka muul ajal.

(5)Parkida on kalmistul lubatud vaid tähistatud parkimiskohtades ning viisil, mis ei sega teisi külastajaid, matuserongkäiku või kalmistu haldaja tööd.

Kalmistul teenust osutades on teenuseosutaja kohustatud: 1) järgima hauarajatise paigaldamisel või haljastuse rajamisel kalmistu haldajaga vastavalt eeskirja § 25 lõikele 2 kooskõlastatud kavandit; 2) mitte häirima leina- või matusetalitusi ning vajadusel katkestama leina- või matusetalituse rahu tagamiseks töö; 3) käitlema tekkivaid jäätmeid Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt ja esitama kalmistu haldaja nõudmisel koopia dokumendist, mis tõendab jäätmete nõuetekohast taaskasutamist või üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale; 4) mitte kasutama kalmistu kastmiskraanide vett suuremat veekulu eeldavate tööde puhul (nt hauapiirde segu valmistamine või hauakivi survepesu).

(1)Kalmistu haldaja eraldab matmisala matmiseks üksnes surmatõendi või -teatise alusel.

(2)Matmiseks eraldatakse kas ühe- või kahekohaline hauaplats või ühe- või mitmekohaline urnikamber. Põhjendatud erandjuhtudel võib kalmistu haldaja eraldada kuni kolmekohalise hauaplatsi (nn pereplats alaealise lapse matmise korral).

(3)Hauaplatsi võib eraldada nii kirstus kui ka tuhaurnis matmiseks. Siselinna kalmistul võib hauaplatsi uuesti kasutusse eraldada ainult tuha või tuhaurni matmiseks.

(4)Matjal, kes ei soovi ei hauaplatsi ega urnikambri eraldamist, on võimalik puistata tuhk tuhapuistealale.

(5)Ridahauda ja ühishauda matmisel matmisala ei eraldata.

(6)Metsakalmistule, Siselinna, Rahumäe, Pirita ja Hiiu-Rahu kalmistule eraldatakse hauaplats vaid perekondade ühendamise eesmärgil, kui varem on kalmistule maetud taotleja lähedane ning hauaplatsile, kuhu lähedane on maetud, ei ole enam võimalik täiendavalt matta.

(7)Metsakalmistu üldalale võib kalmistu haldaja põhjendatud juhul eraldada hauaplatsi Eesti või Tallinna avalikus elus silma paistnud või riiklikult, kultuurilooliselt või linnale oluliste isikute ja nende omaste matmiseks.

(1)Kirstus matmise korral on hauaplatsi mõõtmed üldjuhul 1,25 × 2,50 meetrit ühe hauakoha kohta.

(2)Urnis matmise korral eraldatakse hauaplats kirstus matmise hauakoha mõõtmetega, üldjuhul 1,25 × 2,50 meetrit.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hauaplatsi mõõtmed võivad erineda: 1) tulenevalt selle asukohast kalmistul (nt maastikust tulenev eripära või kalmistu vanema osa traditsioonid); 2) matmisala uuesti kasutusse eraldamisel seal asuvate säilinud hauarajatiste või haljastuse tõttu. Kui eraldataval hauaplatsil kasvab puu, on sellel hauaplatsil kirstumatuse korraldamise võimalus piiratud ja matmisala kasutajal ei ole õigust nõuda puu raiumist.

(4)Mitmekohalise hauaplatsi võib jagada mitmeks väiksemaks hauaplatsiks kas kalmistu haldaja otsusega, kui matmisala eraldatakse uuesti kasutusse, või kasutaja taotluse alusel. Hauaplatsi, kus on kultuuriväärtusega hauarajatis või -tähis, võib mitmeks hauaplatsiks jagada vaid linnaplaneerimise ameti nõusolekul.

(1)Kalmistu haldaja annab hauaplatsi või urnikambri kasutamiseks matmisala kasutamise loa (edaspidi ka kasutamise õigus) kas matjale või lähedasele taotluse alusel haldusmenetluse põhimõtteid järgides.

(2)Kui taotlejaid on mitu ning õiglast lahendust ei ole võimalik saavutada, antakse matmisala mitme isiku ühiskasutusse.

