Redaktsioonide võrdlus

Määrusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:11) Väätsa valla üldised õiguslikud alused;22) Väätsa valla sümbolid ja nende kasutamise kord;33) Väätsa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende pädevus, õigused ja kohustused;44) vallavolikogu liikmete pädevus, õigused ja kohustused ning vallavolikogu töökord;55) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused;66) Väätsa vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema pädevus, õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;77) Väätsa Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord;88) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord, nende pädevus, õigused ja kohustused;99) Väätsa valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;1010) Väätsa valla asutuste liigid, asutuste pädevus ja moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;1111) Väätsa valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;1212) Väätsa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord.

(1) Väätsa vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.2(2)Väätsa vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Väätsa valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.3(3)Väätsa vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

(1) Väätsa vald teostab omavalitsuslikku haldamist Väätsa valla kui haldusüksuse territooriumil.2(2)Väätsa valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.3(3)Väätsa valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.4(4)Väätsa valla haldusüksusel piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast valla elanike arvamuse väljaselgitamist volikogu ostusel, mis tehakse volikogu koosseisu häälteenamusega.5(5)Väätsa valla haldusüksuse piiride tähistamise korraldab Väätsa valla ametiasutus – Väätsa Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).6(6)Väätsa valla administartiivkeskus asub Väätsa alevikus Kooli tn 10 hoones.

Väätsa valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi elukoht Väätsa vallas.

) Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel.11) Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel.22) Vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimusi.

Väätsa valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(1) Väätsa vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp.2(2)Väätsa vald kasutab oma sümboolikana valla teenetemärki ja tänukirja.

(1) Väätsa valla lipu kuldne-rohelisel lipukangal on kahest ümberpööratud S-lõikest moodustunud kaldjaotusega vasakult poolitatud kaks lõikest lähtuvalt vastandvärvides ristikheinalehte.2(2)Lipu normaalmõõdud on 100 x 150 cm, lipu laiuse ja pikkuse vahekord 2:3.

(1) Väätsa valla lipp heisatakse alaliselt Väätsa valla ametiasutuse hoonele või vallamaja ette lipumasti.2(2)Valla lipu võib heisata:11) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Väätsa vald;22) Väätsa valla avalikel üritustel ja Väätsa valla asutuste üritustel;33) muudel üritustel, kus on esindatud Väätsa vald;44) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;55) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.3(3)Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Väätsa valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:11) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;22) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;33) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule;44) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.

Väätsa valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

Väätsa valla vapil on kahest ümberpööratud S-lõikest moodustunud kaldjaotusega vasakult poolt poolitatud kuldne-rohelisel kilbil kaks lõikest lähtuvalt vastandvärvides ristikheinalehte.

(1) Väätsa valla vapi kujutist kasutatakse:11) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;22) Väätsa valla asutuste dokumendiplankidel.2(2)Väätsa valla vapi kujutist võib kasutada:11) Väätsa valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;22) ametiasutuse hoonete siltidel;33) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;44) Väätsa valla teenetemärgil ja tänukirjal;55) Väätsa valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;66) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1) Väätsa valla teenetemärk on Väätsa valla autasu, mis antakse kõrgeima tunnustusena Väätsa vallale osutatud eriliste teenete eest.2(2)Teenetemärgi kirjelduse ja etaloni kinnitab Väätsa Vallavolikogu otsusega.3(3)Teenetemärgi andmise otsustab vallavalituse ettepanekul Väätsa Vallavolikogu otsusega.4(4)Ühele isikule antakse teenetemärk ainult üks kord.5(5)Teenetemärki ei anta postuumselt.6(6)Teenetemärk antakse isikule üle Eesti Vabariigi aastapäevaks.7(7)Ettepanekuid teenetemärgi andmise kohta võivad teha kõik isikud Väätsa Vallavalitsusele hiljemalt 10. jaanuariks.8(8)Ettepanek teenetemärgi andmiseks peab sisaldama:11) esitatud isiku nime;22) eluloolisi andmeid ning põhjenust, miks isik võiks saada teenetemärgi kavaleriks;33) ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed;44) ettepaneku esitaja allkiri ja esitamise kuupäev.9(9)Teenetemärki kantakse ainult pidulike ja seltskondlike sündmuste puhul. Teenetemärki kannab isik, kellele see on antud.10(10)Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega ning riiklike sündmuste puhul lähtutakse teenetemärkide seadusest ja selle alusel antud teistest õigusaktidest.11(11)Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla vallavanema ja volikogu esimehe poolt ja antakse kätte koos teenetemärgiga.12(12)Vallavolikogu võib ostustada isikult teenetemärgi ära võtta kui:11) on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises;22) saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud;33) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.13(13)Volikogu otsusega äravõetud teenetemärk tagastatakse Väätsa vallale.14(14)Tagastatud teenetemärkide arvestust ning hoidmist korraldab Väätsa vallasekretär.

