Redaktsioonide võrdlus

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) importija – Euroopa Liidus asuv isik, kes laseb toote kolmandast riigist liidu turule; 2) kõrvaldamine – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine; 3) levitaja – turustusahelas osalev isik, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija; 3¹) pädev asutus – harmoneerimata valdkonnas tootele kehtestatud nõude täitmise üle riiklikku järelevalvet teostav asutus vastavalt oma valdkonnale; 4) standard – konsensuse alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta. Standardi järgimine on üldiselt vabatahtlik; 5) standardiorganisatsioon – riiklikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuvõtmisega tegelev isik; 6) tagasinõudmine – mis tahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi toode, mis on seal lõppkasutaja jaoks kättesaadavaks tehtud; 7) tarbija – tarbijakaitseseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 määratletud isik; 8) tehniline norm – õigusaktis sätestatud toote, protsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitatakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Samuti käsitatakse tehnilise normina tehnilist eeskirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 tähenduses. Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid; 9) tootja – isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all. Tootjana käsitatakse ka importijat ja levitajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust kohaldatavatele nõuetele; 10) turule laskmine – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul; 11) turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 12) vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele; 13) vastavushindamisasutus – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist või inspekteerimist; 14) volitatud esindaja – Euroopa Liidus asuv isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel kindlaksmääratud ülesannetes. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesmäärustes (EL) 2019/1020 ja (EL) 2023/988 kasutatud mõisteid.

(1) Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta. (2) Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta. (3) Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda. (4) Vabariigi Valitsus , tema volitatud minister ja valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada tootele nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra ning määrata turujärelevalveasutuse, kes teeb turujärelevalvet nende nõuete täitmise üle. (5) Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded võivad lähtuda eesmärgist tagada inimeste tervis ja ohutus. Samuti võivad käesoleva seaduse alusel kehtestatavad nõuded lähtuda muust avaliku huvi kaitse aspektist, sealhulgas tarbijakaitse, tööohutuse, ühilduvuse, koostoimevõime või energia- või keskkonnasäästlikkuse tagamise vajadusest. Tootele nõuete kehtestamisel arvestatakse ka käesoleva seaduse 5. peatüki 1. jaost tulenevaid reegleid. (6) Tootele esitatavad nõuded võivad tuleneda ka Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta 8 (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4–17) artikli 13 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni otsuste eesmärkide saavutamiseks võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada täpsemad nõuded. (8) Kui Eesti õigusaktiga esitatakse tootele nõue, mis ei tulene EL ühtlustamise õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava toote Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel et selle toote puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse.

(1) Toote ohutust tuleb eeldada, kui toode vastab: 1) sellele kohalduva EL ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas ja mõni teine Euroopa Liidu turujärelevalveasutus ei ole pidanud toodet nõuetele mittevastavaks või 2) selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud, kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate EL ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga. (2) Kui toode vastab käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi nõuetele, tuleb toote ohutust eeldada harmoneeritud standardiga kaetud nõuete osas. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole võimalik toote ohutust eeldada, hinnatakse selle ohutust, arvestades: 1) Eesti standardeiks ülevõetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid; 2Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) algupäraseid Eesti standardeid; 3) Euroopa Komisjoni soovitusi, milles antakse juhiseid2023/988 artiklites 6–8 sätestatud toote ohutuse hindamiseks; 4) konkreetse tööstusharuhindamise kriteeriumitest, üldisele ohutusnõudele vastamise eeldusest ja toote ohutuse hea tava reegleid; 5) teaduse ja tehnika hetkeseisu; 6) tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhteshindamisel arvestatavatest lisaelementidest lähtudes.

(1) Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. (2) Ohutuse kindlaksmääramisel võtab turujärelevalveasutus arvesse eelkõige järgmised asjaolud: 1) toote omadused, kaasa arvatud koostis, pakend, kokkupanekujuhendid ning asjakohastel juhtudel paigaldus- ja hooldusjuhendid; 2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist; 3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave; 4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele. (3) Toodet ei või pidada ohtlikuks põhjusel, et seda on võimalik ohutumaks muuta või mõni sama liiki toode on ohutum. (4) Ohtlik on iga toode, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule. (5) Tõsise ohuna käsitatakse tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.

(1) Eksitava välimusega ohtliku toote valmistamine, turule laskmine, turul kättesaadavaks tegemine, levitamine, importimine ja eksportimine on keelatud. (2) Eksitava välimusega ohtlik toode on toode, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija, eelkõige laps, võib seda ekslikult pidada toiduks, ja selle suhupanemine, imemine või allaneelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervisekahjustusi.

