Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 16 "Saaremaa Vallavolikogu töökord" muutmine
2 § muudetud+964 sõna lisatud−137 sõna eemaldatud
§ 1Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 16 "Saaremaa Vallavolikogu töökord" muutminemuudetud
Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 16 „Saaremaa Vallavolikogu töökord“ muutmine Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruses nr 16 "Saaremaa Vallavolikogu töökord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 6 lõike 2 tekst3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Volikogu tööorganid ja töövormid
(1) Volikogu tööorganid on eestseisus, fraktsioon ja komisjon.
(2) KomisjoniVolikogu töövormiks on istung.
(3) Volikogu eestseisuse, fraktsiooni ja komisjoni töövormiks on koosolek. Vajadusel
(4) Volikogu istungit ja tema tööorganite koosolekut võib komisjoni koosoleku korraldada, kasutades digitaalseid lahendusi kaugosalusega füüsilise toimumise kohata elektrooniliste vahendite abil. Komisjoni koosoleku kutsub kokkuIstungit ja koosolekut juhatab komisjoni esimeesvõib korraldada ka hübriidvormis, kus volikogu või tema
§ 2Määruse jõustuminemuudetud
Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
tööorganite liikmed osalevad kas füüsiliselt toimumise kohas
või
aseesimehe äraolekul kutsub komisjoni vajadusel kokku volikogu esimees
kaugosalusega
.“; 2) paragrahv 6
lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Komisjon võib võtta läbivaatamiseks ka muid dokumente.“; 3) paragrahv 6
lõike
2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv
6
tekst
lõiget 4
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(
6
4
) Komisjoni
koosoleku toimumise kohast, töövormist ja päevakorrast koos materjalidega teavitab komisjoni liikmeid ja asendusliikmeid kokkukutsuja vähemalt kolm päeva enne koosoleku algust. Erakorralisest komisjoni koosoleku toimumisest teavitab komisjoni liikmeid ja asendusliikmeid kokkukutsuja esimesel võimalusel.“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni
koosolekust
võib
osa võtta
ka kirjalikult või virtuaalselt
, teavitab ta oma asendusliiget
.
Kirjaliku osavõtu puhul peab
Asendusliikmel, kes võtab
komisjoni
liige saatma hiljemalt
koosolekust osa
komisjoni
koosoleku alguseks
liikme asemel, on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud
komisjoni
esimehele paberkandjal
esimehe
või
digitaalselt allkirjastatult seisukoha komisjoni päevakorras olevate punktide kohta
aseesimehe õigused ja kohustused
.
Seisukoht peab selgelt väljendama
Asendusliige võib osaleda
komisjoni
liikme arvamust
koosolekul ka juhul
,
sealhulgas seda
kui koosolekul osaleb põhiliige
,
kas
kuid sellisel juhul puuduvad tal
komisjoni
liige
liikme õigused ja kohustused. (4²) Komisjoni esimees võib kaasata komisjoni koosseisu komisjoni liikmena kuni kaks eksperti. Eksperdil on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused.“; 6) paragrahvi 6 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg, koht ja töövorm.“; 9) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ja 6-7 toodud isikud või organid esitavad
õigusakti eelnõu
kantseleisse hiljemalt 20 päeva enne istungi algust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-5 toodud organ ja isik esitavad õigusakti eelnõu kantseleisse hiljemalt 14 päeva enne istungi algust. Volikogu eestseisus võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu
või
kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonis.“; 10) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5) Eelnõule märgitakse eelnõu esitaja nimi, esitamise kuupäev, eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi, ettekandja nimi ning mitmel lugemisel on eelnõu kavandatud volikogus menetleda. Eelnõule võivad olla lisatud ka
muud
otsustust toetab või
esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid.“; 12) paragrahvi 10 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(8) Volikogu esimees suunab õigusakti eelnõu, mida
ei
toeta
ole algatanud valitsus, valitsusele seisukoha saamiseks
.
Koosoleku juhataja arvestab
Valitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha, arvestades käesoleva määruse § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaega, märkides ühtlasi, kes esitab valitsuse seisukoha volikogu komisjonides ja istungil. Valitsus ei anna arvamust volikogu töökorraldust puudutavatele eelnõudele.“; 13) paragrahvi 12 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 15 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse mitte rohkem kui kolmel lugemisel.
(2) Päevakorras olevaid küsimusi arutatakse mitmel lugemisel eelnõu algataja ettepanekul. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui
seda
hääletusel
nõuab volikogu komisjon või fraktsioon.
(3) Eelnõu algataja ettepanekut päevakorras oleva küsimuse mitmel lugemisel arutamiseks ei hääletata
,
andes teada kirjalikult osalenud komisjoni liikme poolt
muul juhul otsustatakse küsimuse kahele lugemisele panemine volikogu istungil hääletamisega.
(4) Kahele lugemisele suunatud eelnõu esimene lugemine lõpetatakse muudatusettepanekuid hääletamata. Kolmele lugemisele suunatud eelnõu esimene ja teine lugemine lõpetatakse muudatusettepanekuid hääletamata.
(5) Vallaeelarve eelnõu arutamisel volikogus lähtutakse alljärgnevast: 1) valitsus edastab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga enne volikogule esitamist arvamuse avaldamiseks osavalla
-
või vastuhääle
ja kogukonnakogule
.
Kui
Osavalla- ja kogukonnakogu arvamus koos valitsuse seisukohaga lisatakse volikogule esitatavale eelarve eelnõu seletuskirjale; 2) eelarve eelnõu menetlemise juhtivkomisjon on rahanduse valdkonna eest vastutav volikogu
komisjon
teeb õigusakti
; 3) muudatusettepanekud eelarve eelnõule vaatab läbi käesoleva lõike punktis 2 nimetatud volikogu komisjon; 4) eelarve
eelnõu
või muu otsustuse sisu osas muudatusi
arutatakse kahel lugemisel. Juhul
,
siis muudetud versiooni hääletamisel komisjoni liikme arvamusega
kui valitsus otsustab eelarve eelnõu arutada kolmel lugemisel,
ei
arvestata
panda hääletusele pärast eelarve teise lugemise lõpetamist esitatud muudatusettepanekuid, mida valitsus ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud volikogu komisjon ei toeta
.
Koosoleku juhataja kinnitab osavõtulehel allkirjaga
(6) Lisaeelarve eelnõu arutatakse kahel lugemisel käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud korras.“; 16) paragrahvi 15¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud arutelul esineb kaasettekandega üksnes
komisjoni
liikme kirjaliku
esindaja, kellele on eelnõu läbivaatamiseks suunanud volikogu esimees
või
virtuaalse osavõtu
käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 8 sätestatud juhul valitsuse esindaja
.
Komisjoni liikme kirjalik seisukoht lisatakse
“; 17) paragrahvi 16 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Muudatusettepaneku ühel lugemisel menetletava eelnõu kohta esitab volikogu liige, volikogu fraktsioon või valitsus volikogu komisjonide toimumise nädalal esimesena eelnõu menetleva käesoleva määruse paragrahv 10 lõikes 7 nimetatud
komisjoni
koosoleku protokollile
toimumise päeval hiljemalt kell 12
.
Muudatusettepanek mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta esitatakse hiljemalt volikogu esimehe määratud tähtajaks.
(3) Muudatusettepanek esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale, soovitava muudatuse täpset sõnastust, muudatusettepaneku selgitust ja muudatusettepaneku esitaja nime. Volikogu komisjon võib vajadusel sõnastada muudatusettepaneku oma koosolekul arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaegu.
“
; 18) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamine toimub käe tõstmisega või volikogus kasutatava infosüsteemi abil.“.