Loksa Linnavolikogu 28. aprilli 2022 määrustmääruse nr 7 "„Sotsiaalteenuste osutamise kord" muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „“ § 7 lõiget 3.Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitab isik või tema esindaja linnavalitsusele taotluse ning muud tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.
(2) Väljaspool kodu osutava üldhooldusteenuse taotlus peab sisaldama:1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta määruse § 6 lõikes 21 ja9 lõiget 4, § 8 nimetatud määral;2) andmeid kinnis- ja vallasvara kohta;3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed. Ülalpidamiskohuslane on perekonnaseadusest tulenevalt abivajaja isiku täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
(3) Väljaspool kodu osutava üldhooldusteenuse taotlusele lisatakse:1) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid;2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid;3) varalist seisu (mh pangakontode(de) jääki) kirjeldavad dokumendid.
(11 lõiget 4) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti, kui isikult endalt, võib linnavalitsus algatada teenuse vajaduse hindamise isiku teavitamisega§ 12 lõiget 3 ja jätkata menetlust isiku nõusolekul.
(5) Linnavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.“ 2) paragrahvi 4§ 14 lõiget 3 täiendatakse lõikega 11uue lausega järgmises sõnastuses: „(1)1 Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotluse menetlemisel linnavalitsuse sotsiaaltöötaja selgitab välja:1)Linnavalitsus võib teenuse saaja ülalpidamiskohuslaste (nende olemasolul) soovi ja võimalust tasuda hoolduskulusid, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ningtäielikult või osaliselt teenuse saaja eest täiendavat hüvitist; 2) esitatud dokumentide aluseltasumisest vabastada, kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohuslane(sed) võimelised teenuse eest tasuma hoolduskulusid, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolsuskulude piirmäära ning teenuse saaja eest täiendavat hüvitist kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist; 3) linna eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest; 4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsamat hinda.“ 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(2)1 Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamine on välja toodud antudkäesoleva määruse § 8.“ 4) paragrahvi 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Üldhooldusteenuse osutamisel lähtutakse teenuse saaja hooldusvajadusest ja hooldusplaanist.
(6 lõigetes 3) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel kinnitab teenuse hinna teenuse osutaja.
(4) Üldhooldusteenust rahastatakse linna eelarvest ja isikult võetavast tasust. Isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Kulud, mis ületavad linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäära tasub isik omavahenditest või ülalpidajate abiga.
(5) Kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub linnavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni sätestatut.
(6) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
(7) Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt linnavalitsusega kirjalikult kokku lepitud.
(8) Teenuse saaja ülalpidamiskohuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks linnavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse:1) hoolduskulude tasumine, mis ületab linnavalitsuse poolt kehtestatud hoolduskulude piirmäära ja teenuse saaja ja teenuse saaja täiendava hüvitise suuruse;2) kohustus tasuda § 8 lõike 5 punktis 1 nimetatud kulud igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni;3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;4) nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.
(9) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.
(10) Linnavalitsus kehtestab hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Linnavalitsus rahastab hooldekulusid tegelike kulude alusel, kuid mitte üle hoolduskulude tasumise piirmäära.
(11) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab linn teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe (väiksema sissetuleku hüvitis), kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(12) Kui teenuse saaja vajab lisaks väiksema sissetuleku hüvitisele täiendavat hüvitist (käiberaha), siis spetsialist viib läbi teenuse saaja ja tema ülalpidajate maksevõime hindamise.
(13) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse jätkuv rahastamine on korraldatud nii, et enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majandusliku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on:1) muutunud, nii et nad on võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, muudab linnavalitsus linna eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised teenuse eest täiendavat hüvitist tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda linna eelarvest makstava osa suurendamist.“
Määrus jõustub 1kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist. juulil 2023.