(3)Matmisala kasutamise loal peavad olema märgitud: 1) kasutaja andmed, matmisala asukoht ja kasutusse antava matmisala suurus (hauakohtade arv); 2) loa kehtivuse tähtaeg, selle lõpetamise ja üleandmise kord; 3) urnikambri kasutamise loa puhul tegevused pärast loa kehtivuse lõppu; 4) kasutaja õigused ja kohustused matmisala kasutamisel; 5) viide kalmistu kasutamise eeskirjale, kalmistu kujunduspõhimõtetele, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuetele ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjale; 6) muinsuskaitselised piirangud nende olemasolul; 7) muu asjakohane teave, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tahteavalduses sisalduv teave.

(4)Matmisala kasutamise loal märgitud matmisalale võib matta vaid selle kasutaja kirjalikul nõusolekul.

(5)Matmisala kasutamise luba annab matmisala kasutajale õiguse vaba ruumi olemasolul saada ise maetud tema kasutuses olnud matmisalale.

(6)Matmisala kasutajal on õigus teha kirjalik tahteavaldus, keda ta lubab pärast oma surma endaga samale matmisalale matta. Kalmistu haldaja registreerib niisuguse tahteavalduse Tallinna kalmistute registris ning see on siduv ka igakordsele järgmisele kasutajale pärast tahteavalduse andnud kasutaja surma, kuid see ei takista matmisala igakordsel järgmisel kasutajal teisi matmisalale matta.

(1)Matmisala kasutamise luba kehtib: 1) hauaplatsi puhul tähtajatult; 2) urnikambri puhul vastavalt taotlusele kuni 15 aastat.

(2)Kalmistu haldaja teavitab matmisala kasutajat matmisala kasutamise loa kehtivuse tähtaja lõppemisest kuus kuud ette. Kalmistu haldaja saadab matmisala kasutajale posti või e-posti teel teate, kasutades teadaolevaid kontaktandmeid.

(3)Kui matmisala kasutaja soovib urnikambri kasutamist jätkata pärast matmisala kasutamise loa kehtivuse lõppemist, tuleb tal esitada loa pikendamise taotlus. Kalmistu haldaja pikendab loa kehtivuse tähtaega vastavalt taotlusele kas 15, 10 või 5 aastat.

(1)Kalmistu haldaja otsustab matmisala kasutaja muutmise: 1) matmisala kasutaja taotluse alusel. Matmisala kasutaja võib taotleda matmisala kasutamise loa üleandmist oma või maetu lähedasele; 2) maetu lähedase taotluse alusel. Maetu lähedase kasutusse ei anta matmisala juhul, kui ta on selle matmisala kasutamise õigusest varem kirjalikult loobunud.

(2)Urnikambri kasutaja muutmise korral kehtib urnikambri kasutamise luba eelmisele kasutajale antud loa kehtivuse lõpuni.

(1)Matmisala kasutamise loa kehtivus lõpeb: 1) tähtaja lõppemisel; 2) matmisala kasutaja surma korral; 3) isiku kirjalikul loobumisel matmisala kasutamise õigusest; 4) matmisala kasutaja muutmisel eeskirja § 11 lõike 1 alusel; 5) hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise korral.

(2)Kui eeskirja § 8 lõikes 4 nimetatud juhul tekib hauaplatside jagamisel hauaplats, kuhu ei ole maetud matmisala kasutaja lähedasi, lõpeb matmisala senisel kasutajal selle hauaplatsi osas matmisala kasutamise luba ning matmisala eraldatakse kasutusse üldises korras.

(3)Kui matmisala on mitme isiku ühiskasutuses, ei peata ega lõpeta matmisala ühe kasutaja loobumine matmisala kasutamisest automaatselt teiste kasutajate kasutusõigust.

(4)Kui urnikambri kasutamise loa kehtivus on lõppenud ja surnu lähedane ei ole avaldanud soovi urni vastu võtta, asetatakse urn tuhaurnide ajutiseks hoidmiseks ette nähtud kohta. Kui surnu ükski lähedane ei avalda kahe aasta jooksul soovi urni vastu võtta, puistatakse surnu tuhk tuhapuistealale ning tühi urn maetakse selleks eraldatud kohta.

(1)Matmisala eraldatakse uuesti kasutusse, kui maetu lähedased ei ole taotlenud matmisala kasutamise luba ja viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat ning kehtib üks järgmistest tingimustest: 1) matmisala kasutamise loa kehtivus on eeskirja § 12 kohaselt lõppenud või 2) matmisala on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks eeskirja § 28 kohaselt.