(1) Väätsa valla tänukiri on Väätsa valla tunnustus, mis antakse kollektiivile, füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle tegevus on olnud Väätsa vallale kasulik ja kes on toonud tunnustust, millega on kaasa aidanud Väätsa valla sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule.2(2)Tänukiri on A4 formaadis kvaliteetpaberil, millel on Väätsa valla vapi kujutis ja kiri “VÄÄTSA VALLA TÄNUKIRI”.3(3)Väätsa Vallavalitsus kuulutab tänukirja kandidaatide esitamise välja detsembri kuus, Väätsa valla sünnipäeval.4(4)Ettepanekuid tänukirja andmise kohta võivad teha kõik isikud Väätsa Vallavalitsusele 10. jaanuariks.5(5)Ettepanek tänukirja andmiseks peab sisaldama:11) esitatud isiku nime;22) eluloolisi andmeid ning põhjendust tänukirja andmiseks;33) ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed;44) ettepaneku esitaja allkiri ja esitamise kuupäev.6(6)Tänukirja andmise otsustab Väätsa Vallavalitsus.7(7)Tänukirjale kirjutab alla vallavanem.8(8)Tänukirjaga kaasneb väärtuslik kingitus.9(9)Tänukirja võib isikule anda mitmel korral.10(10)Tänukiri antakse isikule üle Eesti Vabariigi aastapäevaks.

(1) Vallavolikogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Väätsa valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.2(2)Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.3(3)Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni järgmised istungid kokku valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine. Vallavolikogu esimees tuleb valida kahe kuu jooksul vallavolikogu vastava koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates.4(4)Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Vallavolikogu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega.3(3)Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.4(4)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.5(5)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada küsimusi.6(6)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.7(7)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.8(8)Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.9(9)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.10(10)Valimiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.11(11)Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.12(12)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter «poolt» või «vastu».13(13)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.14(14)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.15(15)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.16(16)Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.17(17)Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.18(18)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.19(19)Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.20(20)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.21(21)Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Vallavolikogul on üks aseesimees.2(2)Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.3(3)Vallavolikogu aseesimehe valimisel juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu esimees ning hääletus- ja valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.4(4)Vallavolikogu aseesimehe salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.2(2)Vallavolikogu esimees:11) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab Väätsa valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele, vallavolikogu õigusaktidele ja Väätsa valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;33) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;44) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust;55) edastab pressile vallavolikogu ametlikku informatsiooni;66) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;77) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest.3(3)Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu istungite juhatamisel ja ettevalmistamisel ning asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud õigustega.

(1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.2(2)Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Vallavolikogu liige osaleb vallavolikogu töös.2(2)Vallavolikogu liige peab olema vähemalt ühe vallavolikogu alalise komisjoni liige.3(3)Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastused vallavalitsuselt ja ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.5(5)Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest.6(6)Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu liikme võib vallavolikogu ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.2(2)Teenistuslähetusse suunamisel on vallavolikogu liikmel õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.3(3)Vallavolikogu liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavolikogu ning lähetus vormistatakse vallavolikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(1) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu liikme kohalt tagasi astuda. Selleks esitab ta tagasiastumise avalduse vallasekretärile, kes edastab selle kolme tööpäeva jooksul valimiskomisjonile. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse, millega vallavolikogu liikme volitused lõpetati ja määrati asendusliige, jõustumise hetkest.2(2)Vallavolikogu liikmel on õigustagasi astuda vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt. Selleks esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. Vallavolikogu liikme volitused vallavolikogu esimehe või aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikmena lõpevad avaldusel märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.

(1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused.2(2)Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.3(3)Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad ja lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.2(2)Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele või ametiasutusele.3(3)Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel ning kohalikke iseärasusi arvestades. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.2(2)Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.3(3)Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälte enamusega.4(4)Juhul, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, võib vallavolikogu istung ühel tööpäeval kesta kuni kuus tundi. Vallavolikogu istungi käigustehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.5(5)Volikogu liikmetele tagatakse vallakantseleis tema kohustuste täitmiseks tehniliste vahendite kasutamine asjaajamise korraldamiseks.

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist.2(2)Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.3(3)Vallavolikogu istung kutsutakse kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust.4(4)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeid ei toimu.5(5)Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse § 73 sätestatud korras.

Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, teavitab sellest hiljemalt istungi alguseks vallavolikogu esimeest või vallasekretäri.

(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.2(2)Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.4(4)Juhul, kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälte enamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.2(2)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega. Päevakorras eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.3(3)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavolikogu liikmed;22) vallavanem;33) vallasekretär;4(4)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(1) Istungist tehakse heli- või videosalvestis, mis on abimaterjal volikogu istungi protokolli koostamiseks ja mida säilitatakse vähemalt üks kuu.2(2)Kui vallavolikogu istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet, video- või helisalvestist, välja arvatud vallavolikogu istungi protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, otsustab selle vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.2(2)Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.3(3)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.4(4)Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.5(5)Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul.6(6)Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.7(7)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.2(2)Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.3(3)Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate vallavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.4(4)Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.5(5)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu».6(6)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, hääletatakse neid esitamise järjekorras. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.7(7)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavolikogu istungil.

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.2(2)Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis.3(3)Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on, et kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning viiakse läbi uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa.4(4)Kui valituks osutumiseks ei ole vaja koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.5(5)Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada «poolt» või «vastu». Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu protokolli.6(6)Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis.Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.7(7)Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha heli- või videosalvestist. Salvestise hoidmist korraldab vallakantselei.2(2)Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.3(3)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.4(4)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) vastuvõetud otsused;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.5(5)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.6(6)Protokollile kirjutab alla istungi juhataja.7(7)Seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist edastatakse e-postiga vallavolikogu liikmetele istungi protokoll, millele saab volikogu liige kahe tööpäeva jooksul esitada kirjalikult ettepanekuid paranduste tegemiseks. Paranduste tegemise otsustab istungi juhataja.8(8)Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ja veebilehel, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel.

(1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.2(2)Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.3(3)Vallavolikogu teiste alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.4(4)Vallavolikogu alatine komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) töötab välja tegevuskavasid;33) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;44) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;55) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist;66) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta;77) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.88) vaatab läbi ja vastab komisjonile adresseeritud märgukirjadele ja avaldustele;99) vaatab läbi, annab arvamuse või võtab teadmiseks informatsiooni vallavalitsuselt komisjonile saadetud materjalide suhtes.

(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.3(3)Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.3(3)Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavolikogu otsusega või volikogu koosseisu volituste lõppemisega.4(4)Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1) Vallavolikogu esimees teeb volikogule ettepaneku lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, kui komisjoni tegevusetus takistab volikogu tööd. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib volikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek.2(2)Koosolek võib erandjuhul toimuda ka elektrooniliselt, sel juhul esitavad komisjoni liikmed oma seisukohad kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus.2(2)Koosoleku kutsub kokku ja komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees. Tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.4(4)Komisjoni toimumise aja ja päevakorra teatab komisjoni esimees valla kantseleisse. Kantselei avalikustatab teabe valla veebilehel.5(5)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.6(6)Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga ja esitatakse vallakantseleisse.7(7)Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees.8(8)Vallavolikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras.9(9)Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed vähemalt kord aastas.10(10)Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras.§ 43¹. Väätsa Noortevolikogu1(1)Väätsa Noortevolikogu (edaspidi noortevolikogu) on Väätsa valla noorte huve esindav ja õigusi kaitsev organ vallavolikogu juures. Noortevolikogu otsused on vallavolikogule ja vallavalitsusele ning nende komisjonidele soovitusliku iseloomuga.2(2)Noortevolikogu eesmärgiks on: 1) tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid; 2) julgustada noorte kodanikualgatust; 3) kaasata noori vallaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse; 4) aidata korraldada valla noorsootööd; 5) esindada valla noori erinevatel regionaalse, riikliku või rahvusvahelise tasandi noorteüritustel ning otsustuskogudes; 6) eakaaslaste huvide kaitsmine ja esindamine (3) Noortevolikogu moodustatakse noortevolikogu põhimääruses sätestatud korras tagades erinevate haridustasemete ja huvialadega noorte esindatuse. (4) Noortevolikogu võib nimetada oma sõnaõigusega esindaja vallavolikogu alalise komisjoni juurde. (5) Noortevolikogu esindab ja selle tööd korraldab noortevolikogu eestseisus, mis koosneb noortevolikogu esimehest ja aseesimeestest. (6) Noortevolikogu töövormiks on istung, mille kutsub kokku noortevolikogu esimees. Noortevolikogu istungid on avalikud. (7) Noortevolikogu istung protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla noortevolikogu esimees ja protokollija. Noortevolikogu protokollid saadetakse vallavolikogule ja vallavalitsusele teadmiseks ning avaldatakse Väätsa valla veebilehel. Koosoleku protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. (8) Noortevolikogu esitab vähemalt kord aastas ülevaate oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. (9) Noortevolikogu teenindab vallavalitsuse kantselei. (10) Noortevolikogu tegevuse täpsem kord ja tingimused sätestatakse noortevolikogu põhimääruses. (Väätsa Vallavolikogu 29.11.2012 määrus nr 12, jõust 01.01.2013).

