(1) Projekti elluviimise periood on ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluste rahuldamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 30. september 2013. a. (3) Kui toetuse andmise aluseks olev riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepe või selle muudatus võimaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lõpptähtajast pikemat projekti elluviimise perioodi, siis kohaldatakse nimetatud kokkuleppes või selle muudatuses toodud tähtaega, muutes vastavalt asjakohaseid projekti rahastamise lepinguid või muid asjakohaseid projekti rahastamise dokumente.
(1) Hinnatakse projekti reaalset teostatavust ning kavandatava tehnoloogia rakendatavust ja töökindlust.
(2) Üldised hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) toetuse saaja panus projekti. Mida suurem on omafinantseeringu protsent abikõlblikest kuludest, seda rohkem punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:Punktide summa = [(omafinantseeringu osakaal) × 20] – 10 Kokku10Kokku 0–10 punkti; 2) projekti mõju regionaalarengule. Eelistatakse alasid, kus elanike keskmine sissetulek on väike. Punktide arv arvutatakse järgmist valemit kasutades:100 × (E[taotleja] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus]) : (E[hinnatud taotlustest kõrgeim tulemus] – E[hinnatud taotlustest madalaim tulemus]).– regionaalarengu eelistuskriteerium E arvutatakse järgmiselt:E = 1 : tulumaks taotleja kohaliku omavalitsuse üksuses elaniku kohta
(3) Arvutuse aluseks võetakse tulumaksu andmed kaks aastat enne taotluse esitamise tähtaega. Näitaja määramisel kasutatakse Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud andmeid ja Statistikaameti andmeid. Parim taotlus saab 100 punkti.
(4) Spetsiifilised hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekt aitab kaasa keskkonnakoormuse vähendamisele; 2) projekt aitab kaasa energiavarustuskindluse tagamisele Eestis.
(5) Keskkonnakoormuse vähendamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (ärahoitud keskkonnakoormus : projekti toetussumma) on suurim. Kuna tarbimata jäetud kogus toorainet (kütust) tähendab oluliselt väiksemat keskkonnakoormust kui teise tooraineliigiga asendamine, korrutatakse võrdluspildi saamiseks kokkuhoiuprojektide korral (kus üht kütuseliiki ei asendata teisega) CO2 heitkogus kahega. Keskkonnakoormuse all mõistetakse CO2 heitkogust aastas.
(6) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvutatakse täiendav tinglik ärahoitud CO2 heitkogus järgmist valemit kasutades: kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,088 kg CO2/kWh.
(7) Energiavarustuskindluse tagamise mõistes on esikohal projekt, mille suhtarv (energiavarustuskindluse tõus) : (projekti toetussumma) on suurim. Energiavarustuskindluse tõus arvutatakse järgmist valemit kasutades: aastas vähem tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur – aastas täiendavalt tarbitava kütuse energiasisaldus × kütuseliigi varustuskindluse tegur.
(8) Kütuste energiasisalduse määramisel juhindutakse üldjuhul direktiivi 2006/32/EÜ II lisa andmetest.
(9) Elektri ja soojuse koostootmise juures arvutatakse täiendav tinglik vähem tarbitud fossiilse tahkekütuse kogus järgmist valemit kasutades: kütteperioodil toodetud elektri kogus × 1,227 kg põlevkivi/kWh.
(10) Varustuskindluse tegurite tabel on esitatud määruse lisas.
(11) Spetsiifiliste kriteeriumide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: 80 × projekti keskkonnakoormuse suhtarv : parima projekti keskkonnakoormuse suhtarv + 20 × projekti energia varustuskindluse suhtarv : parima projekti energia varustuskindluse suhtarv.
(12) Lõplik pingerida arvutatakse järgmist valemit kasutades: üldiste kriteeriumide punktide summa : 2 × 0,4 + spetsiifiliste kriteeriumide tulemus × 0,6.
(13) Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr.