Jõhvi Vallavolikogu 21.01.2021 määrust nr 89 "Jõhvi valla omandis olevate eluruumide kasutamise kord" muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:„
(4)Määrusega reguleerimata juhtudel juhindutakse Jõhvi vallavara valitsemise korrast, selles sätestamata juhtudel teeb otsuse Jõhvi vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus) korralduse andmisega.
(5)Eluruumi tagamise teenuse korras eluruumi kasutusse taotlemisele ja määramisele kohaldatakse Jõhvi Vallavolikogu kehtestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatut.“; 2) paragrahvi 2 lõiget muudetakse ja sõnastatakse:„Valda esindab elamusuhetes, sh korteriühistutes ning valla kaasomandis oleva elamu või korteri majandamise küsimustes valla omandis oleva vara valdamist, käsutamist ja kasutamist korraldav Jõhvi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) struktuuriüksus (edaspidi teenistus).“; 3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „vallavalitsusele“ sõnaga „ametiasutusele“; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 2 täiendatakse peale sõnu „eluruumi hävimisega“ lühendiga „, sh“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:„
(3)Eluruumi ei anta kasutusse juriidilisele isikule.“; 6) määruse 3. peatükki täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „§ 3 1 . Eluruumi kasutusse taotlemine
(1)Eluruumi kasutusse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:1) taotleja isiku- ja kontaktandmed;2) taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate või teiste isikute kohta, kellega koos taotletakse eluruumi;3) eluruumi taotlemise põhjus;4) kas eluruumis soovitakse pidada lemmiklooma loomakaitseseaduse tähenduses;5) eluruumi kasutamise eeldatav tähtaeg;6) taotletava eluruumi andmed (tubade arv jm mida taotleja peab oluliseks).
(2)Taotluse vaatab läbi ametiasutuse vastav teenistuja, kellele on ametijuhendiga pandud valla vara kasutusse andmise korraldus (edaspidi vastav teenistuja) ning kellel on õigus küsida taotluse esitajalt vajadusel täiendavaid andmeid ning kes teeb eluruumi kasutusse andmiseks ettepaneku valitsusele.
(3)Vastav teenistuja teeb eluruumi kasutusse andmise või mitteandmise kohta ettepaneku valitsusele kahe nädala jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. Eluruumi kasutusse andmisel isiku(te)le, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, on kasutusse andmise aluseks vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanek. Ettepanek valitsusele tehakse vastava eelnõu esitamisega.“; 7) paragrahvi 4 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse„
(1)Eluruumi kasutusse andmisel lähtutakse eluruumi taotleja eluruumi vajaduse aktuaalsusest ja kasutusse antava eluruumi taotlejale sobivusest.“; 8) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „Vallavalitsus“ sõnaga „Valitsus“; 9) paragrahvi 4 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse:„
(3)Vajadusel leitakse eluruumi taotlejale sobilik eluruum avalikult üüriturult kuni vallale kuuluva eluruumi kasutusse andmiseni. Avalikult üüriturult eluruumi kasutusse võtmise eluruumi õigustatud isikule eraldamiseks otsustab valitsus.“; 10) paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse:„
(1)Eluruumi kasutusse andmise või mitteandmise otsustab valitsus.“; 11) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „Vallavalitsus“ sõnaga „Valitsus“; 12) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse:„6) kasutuslepingu olulisi tingimusi (üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus, üüri tagatisraha ning selle suurus ja maksmise tingimused jm);“; 13) paragrahvi 6 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse:„
(2)Eluruumi kasutusse saajale üleandmisel vormistatakse kasutuslepingu lahutamatu lisana kahepoolne eluruumi üleandmis-vastuvõtmisakt, milles fikseeritakse eluruumi seisukord, selles oleva mööbli ja muude seadmete koosseis ning seisukord, samuti eluruumi lokaalsete elektri-, vee-, ja soojusmõõdikute näidud ning võtmete arv.“; 14) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:„
(5)Kasutuslepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja on kohustatud algatama üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise ja/või kasutuslepingu ülesütlemise, kui selleks esinevad kasutuslepingus, käesolevas korras või õigusaktides sätestatud alused.“; 15) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõna „vallavalitsusele“ sõnaga „ametiasutusele“; 16) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõna „vallavalitsus“ sõnaga „valitsus“; 17) määrust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses:„§ 7 1 . Kasutuslepingu lõppemine
(1)Kasutusleping lõpeb tähtaja möödumisel, lepingu ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel, sh eluruumi hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel.
