(1) Häirekeskus võtab politsei pädevuses oleva hädaabiteate vastu, töötleb seda ja annab sellele ohuhinnangu ning edastab hädaabiteate Politsei- ja Piirivalveametile edasiseks menetlemiseks. (2) Politsei- ja Piirivalveamet menetleb Häirekeskuse vastuvõetud politsei pädevuses olevat hädaabiteadet, annab sellele täiendava ohuhinnangu ning teeb edasisel menetlemisel § 1 lõike 2 punktides 3 ja 5–7 sätestatud toiminguid. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võtab vastu politsei pädevuses oleva ja talle vahetult saabunud hädaabiteate, alustab hädaabiteate menetlemist viivitamata selle kättesaamisest arvates ja teeb hädaabiteate menetlemisel käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (4) Politsei- ja Piirivalveameti täpsemad toimingud hädaabiteate menetlemisel kinnitatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.
(1) Hädaabiteate vastuvõtmisel kogub Häirekeskus hädaabiteate edastajalt teabe sündmuse liigi ja ulatuse, abivajavate isikute arvu, abivajaja terviseseisundi ja sündmuse asukoha kohta (edaspidi esmane informatsioon). Hädaabiteate menetlemise käigus täiendatakse esmast informatsiooni, sealhulgas lisatakse politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemisel sündmusega seotud isiku, sõiduki, dokumendi või objekti tagaotsimise andmed. (2) Hädaabiteate vastuvõtmisel, kui ei ole vajalik anda väljasõidukorraldust päästetööks, demineerimistööks maismaal ja siseveekogudel ning kiirabi osutamiseks, kogub Häirekeskus ainult teadet iseloomustava teabe ning edastab saadud teabe ohu olemasolul kohe ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutavale asutusele või isikule.
(1) Hädaabiteate edastajalt saadud hädaabiteate esmase informatsiooni alusel alustab Häirekeskus hädaabiteate töötlemist. (2) Häirekeskus peab vältimatu, kohest reageerimist nõudva hädaabiteate, millega teavitatakse vahetult inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavast sündmusest, esmase informatsiooni vastu võtma ja hädaabiteate esmase töötlemise tegema ühe minuti jooksul. (3) Hädaabiteate esmase töötlemise käigus hindab Häirekeskus ohu esinemist, selle ulatust ja ohtu abivajaja tervisele. (4) Häirekeskus lähtub lõikes 3 sätestatud ülesande täitmisel Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti kirjeldatud päästetöö, demineerimistöö, kiirabi ja korrakaitse ohuhinnangute kriteeriumidest. (5) Häirekeskus määrab ohuhinnangu, sündmuse asukoha ning Päästeameti või Terviseameti kehtestatud väljasõiduplaanide või teeninduspiirkondade alusel esmase sündmuskohale saadetava päästeressursi või kiirabibrigaadi.
(1) Häirekeskus annab sündmuskohale saadetavale valmisolekus päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse päästetööks, demineerimistööks või kiirabi osutamiseks lühisõnumina, mis sisaldab vähemalt sündmusele reageeriva päästeressursi või kiirabibrigaadi nimetust, sündmuse oletatavat liiki, väljasõiduastet või prioriteeti ning asukohta. (2) Häirekeskusel on õigus kiirabibrigaadile antud väljasõidukorraldust muuta ja suunata sündmuskohale sõitev kiirabibrigaad kõrgema prioriteediga sündmusele, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud väljakutse prioriteete. Kui kiirabibrigaad on sündmuskohal, võib Häirekeskus väljasõidukorraldust muuta vaid kiirabibrigaadi juhi nõusolekul. (3) Päästetöö ja demineerimistöö juhil on õigus anda Häirekeskusele korraldus täiendavale päästemeeskonnale väljasõidukorralduse andmiseks või antud väljasõidukorralduse muutmiseks või tühistamiseks. (4) Kiirabibrigaadi juhil on õigus anda Häirekeskusele korraldus täiendavale kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse andmiseks. (5) Politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemisel määrab sündmusele reageeriva politseiressursi ning annab sündmuskohale saadetavale politseiressursile väljasõidukorralduse Politsei- ja Piirivalveamet.
(1) Häirekeskus edastab hädaabiteate esmase informatsiooni neile riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on õigustatud nimetatud informatsiooni saama seaduse või lepingu alusel. 1 (1¹) Politsei- ja Piirivalveamet edastab politsei pädevuses oleva ja talle vahetult saabunud hädaabiteate esmase informatsiooni neile riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on õigustatud nimetatud informatsiooni saama seaduse või lepingu alusel. (2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastab Häirekeskus sündmuskohale saadetud päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile või mõlemale või Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata. (3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab Häirekeskusele viivitamata politsei pädevuses oleva ja talle vahetult saabunud hädaabiteate menetlemise käigus saadud esmase informatsiooni, mis puudutab pääste- või kiirabisündmust.
