Muuta § 3 lõiget 21 ja sõnastada see järgmiselt:
(21)Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JS § 6 lg 1);
Muuta § 6 p 1 ja sõnastada see järgmiselt: 1) Vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist segaolmejäätmete hulka.
Täiendada § 7 ja sõnastada see järgmiselt: Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused, kelle tegevuse käigus võivad tekkida jäätmed või kes käitlevad jäätmeid, on täiendavalt kohustatud: /.../
Muuta § 22 sõnastust ja sõnastada see alljärgnevalt: „Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga väljaspool eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, samuti jäätmevaldaja, kes eeskirja § 9 p 2 alusel on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, peab segaolmejäätmed üle andma jäätmejaama või mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele või sõlmima segaolmejäätmete veolepingu jäätmeveoõigust omava ettevõttega.“
Muuta § 23 sõnastust ja sõnastada see alljärgnevalt:Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine: 1) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu koodid 20 01*, 15 01 10*) ; 2) pakendid, sh paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07), tekstiilpakendid (15 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete 3) biolagunevad aia - ja haljastujäätmed (20 01); 4) biolagunevad köögi - ja sööklajäätmed (20 08); 5) paber ja kartong (20 01); 6) [Kehtetu] 7) [Kehtetu] 8) suurjäätmed (20 07); 9) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 36); 10) metallid (20 40); 11) klaas (20 02); 12) puit (20 38); 13) plastid (20 39) alates 01.01.2017; 14) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 03) alates 01.01.2017; 15) tekstiil (20 01 10, 20 11) alates 01.01.2017.
Muuta §-de 24-27 sõnastust, asendades paragrahvides toodud jäätmejaama asukoha määratlused (Maasi ja Kudjape) sõnaga „jäätmejaam“.
Täiendada § 27 järgmiste lõigetega ja sõnastada need järgmiselt:
(1)Plasti- ja klaasijäätmed, välja arvatud pakendijäätmed, tuleb viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.
(2)Metallijäätmed tuleb viia vanametalli kokkuostu või viia jäätmejaama.
(3)Puidujäätmed, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid, pinnas) ning puidujäätmed tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele. Puidujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 49 sätestatud korras.
(4)Suurjäätmed (näiteks vana mööbel, jalgrattad, vannid jne.) tuleb üle anda vastava teenuse pakkujale või viia jäätmejaama.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 29 lõike 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
(4)Jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba või kompleksluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale isikule.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 30 lõike 4 sõnastust ja sõnastada see alljärgnevalt:
(4)Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, aerosoolpakendid jm.), välja arvatud asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid ja isolatsioonimaterjalid, saavad eraisikud elukohaga eeskirja § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas tasuta üle anda;vt eeskirja Lisa 1;: 1) Maasi jäätmejaama; 2) Kudjape jäätmejaama; 3) avalikesse kohtadesse paigutatud ja vastavalt tähistatud ohtlike jäätmete kogumismahutitesse vastavalt neis vastuvõetavatele jäätmeliikidele; 4) ohtlike jäätmete kogumispunktidesse; 5) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 30 lõike 5 sõnastust ja sõnastada see alljärgnevalt:
(5)Asbesti sisaldavatest ehitusmaterjalidest või isolatsioonimaterjalidest tekkinud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele. Eraisikute poolt Maasi jäätmejaama toodud asbesti sisaldavad eterniidijäätmed võetakse vastu tasuta, kui jäätmete päritolu järgne kohalik omavalitsus seda võimaldab.
Tunnistada kehtetuks jäätmehoolduseeskirja § 31 lõige
Sõnastada jäätmehoolduseeskirja § 31 lõige 2 järgmiselt:
(2)Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul.
Täiendada jäätmehoolduseeskirja § 31 lõike 4 ja sõnastada see järgmiselt:
(4)Jäätmejaamadesse eraisikute poolt tasuta ära antud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitlemise kulud kannab vastav omavalitsus, millise haldusterritooriumil asub jäätmevaldaja elukoht.
Täiendada jäätmehoolduseeskirja § 39 lõike 1 ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuetega ja sõnastada see järgmiselt:
(1)Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus - ja lammutusjäätmed, sealjuures tuleb liigiti koguda: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed, kui neid on võimalik suunata taaskasutusse; 3) paber ja kartong, kui neid on võimalik suunata ringlussevõttu; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), kui neid on võimalik suunata taaskasutusse.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 39 lõiget 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
(2)Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt jäätmeseaduses ning Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded¹“ kehtestatud nõuetele.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 39 lõike 4 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
(4)Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 41 lõike 5 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt:
(5)Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Muuta jäätmehoolduseeskirja § 49 lõike 1 p 1 ja p 2 sõnastust ja sõnastada need järgnevalt:
(1)Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) majavalduse küttesüsteemis võib põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning tule hakatamiseks väikestes kogustes paberit ja pappi; 2) lahtises tules on lubatud põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ajavahemikul 01. oktoober kuni 15. mai kooskõlas siseministri 30.08.2010 määrusega nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ ning naabreid mitte häirides.
tunnistada kehtetuks § 49 lõige 2.
Tunnistada kehtetuks jäätmehoolduseeskirja § 50.
Muuta § 51 lõike 2 p 1 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: 1) jäätmeluba omav isik või Keskkonnaametis jäätmevedajana registreeritud isik;
Muuta § 51 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt:
(3)Ohtlike jäätmete veoks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja vastav jäätmeluba või kompleksluba, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud ohtlike jäätmete veol.
Kustutada jäätmehoolduseeskirja Lisas 1 viide reoveesette ja käimlajäätmete vastuvõtukohtadele, kaasajastada tootjavastutusorganisatsioonide ning pakendiorganisatsioonide andmeid (Lisa 1).
(1)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
(2)Määruse § 5 punktid 13, 14 ja 15 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a.