(Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruses nr 45 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) „Muudetakse § 8. Teenuse rahastamine2(2)Teenuse osutamise eest võib võtta tasu.7 lõiget 3 sõnastades see järgnevalt: „
(3)Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Eraõiguslik-juriidilisest isikust Tugiisikuteenuse, füüsilisest isikustisikliku abistaja teenuse osutaja või teise omavalitsuse üksuse asutuse poolt osutatavate teenuste eest tasutakse nende hinnakirja alusel vastavalt teenusele suunamise haldusaktis kirjeldatule.4(4)Teenuse saajalt võetav tasu ja selle suurus sõltub teenuse mahust, teenuse maksumusestvarjupaigateenuse, teenust saava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast ning teenuse saaja abivajaduse ulatusestsotsiaaltransporditeenuse, mis on tuvastatudvõlanõustamisteenuse, häirenuputeenuse, vaimse tervise teenuse hindamise käigusmääramise otsustab sotsiaalhoolekande osakonna juhataja käskkirjaga.5“ 2) Muudetakse § 21 sõnastades see järgnevalt:§ 21. Vaimse tervise teenus
(51)Vallavalitsuse eelarvest tasutakse Vaimse tervise teenuse maksumuse osa vastavalt kehtestatud piirmäärale ning vajadusel tasutakse teenuse eest täiendavalt osas, jääb katmata teenuse saaja endaeesmärk on nõustamiste või teraapiate kaudu toetada ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttuparandada mitmekülgse abivajadusega isiku või perekonna psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
6(62)Vallavalitsuse osa teenuse maksumusest tasutakse otse teenuse osutajale Vaimse tervise teenusteks on psühholoogiline nõustamine, kriisinõustamine, leinanõustamine, perenõustamine või pereteraapia, loovteraapia, mänguteraapia ning muu täiskasvanule või alaealisele suunatud vaimset tervist toetav teenus.
7(73)Kui teenuse taotlejal Teenuse maht ühe isiku puhul on piisavalt varaüldjuhul kuni viis korda kalendriaastas. Teenuse mahtu võib suurendada tulenevalt täiendavast abivajaduse hindamisest.
(4) Info vaimse tervise teenusepakkujatest koos isiku omaosaluse määraga, mille müügist talmilleks on võimalikviisteist protsenti teenuse omaosaluse eest tasudahinnast, kuid vara realiseerimine võtab aega, tasub teenuse eest vallavalitsus, kui inimene vajab teenust koheavaldatakse Lääne-Nigula valla kodulehel.“ Omaosalusest saab taotleda vabastust lähtudes sissetulekust sõltuva ühekordse sotsiaaltoetuse tingimustest.“
(1) „ § 12Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus2(2)Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.3(3)Teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.4(4)Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on teenuse saajale tasuline.5(5)Võetav tasu oleneb teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnast, abivajaduse hindamise tulemustest ning teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) majanduslikust olukorrast.6(6)Ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumus rahastatakse teenuse saaja rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja teenuse saajalt võetavat tasust juhul kui vallavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja muud abimeetmed ei ole inimese toimetulekuks enam sobivad.7(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul rahastatakse üldhooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:11) tööjõukulud;22) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;33) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;44) koolituse ja supervisiooni kulud.8(8)Vallavalitsus kehtestab oma määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades Sotsiaalhoolekande seadusese § 22 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.9(9)Juhul kui teenuse saaja soovib saada teenust teenuseosutajalt, kelle hooldustöötajate ja abihooldustöötajate seotud kulude osa kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei kata, tasub teenuse saaja või tema seaduslik ülalpidaja need kulud omavahenditest. Kui isik ei suuda tasuda puudujäävat osa s.h vajab käiberaha, siis hindab vallavalitsus isiku ja tema ülalpidajate maksevõimet.10(10)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.11(11)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.12(12)Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.13(13)Juhul kui vallavalitsuse poolsest abivajaduse hindamisest ei tulene isiku vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja isik soovib nimetatud teenust, tasub teenuse eest isik ise või tema seadusjärgsed ülalpidajad.“.
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.