(1) Vallavanem on kohaliku omavalitsuse kõrgem ametnik, kelle valib ametisse vallavolikogu ning kes:11) esindab oma tegevusega Väätsa valda ja juhib Väätsa valda kui omavalitsusüksust;22) juhib vallavalitsuse tegevust;33) on ametiasutuse juht.2(2)Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.2(2)Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.3(3)Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.4(4)Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.5(5)Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu.6(6)Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni viie minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kolm küsimust.7(7)Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.8(8)Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.9(9)Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu.10(10)Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.11(11)Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.12(12)Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja.13(13)Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.14(14)Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter «poolt » või «vastu».15(15)Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.16(16)Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.17(17)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.18(18)Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.19(19)Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamine ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse komisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.20(20)Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.21(21)Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.22(22)Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1) Vallavanem valitakse ametikohale neljaks aastaks ja vallavanema ametisse valimine vormistatakse vallavolikogu otsusega.2(2)Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Väätsa vallavanemaks.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.2(2)Vallavanema volitused kestavad uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni, vallavanema tagasiastumiseni või vallavanemale umbusalduse avaldamiseni.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.2(2)Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:11) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;22) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;33) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;44) juhib vallavalitsuse istungeid;55) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;66) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.3(3)Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:11) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;22) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega;33) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;44) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;55) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.4(4)Vallavanem esindab Väätsa valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.5(5)Vallavanem esindab Väätsa valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.6(6)Vallavanem juhib valla kriisikomisjoni.7(7)Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.8(8)Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Väätsa valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja töölepinguseaduses sätestatud tingimustel ja korras.2(2)Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.3(3)Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.4(4)Vallavanema lähetusse suunamise otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema liikmestaa ˛iga vallavalitsuse liige. Kui vallavalitsuse liikmete staa˛ on ühepikkune, asendab vallavanemat vallavalitsuse kõige pikema liikmestaa ˛iga k õige vanem vallavalitsuse liige.2(2)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud kõige pikema liikmestaa ˛iga k õige vanem vallavalitsuse liige.

(1) Vallavanema teenistusest vabastamisel seoses volituste tähtaja lõppemisega või tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita või seoses umbusalduse avaldamisega makstakse hüvitist järgmiselt:11) 3 kuu ametipalk, kui ta on töötanud 2 – 8 aastat;22) 6 kuu ametipalk, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui 8 aastat.2(2)Vallavanema teenistusest vabastamisel hüvitust ei maksta:11) ametist lahkumisel omal soovil;22) valitakse uuesti vallavanemaks;33) umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmatajätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest;44) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.2(2)Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekret äri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.3(3)Vallasekretär:11) juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;22) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;33) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;44) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastu- võtmisest arvates;66) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;77) hoiab valla vapipitsatit;88) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;99) volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär.1010) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;1111) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;1212) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.13(13)Vallasekretäri asendamise korraldab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2-lõikes sätestatud tingimustele.

Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.2(2)Vallavanemal on ametisse valimisest kahe kuu jooksul kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis liikmete kinnitamiseks vallavolikogule.3(3)Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.2(2)Vallavalitsus:11) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;22) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;44) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;55) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;66) korraldab Väätsa valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;77) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

(1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.2(2)Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Istung võib erandjuhul toimuda ka elektrooniliselt, sel juhul esitavad vallavalitsuse liikmed oma seisukohad kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul.2(2)Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega.3(3)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.4(4)Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul mitte harvem kui kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.5(5)Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.6(6)Vallavalitsuse istung ühel tööpäeval ei tohi üldjuhul kesta üle kuue tunni. Vallavalitsuse istungi käigustehakse vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.7(7)Vallavalitsuse toimumise aeg ja koht avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.2(2)Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.3(3)Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja teeb kättesaadavaks päevakorra eelnõu. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg ning isiku kohalolekut eeldav päevakorrapunkt.

(1) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema.2(2)Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.3(3)Vallavalitsuse istungil peab osalema vallasekretär. Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega.

(1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis.2(2)Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.3(3)Juhul, kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär.2(2)Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega.3(3)Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik vallavalitsuse liikmed ning päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.4(4)Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:11) vallavanem;22) vallavalitsuse liikmed;33) vallasekretär;44) vallavolikogu esimees või tema asendaja ja vallavolikogu alaliste komisjonide esimehed vallavanema kaudu.5(5)Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega.6(6)Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavalitsuse poolthäälte enamusega.

Kui vallavalitsuse istungist soovitakse teha raadio- või teleülekannet ning video- või helisalvestist, otsustab selle lubamise vallavalitsus poolthäälte enamusega.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõud on vallasekretär eelnevalt kooskõlastanud ning need on enne istungit vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtud.2(2)Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus3(3)Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks.4(4)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.2(2)Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.3(3)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl.4(4)Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu.5(5)Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.6(6)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.7(7)Nimeline hääletamine toimub, kui seda nõuavad vähemalt pooled kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.2(2)Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.3(3)Protokolli märgitakse:11) istungi toimumise aeg ja koht;22) istungist osavõtjate nimed;33) kinnitatud päevakord;44) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;55) vastuvõetud otsused;66) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;77) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;88) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.4(4)Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.5(5)Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise küsimustes ning vallavalitsuse töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.6(6)Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.7(7)Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär.8(8)Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse kantseleis.

(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).2(2)Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan.3(3)Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.4(4)Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

(1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.2(2)Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisel komisjonil tuleb määrata ka aseesimees.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.2(2)Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.3(3)Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.4(4)Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek.2(2)Koosolek võib erandjuhul toimuda ka elektrooniliselt, sel juhul esitavad komisjoni liikmed oma seisukohad kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.2(2)Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.3(3)Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti.4(4)Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.5(5)Komisjoni seisukohad protokollitakse. Protokoll vormistatakse vastavalt vallavalitsuse istungi protokolli kohta sätestatule.6(6)Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid asuvad ametiasutuse kantseleis. Protokollide vormistamise vastavalt asjaajamise korrale ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed.

Oma pädevuse alusel ja volituste piires11) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;22) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1) Õigusaktide algatamise õigus on:11) vallavolikogu liikmel;22) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;33) vallavalitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) vallasekretäril;66) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;77) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;88) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;99) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.2(2)Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutuse hallatavale asutusele.3(3)Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.4(4)Vallavolikogu õigusaktide eelnõud avalikustatakse Väätsa valla veebilehel peale vallavolikogu istungi päevakorra eelnõusse arvamist.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse normitehnilisi ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid.6(6)Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.7(7)Enne eelnõu vallavolikogu istungile esitamist peab sellele olema lisatud vallavalitsuse seisukoht.8(8)Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks.