(2)Kui uuesti kasutusse eraldataval hauaplatsil on: 1) kultuuriväärtusega hauarajatis ja/või -tähis, on uus kasutaja kohustatud selle säilitama ja seda hooldama; 2) muinsuskaitselise väärtuseta hauarajatis ja/või -tähis, teavitab kalmistu haldaja sellest kontaktandmete olemasolul endist kasutajat ning säilitab hauatähise kahe aasta jooksul hauaplatsi uuesti kasutusse eraldamisest. Kui endine kasutaja ei ole kahe aasta jooksul hauatähist ära viinud, utiliseerib selle kalmistu haldaja.

Maa-ala eraldamine juriidilisele isikule Kalmistu haldaja võib eraldada ühe või mitme matmisalaga maa-ala järgmistele juriidilistele isikutele nende taotluse alusel: 1) kutse- või loomeühendusele, kelle tegevusala hõlmab Eesti avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamist, nende liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud, Eesti avalikus elus silma paistnud isikute matmiseks; 2) usulisele või kultuurilisele ühendusele, arvestamaks maetavate usulisest või kultuurilisest kuuluvusest olenevaid matmistavasid; 3) muule juriidilisele isikule põhjendatud juhul.

Juriidilise isiku õigused ja kohustused maa-ala kasutamisel

(1)Juriidilisel isikul on õigus otsustada surnu matmise üle tema kasutuses olevale maa-alale. Matmiseks väljastab juriidiline isik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku, kus näidakse ära surnu ees- ja perekonnanimi ning soovi korral hauakoht maa-alal, kuhu juriidiline isik lubab matta. Nõusolek tuleb edastada kalmistu haldajale hiljemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

(2)Maa-ala kujundamisel ja hooldamisel tuleb järgida eeskirja 5. peatüki sätteid.

(3)Mitme matmisalaga maa-ala rajamiseks tuleb teha haljastuse inventeerimine ja koostada geodeetilisele alusplaanile maa-ala kavand. Maa-ala kavand tuleb kooskõlastada keskkonna- ja kommunaalameti, linnaplaneerimise ameti ja kalmistu haldajaga. Maa-ala tuleb rajada ja hooldada kooskõlastatud kavandi kohaselt.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevuste kulud katab maa-ala kasutaja.

(1)Eeskirja §-s 14 nimetatud maa-alale annab kalmistu haldaja tähtajatu maa-ala kasutamise loa.

(2)Juriidilisele isikule antud maa-ala kasutamise loa kehtivus lõpeb: 1) juriidilise isiku lõppemisel; 2) juriidilise isiku kirjalikul taotlusel.

(3)Kui juriidilisele isikule antud maa-ala kasutamise loa kehtivus lõpeb, annab kalmistu haldaja matmisala kasutamise loa uuele taotlejale üldises korras.

(1)Surnu maetakse hauaplatsile kirstus.

(2)Surnu tuhk maetakse hauaplatsile kas tuhaurnis või ilma tuhaurnita, paigutatakse tuhaurniga urnikambrisse või puistatakse tuhapuistealale.

(3)Matmine tuleb registreerida kalmistu haldaja kontoris: 1) suvisel ajal (15. märts – 31. oktoober) vähemalt kaks tööpäeva enne matuse toimumist; 2) talvisel ajal (1. november – 14. märts) vähemalt kolm tööpäeva enne matuse toimumist.

(4)Matmise registreerimisel tuleb kalmistu haldajale esitada: 1) surnu surmatõend või surnult sündinu puhul surmateatis; 2) matja isikut tõendav dokument.

(5)Kalmistu haldaja kooskõlastab hauakoha matja ja/või matmisala kasutajaga. Kui matja ei ole ise matmisala kasutaja, vajab ta matmisala kasutaja nõusolekut või eraldatakse matjale matmiseks uus matmisala.

(6)Matusetalitus korraldatakse valgel ajal: suvisel ajal (15. märtsist 31. oktoobrini) kella 10–15 ja talvisel ajal (1. novembrist 14. märtsini) kella 10–14. Pühapäeval, esmaspäeval ja riigipühal võib matusetalituse korraldada ainult põhjendatud juhul kalmistu haldaja loal.

(1)Haua kaevab kalmistu haldaja. Usulisele ühendusele eraldatud alal arvestab kalmistu haldaja hauda kaevates võimalusel usulisi tavasid.

(2)Matmise teostab kalmistu haldaja. Matmine ja hauakääpa kujundamine toimub üldjuhul matja osavõtul. Tuha või tuhaurni võib matta kalmistu haldaja esindaja kohaloluta, kui matmine on registreeritud.

