Tartu Vallavolikogu 22.03.2018 määruses nr 9 "Tartu valla jäätmehoolduseeskiri" tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 lg 2 p 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja nende transportimine nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta;“; 2) määruse § 3 lg 2 p 25 lõpus kirjavahemärk „.“ asendatakse kirjavahemärgiga „;“; 3) määruse § 3 lg 2 muudetakse ja lisatakse p 26 järgmises sõnastuses:„26) tiheasustusalaks käesoleva määruse tähenduses ei loeta Piirissaart.“; 4) määruse § 4 muudetakse ja lisatakse lg 7 järgmises sõnastuses:„
(7)Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.“; 5) määruse § 5 muudetakse ja lisatakse lg 4 järgmises sõnastuses:„
(4)Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul.“; 6) määruse § 6 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(3)Jäätmevaldaja võib oma kinnistu piires tuulevaikse ilmaga põletada aia- ja pargijäätmeid naabreid mittehäirival viisil tingimusel, et järgitakse kehtivaid tuleohutusnõudeid.“; 7) määruse § 7 muudetakse ja lisatakse lg 21, lg 22 ja lg 23 järgmises sõnastuses:„
(21)Avalike ürituste korraldamisel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Avalikel üritustel peab segaolmejäätmetest eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.„
(22)Võimalusel peab avalikel üritustel vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid joogitopse)."
(23)Lähestikku asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate olmejäätmete kogumiseks ning korraldatud olmejäätmeveo korras üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda ühise jäätmemahuti kasutamist. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.“; 8) määruse § 9 lg 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(8)Jäätmete kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele sõidutee lähedale. Juurdepääsutee kogumismahutini peab olema kõva kattega ja sellel ei tohi esineda eritasandilisi astmeid. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et see võimaldaks raskeveoki pealesõitu.“; 9) määruse § 9 muudetakse ja lisatakse lg 81 ja lg 82 järgmises sõnastuses:„
(81)Kuni 1100 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(82)Suurem kui 1100 liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.“; 10) määruse § 11 lg 1 p 4 ja p 4.1 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse § 11 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnad moodustavad kolm Tartu valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonda kuni 30.06.2022. Alates 01.07.2022 moodustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnad ühe korraldatud jäätmeveo veopiirkonna.“; 12) määruse § 12 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikideks on: 1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 01); 2) paber ja kartong (jäätmekood 20 01) (kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022); 3) biolagunevad köögi- sööklajäätmed (jäätmekood 20 08) (kehtib Tartu veopiirkonnas kuni 30.06.2022); 4) suurjäätmed (jäätmekood 20 07) lisateenusena (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021); 5) segapakend (jäätmekood 15 06) lisateenusena (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021).“; 13) määruse § 12 muudetakse ja lisatakse lg 11 järgmises sõnastuses:„
(11)Alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kõik §-s 12 lg 1 nimetatud jäätmed. “; 14) määruse § 12 muudetakse ja lisatakse lg 5, lg 6, lg 7 ja lg 8 järgmises sõnastuses:„
(5)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutisse kõigis kortermajades (kehtib Tartu veopiirkonnas, Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(6)Üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab üle anda jäätmekäitluskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.
(7)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades (kehtib Tartu veopiirkonnas, Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(8)Üksikelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistu piires. Kui üksikelamutes pole biolagunevaid jäätmeid võimalik nõuetekohaselt kompostida ja kui biolagunevate jäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb ise viia jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale.“; 15) määruse § 14 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(3)Kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.“; 16) määruse § 16 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(2)Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodi. Erandkorras on võimalik muuta teenustasu kui teenustasu muutmine on tingitud riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.“; 17) määruse § 16 lg 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(7)Teenustasusid ei saa muuta esimesel ja teisel veoaastal ja edaspidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul.“; 18) määruse § 18 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(1)Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad käesoleva eeskirja paragrahv 11 lõikes 1 sätestatud veopiirkondades.“; 19) määruse § 21 lg 2 p 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„3) ajaperiood (kuni kolm aastat), mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);“; 20) määruse § 22 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(3)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsuse keskkonnaspetsialist.“; 21) määruse § 23 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(1)Segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on:1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;3) tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid keskkonnaspetsialisti nõusolekul kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 6) alusel regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.“; 22) määruse § 23 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(3)Biojäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja ebameeldiva lõhna levikut.“; 23) määruse § 23 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(4)Jäätmekotte on lubatud kasutada juhul, kui nende valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale. Tagades, et üleantav vanapaber püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas, võib üksikelamutes vanapaberi üleandmiseks kasutada ka pappkasti, mida on võimalik käsitsi jäätmeveokisse tõsta.“; 24) määruse § 23 lg 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(5)Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul või krundil, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% vastava mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.“; 25) määruse § 23 muudetakse ja lisatakse lg 51, lg 52, lg 53, lg 54ja lg 55 järgmises sõnastuses:„
(51)Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel või jäätmeliigi, mille üleandmine tekkekohas on jäätmevaldajale kohustuslik, puudumisel lepingus arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(52)Kui segaolmejäätmete mahutis on ohtlikud jäätmed või elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil ära, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(53)Kui segaolmejäätmete, vanapaberi, biojäätmete või pakendimahutis on sobimatud jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil ära, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(54)Kui segaolmejäätmete, vanapaberi, biojäätmete või pakendimahutis on sobimatud jäätmed, siis on jäätmevedajal õigus tühjendada mahuti eraldi veoringil, rakendades kahekordset teenustasu (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).
(55)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5-54 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude või kahekordse teenustasu küsimise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates nimetatud asjaolude ilmnemisest ning tagama käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud eraldi veoringil tühjendatava mahuti tühjendamise hiljemalt 14 päeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas).“; 26) määruse § 24 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(2)Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 22.00-07.00.“; 27) määruse 4. peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„4. peatükk Jäätmete liigiti kogumise nõuded“; 28) määruse § 27 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 27. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded“; 29) määruse § 28 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile, jäätmevedajale või muule pakendijäätmeid vedavale isikul. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad, puhtad ja kokku pressitud. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud. Pakendijäätmete konteinerite info on leitav valla kodulehelt.“; 30) määruse § 28 lg 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(6)Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse tekkekohal kogumist ning avalikke kogumispunkte.“; 31) määruse § 28 lg 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(10)Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.“; 32) määruse § 28 muudetakse ja lisatakse lg 11, lg 12, lg 13 ja lg 14 järgmises sõnastuses:„
(11)Tekkekohal kogumine ehk pakendikoti ja/või individuaalse kogumismahuti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseks eramajades või korteriühistutes. Tekkekohal kogumise tingimused lepitakse kokku teenuse pakkuja ja kliendi vahel järgides kõiki vastavast seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
(12)Pakendijäätmete kogumismahutite märgistus peab olema eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada. Segapakendi kogumismahuti peab olema kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti peab olema roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti peab olema sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi soovitatud siltidest.
(13)Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja tervena, vältima kogumismahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate kogumismahutite ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada hiljemalt 5 päeva jooksul, kui see on täitunud.
(14)Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Tiheasustusalal olevas pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit ning paber- ja kartongpakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui on tagatud vähemalt sama suur klaaspakendi ning paber- ja kartongpakendi ringlussevõtu määr ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.“; 33) määruse § 33 muudetakse ja lisatakse lg 21 järgmises sõnastuses:„
(21)Kui biojäätmeid ei ole omal kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord nelja nädala jooksul (kehtib Tabivere veopiirkonnas alates 01.07.2021 ja alates 01.07.2022 moodustuvas ühes jäätmeveopiirkonnas);2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb viia ise jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale.“; 34) määruse § 33 lg 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(4)Eramutes tekkivaid köögijäätmeid võib tiheasustusalal kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites, hajaasustusalal võib eramutes tekkivaid köögijäätmeid kompostida lahtiselt aunas. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga, millisel kinnistul soovitakse jäätmeid kompostida. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.“; 35) määruse § 33 lg 9 tunnistatakse kehtetuks.
(1)Kõik enne käesoleva määruse jõustumist Tartu valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud hankelepingud ning jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingud jäävad käesoleva määruse jõustumisel muutmata kujul kehtima ja neid täidetakse nendes sätestatud tingimustel kuni nende kehtivusaja lõpuni.
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.