(1) Tootja annab tarbijale asjakohast teavet, et võimaldada tal hinnata toote võimalikke ohte tavalise või mõistliku kasutusea jooksul, kui ohud ei ole sellekohaste hoiatusteta kohe selged,Ettevõtjale kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 III peatükis ning võtta kasutusele ettevaatusabinõusid nende ohtude vältimiseksinternetipõhise kauplemiskoha pakkujale IV peatükis sätestatud nõudeid. (2) Hoiatuste olemasolu ei vabasta tootjat muude käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisest.3 (3) Tootja rakendab pakutava toote eripära kohaseid abinõusid, mis võimaldavad tal: 1) olla teadlik ohust, mida toode võib põhjustada; 2) valida ohu vältimiseks sobiv tegevus, nagu toote turult kõrvaldamine, tarbijate hoiatamine või toote tarbijalt tagasinõudmine.4 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud abinõud hõlmavad: 1) toote või selle pakendi märgistamist tootja nime või kaubamärgi ja kontaktandmetega viitega toote tüübi-, partii- või seerianumbrile või muule märkele, mis võimaldab seda tuvastada, välja arvatud kui sellise teabe esitamata jätmine on põhjendatud; 2) turule lastud toote pistelist katsetamist, vajaduse korral kaebusteregistri pidamist ja levitajate teavitamist sellekohasest seirest; 3) muid asjakohaseid meetmeid.5 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 loetletud tegevusi algatab tootja ise või turujärelevalveasutuse nõudel.6 (6) Kui muudest käesolevas seaduses sätestatud abinõudest ei piisa ohu vältimiseks, nõutakse toode tarbijalt tagasi, kui: 1) tootja peab seda vajalikuks või 2) turujärelevalveasutus kohustab selleks tootjat. 7 (7) Kui tootja ei asu Euroopa Liidus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid tootja esindajale. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus esindajat, kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid importijale.

(1) Levitaja tegutseb asjakohaselt, et tagada toote vastavus nõuetele. Levitajal ei ole lubatud teha turul kättesaadavaks toodet: 1) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei ole ohutu; 2) mis tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste kohaselt ei vasta nõuetele või 3) mille mittevastavust nõuetele oleks pidanud eeldama. (2) Ohu vältimiseks levitaja muu hulgas: 1) osaleb oma tegevuse ulatuses turule lastud toote ohutuse seires; 2) edastab tootjale teavet toote ohtude kohta; 3) hoiab toote päritolu väljaselgitamiseks vajalikku dokumentatsiooni.

(1) Kui ettevõtja teab või peab teadma tema valduses oleva teabe ja erialaste teadmiste põhjal, et tema poolt turule lastud või levitatavat toodet ei saa pidada käesoleva seaduse § 6 alusel ohutuks, teavitab ta sellest viivitamata turujärelevalveasutust, kes selle tootegrupi üle järelevalvet teeb. (2) Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalveasutusele: 1) teabe, mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria; 2) tootest tuleneva ohu täieliku kirjelduse; 3) toote varasemate ja hilisemate valdajate ja pakkujate tuvastamist võimaldava teabe; 4) teabe ohtude vältimiseks rakendatud abinõude kohta; 5) muu turujärelevalveasutuse poolt nõutava teabe. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitatav teave ja dokumentatsioon peab olema turujärelevalveasutusele arusaadavas keeles. (4) Ettevõtja teeb turujärelevalveasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte. (5) Ettevõtja teavitab turujärelevalveasutust viimase nõudmisel kõigist ettevõtjatest, keda ta on tootega varustanud või kes on teda tootega varustanud.

(1) 1 (1¹) Tegevusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Meditsiiniseadmete valdkonnas annab tegevusloa TerviseametRavimiamet. 1 (1²) Tegevusloa andmisse võib kaasata vastavas valdkonnas turujärelevalvet tegeva asutuse. (2) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, antakse tegevusluba selle aluseks oleva akrediteerimist tõendava tunnistuse kehtivuse või muu objektiivse ja olulise asjaolu esinemise ajaks.