(3)Matmist takistava hauarajatise või -tähise ajutise teisaldamise ja tagasi paigaldamise kulud kannab matja või matmisala kasutaja. Kunstimälestisena kaitstava hauarajatise ja -tähise või ajaloomälestiseks tunnistatud hauaplatsi puhul tuleb enne hauarajatise ja -tähise ajutist teisaldamist kooskõlastada see linnaplaneerimise ametiga.

(4)Hauaplatsile paigaldatud graniit-, marmor- või betoonplaadid eemaldab kalmistu haldaja haua kaevamiseks vaid juhul, kui matmisala kasutaja kinnitab kirjalikult, et arvestab plaaditud hauaplatsi kahjustumisega ja sellega, et kalmistu haldaja ei hüvita kahjustusi. Muul juhul eemaldab matmisala kasutaja plaadid ise.

(5)Kui haua kaevamise ja teiste matusega seotud teenuste osutamise käigus kahjustatakse hauaplatsi kõrval olevat hauaplatsi, kõrvaldab kalmistu haldaja kahjustused kolme tööpäeva jooksul pärast matuse toimumist. Nimetatud tähtaeg lükkub edasi päevade võrra, mil ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik kahjustusi kõrvaldada.

(6)Kui matuse käigus tekitatakse hauaplatsi kõrval olevale hauaplatsile täiendavaid kahjustusi, mis ei ole seotud kalmistu haldajalt matusega seoses tellitud teenustega, kõrvaldab need hauaplatsi kasutaja kolme tööpäeva jooksul pärast matuse toimumist. Kui hauaplatsi kasutaja kahjustusi ei kõrvalda, teeb seda kalmistu haldaja hauaplatsi kasutaja kulul. Nimetatud tähtaeg lükkub edasi päevade võrra, mil ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik kahjustusi kõrvaldada.

(7)Kalmistu haldaja tasandab kirstu hauakääpa kuus kuni kaheksa kuud pärast matust lähtuvalt ilmastikuoludest. 1. novembrist 30. aprillini kirstu hauakääbast üldjuhul ei tasandata.

(1)Kolumbaariumisse tuhaurni paigutamisele kohaldatakse eeskirja § 17 üldiseid aluseid.

(2)Tuhaurni paigutamisel urnikambrisse eemaldab katteplaadi ja asetab selle tagasi kalmistu haldaja.

Tuhk puistatakse tuhapuistealale kalmistu haldaja esindaja juuresolekul.

(1)Tundmatu või omasteta surnu matmise korraldab keskkonna- ja kommunaalamet.

(2)Tundmatu surnu maetakse kalmistul asuvasse ridahauda.

(3)Omasteta surnu tuhastatakse ja tuhk puistatakse tuhapuistealale.

(1)Hauakohale on kirstus lubatud peale matta üks kord.

(2)Kultuurimälestiseks tunnistatud hauakohale peale ei maeta.

(3)Riiklikult ja kultuurilooliselt või linnale olulise isiku hauaplatsile peale ei maeta.

(1)Ümbermatmine on lubatud põhjendatud vajadusel. Kirstuga maetud surnu ümbermatmiseks peab matmisest olema möödunud vähemalt kolm aastat, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega.

(2)Ühishauda maetuid ümber ei maeta.

(3)Ümbermatmist sooviv isik esitab kalmistu haldajale: 1) ümbermatmise taotluse; 2) kirjaliku nõusoleku isikult, kelle kasutuses olevalt matmisalalt säilmed välja kaevatakse; 3) linnaplaneerimise ameti kirjaliku nõusoleku, kui soovitakse ümber matta mälestiseks tunnistatud hauaplatsile maetud säilmed.

(4)Ümbermatmise korral korraldab kalmistu haldaja ümbermatmise taotleja kulul haua lahtikaevamise, säilmete väljatõstmise ja haua kinniajamise. Hauaplatsi korrastab ümbermatmise taotleja.

(5)Kui matmisest on möödas alla kümne aasta, võib kirstuga maetud surnu välja kaevata külmal aastaajal, kui välistemperatuur on +5 kuni –7 °C. Kui matmisest on möödas üle kümne aasta, võib kirstuga maetud surnu välja kaevata kogu aasta vältel.

(1)Kalmistu kujunduspõhimõtted kehtestab keskkonna- ja kommunaalamet, lähtudes kalmistu muinsuskaitse eritingimustest, vanades matmiskvartalites ajalooliselt väljakujunenud kujundustavadest ja kalmistu looduslikust eripärast. Keskkonna- ja kommunaalamet kooskõlastab kujunduspõhimõtted enne nende kehtestamist linnaplaneerimise ametiga.