(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse valla veebilehel. Vallavolikogu kutse ja eelnõud edastatakse volikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.2(2)Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema vallavalitsuse liikmetele kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.3(3)Ettepaneku õigusakti eelnõu muutmiseks võib teha vallavalitsuse või vallavolikogu liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kirjalikult. Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt põhimääruses § 34 ja 64sätestatud korras.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.2(2)Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud.3(3)Vallavolikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.4(4)Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.2(2)Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.2(2)Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Määrus loetakse avalikustatuks ametiasutuse dokumendiregistris registreerimisest arvates.3(3)Määrus avalikustatakse Väätsa valla veebilehel.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse otsusel avaldatakse üldist tähtsust omav määrus ka elektroonilises Riigi Teatajas. Eelnimetatud õigusaktid edastatakse Riigikantseleile Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.5(5)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloova õigusakti (määruse) ärakiri saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul selle allakirjutamisest arvates.6(6)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes.7(7)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.2(2)Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.3(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Järva maavanem.4(4)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Väätsa valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.2(2)Väätsa valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.3(3)Väätsa valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.4(4)Väätsa valla asutusel on asutuse nimega pitsat.5(5)Väätsa valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Väätsa valla vapikujutist.6(6)Väätsa valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.7(7)Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.8(8)Väätsa valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Väätsa valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Ametiasutus esindab oma tegevuses Väätsa valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.3(3)Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu.4(4)Ametiasutuse pädevus ja tegevuse korraldus sätestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.5(5)Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu. Ametiasutuse struktuuri ja selle muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavanem.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Väätsa valla eelarvest ja/või õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.2(2)Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõud ning finantseerimisallikaid.3(3)Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.4(4)Hallatav asutus tegutseb Väätsa valla nimel vastava asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.5(5)Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab vallavolikogu. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.6(6)Hallatav asutus esindab oma tegevusega Väätsa valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Väätsa valla esindamise all mõistetakse Väätsa valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Väätsa valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.2(2)Väätsa valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Väätsa valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Väätsa valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.2(2)Vallavolikogu esindab Väätsa valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.3(3)Vallavalitsus esindab Väätsa valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Väätsa valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Väätsa valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.5(5)Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Väätsa valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.6(6)Väätsa valla asutus esindab Väätsa valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Väätsa valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.7(7)Väätsa valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Väätsa valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.8(8)Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Väätsa valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Nimetatud esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Väätsa valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Väätsa valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.2(2)Väätsa valla asutuse juht esindab Väätsa valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Väätsa valla asutuse juht esindab Väätsa valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Väätsa valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Väätsa valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.2(2)Üldjuhul volitatakse Väätsa valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Väätsa valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.3(3)Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallavanema arvamus.4(4)Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.5(5)Kui kohtuasja algatajaks on Väätsa vald, otsustab kohtuasja algatamise vallavanema ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallavanema arvamuse.

(1) Vallavolikogu esindab Väätsa valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.2(2)Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Väätsa valda suhetes Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.3(3)Vallavalitsus esindab Väätsa valda suhetes Presidendi, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuri- üksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.4(4)Vallavanem esindab Väätsa valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega.5(5)Väätsa valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:11) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;22) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;33) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.6(6)Avalikel üritustel esindavad Väätsa valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.

(1) Väätsa vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad.2(2)Mõisted:11) valla arengukava - valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ning nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Valla kehtiv arengukava peab hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat;22) valdkonna arengukava – kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument;33) vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava – konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument.44) küla/aleviku arengukava – küla või aleviku või valla mõne piirkonna pika ja lühiajalise eesmärke määratlev ning nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mille algatamise, koostamise ja muutmise otsustab külakogukond iseseisvalt. Küla/aleviku arengukava kooskõlastab vallavolikogu oma otsusega.3(3)Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga.4(4)Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus.

(1) Valla arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist valla veebilehel ja valla kantseleis. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus maakondliku levikuga ja valla ajalehes ning valla veebilehel.2(2)Valla arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist.3(3)Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse asutuses ja valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kolme nädala jooksul.4(4)Valla arengukava, valdkondade arengukavad ning vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla volikogu.5(5)Ettepanekud kehtiva valla arengukava ja vajadusel ka valdkondade arengukavade ning vallavalitsuse hallatavate asutuste muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukavade muutmise kohta.6(6)Valla arengukava ja valdkonna arengukava esitab vallavalitsus ühe kuu jooksul pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta maavanemale ja Siseministeeriumile.

(1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande valla arengukava, valdkondade arengukavade ja hallatavate asutuste arengukavade täitmise kohta.2(2)Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamises tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju valla arengule tervikuna.

(1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.2(2)Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise täpsema korra kehtestab volikogu.3(3)Eelarve eelnõu arutatakse volikogu istungil kahel lugemisel.4(4)Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

Väätsa valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab vallavolikogu vallavara valitsemise korraga.

(1) Kohalik maks on seaduse alusel vallavolikogu määrusega kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.2(2)Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastu võtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarve aasta algusest või koos lisaeealrve või eelarve muutmisega.3(3)Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.4(4)Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(Käesolevast tekstist välja jäetud)

Määrus on jõus 1. juulist 2010.a.

Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.