Iisaku Vallavolikogu 18.12.2008. a määruses nr 22 «Iisaku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri» tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 lõige 2 ja lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: «
(tunnistatakse kehtetuks; 2) Liitumispunkt on vee-ettevõtja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1,0 meetrit väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Täpne liitumispunkti asukoht fikseeritakse liitumislepingus ja piiritlusaktis.
(3) Liitumispunktiks ühisveevärgiga on üldjuhul kinnistu piirist väljaspool, kuni ühe meetri kaugusel asuv peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul nõutaval kaugusel enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri ühendustorul.» 2) paragrahvi 5määrust täiendatakse lõigetega 31, 32, 33 ning sõnastatakse järgmiseltparagrahviga 231 järgmises sõnastuses: «
(31) Liitumispunktiks ühiskanalisatsioonisüsteemiga on üldjuhul kinnistu piirist väljaspool, kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, asuv kinnistupoolseim vaatluskaev§ 231. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Vaatluskaevu puudumisel ettenähtud kaugusel asub liitumispunkt ühendustorul kuni ühe meetri kaugusel kinnistu piirist. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse.Veevarustuse teenuse toetus
(32) Kui ühisveevärgi peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb ühendustorustik ehitisse, on veevärgi liitumispunktiks hargnemiskohas asuv ühenduskraan või sulgur. Ühenduskraani või sulguri puudumisel on liitumispunktiks peatoru ja ühendustorustiku hargnemiskoht.
(33) Kui ühiskanalisatsioonisüsteemi peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on kanalisatsioonisüsteemi liitumispunktiks peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev, kaevu puudumisel hargnemiskoht.» 3) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «
(1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti abil. Veearvesti kuulubIisaku vald toetab väljaspool Iisaku alevikku vee-ettevõtjale.
(2) Veearvesti paigaldatakse veemõõdusõlme või veemõõdukaevu. Veemõõdusõlm või veemõõdukaev ehitatakse kliendi kulul.
(3) Ühele kinnistule paigaldab vee-ettevõtja ühe arvesti. Klient jategevuspiirkonnas ühisveevärgist vee-ettevõtja võivad kokku leppida ka suurema arvu arvestite paigaldamises juhul tarbijaid veevarustuse teenuse eest tasumisel, kui kinnistul paikneb mitu veeühendusega hoonet või rajatist. Lisaarvestite maksumuse tasub sellisel juhul klient ja annab arvestid üle vee-ettevõtjale.
(4) Kinnistutel, kus liitumine ühisveevärgiga on rajatud ilma veearvestiteta, tuleb veemõõdusõlmed välja ehitada ja arvestid paigaldada hiljemalt 31. augustiks 2013. a. » 4) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «
(1) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Tehnilised tingimused veemõõdukaevu väljaehitamiseks väljastab vee-ettevõte iga veemõõdukaevu jaoks eraldi.
(2) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja nõusolekul veemõõdukaevu, kui: 1) kinnistul paiknevate veeühendustega hoonete ja rajatiste suure hulga tõttu on see otstarbekas; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine.» 5) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna «sõlme» sõnaga «veemõõdusõlme» ja sõna «toimimise» sõnaga «säilimise». 6) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «
(1) Veearvesti rikke korral, mis ei ole aset leidnud kliendi süül, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud kuue kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestuskord kehtib rikke tuvastamisest kuni rikke kõrvaldamiseni.
(2) Veearvesti puudumisel, kui kinnistu liitumine on rajatud enne 01. veebruari 2013. a, arvestatakse tarbitud vettkehtestanud nimetatud teeninduspiirkonnas vee-ettevõtja ja kliendi vahel varasemalt sõlmitud lepingute või kokkulepete alusel, kuid mitte kauem hinna kõrgema kui 31Iisaku aleviku teeninduspiirkonnas. augustini 2013. a.» 7) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «
(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarbitud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga.
(2) Juhul kui kliendi poolt ühisveevärgist tarbitud vee koguse alusel ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse määramine ei ole võimalik või kui klient seda nõuab, paigaldatakse reovee mõõtmiseks reoveearvesti. Reovee mõõdusõlme väljaehitamisel ja arvesti paigaldamisel lähtutakse käesolevas määruses veemõõdusõlme ja veearvesti kohta kehtestatust. Tehnilised tingimused reovee mõõdusõlme väljaehitamiseks väljastab vee-ettevõtja iga mõõdusõlme jaoks eraldi.» 8) paragrahvi 23 lisatakse lõige 6 järgmises sõnastuses: «
Käesolevas paragrahvis sätestatud veevarustuse teenuse toetus arvutatakse külade veevarustuse tegelike kulude (6) Juhul, kui klientmille hulka ei ole tarbitud teenuste eest arvet kätte saanud arvestusperioodile (kuu või kvartalkuulu kulum) järgneva kalendrikuu 25ja soodustusega müügihinna vahena. kuupäevaks, on ta kohustatud sellest teavitamaVahe doteeritakse Iisaku valla eelarvest sihtfinantseerimisena vee-ettevõtjat viie kalendripäeva jooksulettevõtjale.»
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamistüldises korras.