(1) Toodete turujärelevalvet korraldatakse ja tehakse harmoneeritud valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 IV–VIII peatükis sätestatu ja käesoleva seadusepeatüki kohaselt ning harmoneerimata valdkonnas käesoleva seaduse kohaselt. (2) Turujärelevalveasutus võib lõppkasutajale turul kättesaadavaks tehtavate harmoneeritud valdkonna toodete osas rakendada käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid, kui need on konkreetsemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 20192023/1020988 V peatükis sätestatud meetmetestja VII peatüki ning käesoleva seaduse kohaselt. (32) Euroopa Liidu turule imporditavate toodete kontrollimisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse3 (EL3) 2019/1020 VII peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu õigusaktiga.

(1) Toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle teevad riiklikku järelevalvet turujärelevalveasutused. Turujärelevalveasutused käesoleva seaduse tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. (2) 3 (3) Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise üle. 3 (3¹) Ravimiamet teeb riiklikku järelevalvet meditsiiniseadme ohutusnõuete täitmise üle meditsiiniseadme seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) alusel. (4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud järgmistele toodetele: 1) veesõiduk meresõiduohutuse seaduse tähenduses; 2) auto liiklusseaduse tähenduses; 3) mootorratas liiklusseaduse tähenduses; 4) mopeed liiklusseaduse tähenduses; 5) traktor liiklusseaduse tähenduses; 6) pisimopeed liiklusseaduse tähenduses; 7) vahetatav pukseeritav seadeldis liiklusseaduse tähenduses; 8) käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud sõiduki haagis; 9) käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud sõiduki osa, süsteem, eraldi seadmestik, tarvik, lisaseade ja varustus. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet järgmistele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle: 1) ehitusmaterjalid ja -tooted; 2) elektriseadmed; 3) raadioseaderaadioseadmed; 4) küttegaas, küttegaasiseade, küttegaasiseadme abiseadmed; 5) liftid, lifti ohutusseadised, köisteed, köistee alamsüsteemid ja ohutusseadised; 6) lõhkematerjalid ja pürotehnilised tooted; 7) masinad, masinate vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadmed, ketid, trossid ja lindid, eemaldatavad jõuülekandemehhanismid, osaliselt komplekteeritud masinad; 8) välitingimustes kasutatavad seadmed, lähtuvalt neile kehtestatud müra nõuetest; 9) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed, kaitsesüsteemid, komponendid ja tarvikud; 10) kohustuslikule metroloogilisele kontrollile alluvad mõõteseadmed ja kinnispakid; 11) kodumasinad, soojusseadmed ja seadisedenergiamõjuga tooted nende energiatõhususe, energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete osas; 12) surveseadmed, sealhulgas surveanumad, torustikud, ohutus- ja lisaseadised, ohtliku vedeliku anumad ja aerosooliballoonid; 12¹) tarbijale mõeldud tooted, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40) tähenduses avatud kategooria mehitamata õhusõiduki süsteemid; 12²) isikukaitsevahendid; 12³) tooted, millele kehtestatud ligipääsetavusnõuete täitmise üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga; 124) mänguasjad; 13) muud tooted, mille üle järelevalve tegemine on tema pädevusse antud seaduse või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb riiklikku järelevalvet ELi väetisetoodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. (7) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. (8) 8 (8¹) (9) Maksu- ja Tolliamet kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega.

(1) Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste piiriülene koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatu kohaselt. (2) Ühtse kontaktasutuse, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 artikli 23 lõikes 1 sätestatud ülesandeid, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühtne kontaktasutus koostab koostöös turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 13 sätestatud nõuetele, edastab selle Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teeb selle kokkuvõtte oma veebilehel avalikuks.

(1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral, või kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult ise selliseid meetmeid seoses väga ohtlike toodetega ja teavitanud sellest turujärelevalveasutust, teavitab asjakohane turujärelevalveasutus sellestOhtlikest toodetest teavitatakse Euroopa KomisjoniLiidu kiirhoiatussüsteemis Safety Gate Euroopa Parlamendi ja teisi liikmesriike, kui teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktistnõukogu määruse (EL) 2023/988 artikli 26 kohaselt. (2) Teavitamisel põhjendatakse kohaldatud kitsendusi. Teavitada tuleb ka kitsenduste muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.3 (3) Kui võib eeldada, et tootest tuleneva ohu mõjud ei välju või ei saa väljuda Eesti territooriumilt, teavitatakse vaid toote ohutuse seisukohast teisi Euroopa Liidu liikmesriike huvitada võivatest kitsendustest, eriti kitsendustest, mida kohaldatakse varem teavitamata ohtude suhtes.4 (4) Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus kogutud teabe Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras.

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on oma pädevuse piires Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.