(2)Rida- ja ühishaudu, tuhapuisteala ja kolumbaariumit kujundab ja hooldab kalmistu haldaja.

(3)Tuhapuistealale ja kolumbaariumile võib mälestamiseks lilli ja küünlaid asetada ainult selleks ettenähtud kohta.

(4)Tuhapuistealale on keelatud paigaldada hauatähiseid.

(5)Kalmistu maa-alal, sh hauaplatsi kujundamisel, on keelatud plastist ja imiteerivad lahendused (nt tehismuru ja tehisvalgusega küünlad).

(6)Raiutud puu känd võimaluse korral juuritakse või freesitakse.

(1)Matmisala kasutaja peab hauaplatsi kujundades järgima kalmistu kujunduspõhimõtteid.

(2)Enne hauarajatise paigaldamist, hauaplatsi kattematerjaliga katmist või haljastuse rajamist peab matmisala kasutaja esitama kalmistu haldajale kooskõlastamiseks kavandatava töö kavandi (võib olla kirjeldus või omakäeline joonis). Kalmistu haldaja kontrollib kavandi vastavust kujunduspõhimõtetele ja otsustab kooskõlastamise kahe tööpäeva jooksul.

(3)Kui hauaplatsi kavandatav kujundus erineb kalmistu kujunduspõhimõtetest või kalmistu tüübile omasest kujundusest, esitab matmisala kasutaja kavandi kalmistu haldajale kooskõlastamiseks, kes kooskõlastab selle linnaplaneerimise ametiga.

(4)Hauakoht peab olema tähistatud hauatähisega.

(5)Hauarajatised ja -tähised, laternad, kalmupingid ja muu väikeinventar peavad asuma hauaplatsi piirides. Kavandatud haljastus peab mahtuma kasvama hauaplatsi piiridesse.

(6)Kui hauaplatsil kasvab elujõus puu, tuleb sellega hauapiirde kujundamisel arvestada. Hauapiiret ei tohi rajada tüvele lähemale kui 30 sentimeetrit.

(7)Enne 1940. aastat paigaldatud hauarajatise ja -tähise teisaldamine ja eemaldamine on kalmistu haldaja loal lubatud siis, kui selle seisukord või muud asjaolud ei võimalda seda esialgsel kohal säilitada. Hauarajatis või -tähis, mille paigaldamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, kuid mille kujunduse põhjal on väga tõenäoline, et see on paigaldatud enne 1940. aastat, loetakse enne 1940. aastat paigaldatud hauarajatiseks või -tähiseks. Kalmistu haldajal on õigus keelata ka hilisemal ajal paigaldatud hauarajatise ja -tähise eemaldamist või teisaldamist, kui see on suure kunstiväärtusega ja on kujunenud kalmistu üldkujunduse oluliseks osaks. Vaidluse korral lähtub kalmistu haldaja linnaplaneerimise ameti seisukohast.

(8)Kui hauaplatsi puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistu haldaja selle hoiatussildiga ning edastab matmisala kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse. Hoiatuses märgitakse, millisele kalmistu kujunduspõhimõttele hauaplats ei vasta, hauaplatsi kujunduspõhimõtetega kooskõlla viimise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

(1)Matmisala kasutaja on kohustatud hauaplatsi hooldama.

(2)Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ja järgmistele nõuetele: 1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised; 2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud taimed ja pärjad; 3) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht; 4) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt; 5) hauarajatis ja -tähis on terved ja neil olev tekst loetav. Kultuuriväärtusega ajalooline hauarajatis või -tähis, millel esineb kahjustusi, tuleb säilitada olemasoleval kujul, kui kalmistu haldaja ja linnaplaneerimise amet on vastu võtnud sellise otsuse; 6) hauaplatsi katteplaadid on terved.

Hooldamata hauaplatsil esineb muu hulgas üks järgmistest tunnustest: 1) hauaplatsi pinnasest on ulatuslikult läbi kasvanud rohi või võsa; 2) hauarajatis ja/või -tähis on tugevalt sammaldunud, läbi roostetanud või lagunenud; 3) hauaplatsile kogunenud lehtedest ja muust prahist on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

(1)Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks korraldab kalmistu haldaja selle ülevaatamise kahel korral.