(1) Häirekeskus vahendab reaalajas toimuva päästesündmuse või kiirabi osutamise käigus saadud teabe ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutavale asutusele ja isikutele vastavalt kokkuleppele või õigusaktile. 1 (1¹) Politsei- ja Piirivalveamet vahendab reaalajas toimuva politseisündmuse käigus saadud teabe ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutavale asutusele ja isikutele vastavalt kokkuleppele või õigusaktile. (2) Häirekeskus edastab päästetöö juhi, demineerimistöö juhi või kiirabibrigaadi juhi korraldusel saadud informatsiooni päästetöö juhi, demineerimistöö juhi või kiirabibrigaadi juhi määratud asutustele ja isikutele. (3) Pääste-, politsei- ja kiirabisündmuse informatsioon edastatakse reaalajas operatiivselt hädaabiteadete menetlemise andmekogu või muu tehnilise süsteemi vahendusel.
(1) Hädaabiteate menetlemise käigus kogutud informatsioon sisestatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogusse. (2) Häirekeskus sisestab hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kellaajaliselt hädaabiteate esmase informatsiooni, hädaabiteate menetlemise käigus lisanduva informatsiooni ning andmed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile edastatud väljasõidukorralduse, lisa- ja abijõudude informeerimise ning pääste- või kiirabisündmuse lahendamise kohta. (3) Häirekeskus sisestab hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kellaajaliselt politsei pädevuses oleva hädaabiteate esmase informatsiooni ja Häirekeskusele laekuva, politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemise käigus lisanduva informatsiooni. (4) Politsei- ja Piirivalveamet sisestab hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kellaajaliselt politsei pädevuses oleva ja talle vahetult saabunud hädaabiteate esmase informatsiooni, hädaabiteate menetlemise käigus lisanduva informatsiooni ning andmed politseiressursile edastatud väljasõidukorralduse, lisa- ja abijõudude informeerimise ning politseisündmuse lahendamise kohta. (5) Häirekeskus lõpetab hädaabiteate menetlemise ja selle menetlemisega seotud informatsiooni sisestamise hädaabiteadete menetlemise andmekogusse pärast seda, kui viimane pääste- või kiirabisündmusele reageerinud päästemeeskond või kiirabibrigaad on sündmuskohalt lahkunud või kiirabibrigaad on vabanenud uue korralduse täitmiseks. (6) Häirekeskus lõpetab politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemise ja selle menetlemisega seotud informatsiooni sisestamise hädaabiteadete menetlemise andmekogusse, kui ta on hädaabiteate menetlemise käigus kogutud informatsiooni Politsei- ja Piirivalveametile edastanud või ohuhinnangust lähtuvalt puudub vajadus edastada Politsei- ja Piirivalveametile informatsiooni. (7) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemise ja selle menetlemisega seotud informatsiooni sisestamise hädaabiteadete menetlemise andmekogusse pärast seda, kui ta on sündmuse kohta käiva olulise informatsiooni hädaabiteadete menetlemise andmekogusse sisestanud, viimane politseiressurss on sündmuskohalt lahkunud ning kogutud informatsioon on edasiseks menetluseks edastatud.
(1) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad tagama hädaabiteadete jätkusuutliku ja järjepideva menetlemise. (2) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad olema omavahel integreeritud määral, mis on vajalik hädaabiteadete menetlemiseks. (3) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad olema kasutusele võetud viisil, mis arvestab ühe seadmeruumi või telekommunikatsioonivahendi juhusliku hävimise riski ja tagab hädaabiteadete tõrgeteta menetlemise. (4) Häirekeskuse elektrienergiaga varustamine peab toimuma kahest elektritoitesüsteemist (normaaltoitesüsteem ja varutoitesüsteem). Ühe elektritoitesüsteemi katkestus ei tohi mõjutada teise tööd. Normaaltoitesüsteemi katkestuse korral peab automaatselt tööle rakenduma varutoitesüsteem. (5) Varutoitesüsteemis peab lisaks olema varutoitegeneraator, mille töö tagamiseks on kohapeal kütusevaru vähemalt 48 tunniks. (6) Info- ja telekommunikatsioonisüsteemid peavad elektrivõrgu võimalike rikete ja häirete puhuks olema varustatud täiendavalt vähemalt 30 minutiks katkematu toite allikaga. 7 (7)
(1) Info- ja sidesüsteem peab vastama infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) turvaklassile K3T2S2. (2) Hädaabiteadete menetlemiseks vajalik info- ja sidesüsteem peab olema igal ajahetkel kättesaadav piisavale hulgale hädaabiteadete menetlejatele. (3) Häirekeskusel peab olema kõrgkäideldav terviklik telefonisidesüsteem, mis tagab selle ühe osa rikke või ülekoormuse korral hädaabiteate katkematu vastuvõtmise ja menetlemise. (4) Telefonisidesüsteemi töö katkematuks tagamiseks peavad süsteemi kõik erinevad osad olema vähemalt dubleeritud. (5) Alarmeerimissüsteem peab tagama päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile või mõlemale viivitamatu väljasõidukorralduse andmise. (6) Hädaabiteate menetlemisel kasutatakse ESTER raadiosidesüsteemi. (7) Hädaabiteate menetlemisega seotud asutuse info- ja sidesüsteemid peavad liidestuma Häirekeskuse info- ja sidesüsteemidega.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 1. märtsil 2012. a.