(2)Kasutuslepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses üürilepingu vastavaid sätteid, v.a eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitud üürilepingule, mille võib kasutusse saaja üles öelda mistahes põhjusel, teavitades sellest ametiasutust kirjalikult 14 kalendripäeva ette.
(3)Valitsusel on õigus kasutusleping erakorraliselt üles öelda, kui:1) kasutaja on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega; oluliseks osaks on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;2) võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri;3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;4) kasutaja või tema poolt majutatav isik lõhub või rikub tahtlikult eluruumi või kasutab eluruumi mittesihipäraselt;5) kasutaja teeb ümberehitusi ja parendusi valitsuse kirjaliku loata;6) kasutaja või tema poolt majutava isiku tegevus takistab teiste kasutajate või elamu elanike tegevust või on nende huvidega vastuolus;7) kasutaja on andnud eluruumi allkasutusse valitsuse eelneva kooskõlastuseta;8) muul õigusaktis sätestatud või põhjendatud juhul.
(4)Kui tugiteenusega eluruumi kasutusse saaja ei täida talle koostatud juhtumiplaani , on teenistusel õigus algatada kasutuslepingu ülesütlemine sotsiaalteenistuse ettepanekul.
(5)Kasutuslepingu lõpetamine lepingu ülesütlemisel või muul alusel vormistatakse valitsuse korraldusega. Eluruumi tagamise teenuse puhul teeb korralduse andmiseks ettepaneku sotsiaalkomisjon.
(6)Kasutuslepingu lõppemisel vormistatakse eluruumi kasutajaga eluruumi vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse käesoleva korra § 6 lõikes 2 nimetatud andmed.“; 18) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõna „vallavalitsus“ sõnaga „valitsus“; 20) paragrahvi 10 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse:„
(3)Eluruumide kasutamise tasu ja kõrvalkulude arvestamise ja nende eest tasumise perioodiks on üks kalendrikuu. Kui kasutusleping lõpeb kuu keskel arvestatakse kasutustasu proportsionaalselt kasutatud päevade eest ning kõrvalkulude arvestuse aluseks on mõõdikute näit kasutuslepingu lõppemise kuupäeva seisuga.“; 21) määrust täiendatakse paragrahvidega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:„§ 10 1 . Eluruumi hooldus
(1)Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse eluruum ja selle juurde kuuluv üldiseks kasutamiseks mõeldud osad kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumide kasutamisel.
(2)Avariiline hooldus on tööd, mille tegemise eelduseks on avarii/rikke toimumine ja tehtavate tööde eesmärgiks on toimunud avarii/rikke lokaliseerimine ja selle tagajärgede likvideerimine.
(3)Eluruumi hooldamiseks on kasutaja kohustatud:1) hoidma korras eluruumi seinad, põrandad ja laed ning vajadusel (kulumisel) asendama need samaväärse materjaliga (tapeetima, värvima) omal kulul;2) mitte lõhkuma ja hoidma korras kasutusele andja mööbli ja muu tehnika, mööbli ja tehnika rikkumisel või hävimisel need välja vahetama omal kulu samaväärse vastu;3) avarii või rikke avastamise korral koheselt teavitama ametiasutuse vastavat spetsialisti (lepingus märgitud kontaktisik) ning tarvitusele võtma kõik vajalikud ja käepärased meetmed avarii või rikke lokaliseerimiseks. § 10 2 . Eluruumi remont
(1)Eluruumi remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende tervikosade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
(2)Eluruumi remontimiseks tuleb eelnevalt luba saada valitsuselt.“; 22) Lisada määrusesse peale § 102 täiendav peatükk (joondusega keskele) järgmiselt: „5. peatükk RAKENDUSSÄTTED“.
Määrus jõustub üldises korras.