(2)Esimesel ülevaatusel kalmistu haldaja: 1) märgistab hooldamata hauaplatsi tunnustega hauaplatsi kollase sildiga, millel on musta värviga kiri „hooldamata hauaplats“. Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed; 2) märgib hauaplatsi staatuseks kalmistute registris „jälgimisel“; 3) edastab matmisala kasutajale posti või e-posti teel teavituse, et hauaplats on esimese ülevaatuse käigus märgistatud hooldamata hauaplatsiks. Teavitus saadetakse, kasutades teadaolevaid kontaktandmeid; 4) matmisala kasutaja kontaktandmete puudumise korral avaldatakse teavitus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid.

(3)Hauaplatsi teiseks ülevaatuseks moodustab kalmistu haldaja komisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt kalmistu haldaja esindaja ja linnaplaneerimise ameti esindaja ning vajadusel kalmistu eripära tundev isik.

(4)Teine ülevaatus toimub kõige varem aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollib komisjon esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võtab protokolli vormis vastu otsuse hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

(5)Komisjoni otsuses nimetatakse hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus, vajadusel andmed kultuuriväärtusega hauarajatise, -tähise või muu elemendi kohta. Otsusele kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoniliikmed.

(6)Kalmistu haldaja teavitab matmisala kasutajat kirjalikult tema kasutuses oleva hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise otsusest.

(7)Kalmistu haldaja lõpetab hooldamata hauaplatsiks tunnistatud matmisala kasutamise loa kehtivuse ja matmisala eraldatakse uuesti kasutusse eeskirja § 13 alusel.

(1)Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused kinnismälestised, mille kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd: 50 meetri laiune maa-ala kalmistu väliskontuurist või -piirist arvates.

(2)Kalmistul võib asuda üksikobjektidena ajaloo-, arheoloogia-, kunsti- ja ehitismälestisi. Kalmistul paiknevatele kinnismälestistele ei kehtestata eraldi kaitsevööndit.

(3)Linnaplaneerimise ameti ning keskkonna- ja kommunaalametiga tuleb kooskõlastada: 1) mälestise või kalmistul asuva ehitise konserveerimine, restaureerimine, ehitamine ja ilme muutmine; 2) haljastustööd, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, välja arvatud haua kaevamine ja üksiku hauaplatsi korrastamisega seotud tööd, kui haud või selle tähis ei ole tunnistatud mälestiseks.

(4)Kalmistu kaitsevööndis tuleb muinsuskaitseseaduses sätestatud korras teavitada linnaplaneerimise ametit vähemalt 10 päeva enne tööde alustamist: 1) ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamisest või rajamisest ning olemasoleva ehitise ümberehitamisest, laiendamisest, välisilme muutmisest ja lammutamisest, kui ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole linnaplaneermise ametiga kooskõlastatud; 2) kõrghaljastuse rajamisest ning raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest.

(5)Mälestiseks tunnistatud ehitis tähistatakse, mälestiseks tunnistatud hauaplatsi, -tähise ja -rajatise võib tähistada. Mälestise tähistamise korraldab linnaplaneerimise amet Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingu ja muinsuskaitseseaduse alusel.

(6)Muudatused ajaloomälestiseks tunnistatud hauaplatsil või hauaplatsil, kus asuv hauarajatis ja/või -tähis on tunnistatud kunstimälestiseks, peavad olema kooskõlastatud vastavalt muinsuskaitseseadusele, sh peab täiendava hauatähise paigaldamise ning puude ja põõsaste istutamise kooskõlastama nii kalmistu haldaja kui ka linnaplaneerimise ametiga.

(7)Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub matmisala kasutamise õigusest või kasutajat ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse matmisala kasutajaks kalmistu haldaja.

Mälestiseks tunnistatud hauaplatsile, mille kasutaja on kalmistu haldaja, üldjuhul ei maeta.

(1)Enne eeskirja jõustumise kuupäeva sõlmitud matmiskoha kasutamise leping hauaplatsile loetakse võrdseks matmisala kasutamise loaga ja selle kehtivus muutub tähtajatuks. Senine matmiskoha kasutaja loetakse matmisala kasutajaks eeskirja tähenduses.

(2)Enne eeskirja jõustumise kuupäeva sõlmitud matmiskoha kasutamise leping urnikambri kasutamiseks on jõus selle kehtivuse tähtaja lõpuni ja see loetakse võrdseks matmisala kasutamise loaga. Senine matmiskoha kasutaja loetakse matmisala kasutajaks eeskirja tähenduses.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. augustil 2025.