Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruse nr 79 "Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" muutmine
1 § muudetud2 § eemaldatud+1621 sõna lisatud−1649 sõna eemaldatud
§ 1Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruses nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:muudetud
Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruses nr 79 Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse sõnad "Eesti hea raamatupidamistava (edaspidi hea raamatupidamistava)" ja sõnad "hea raamatupidamistava"sõna „raamatupidamisüksus“ sõnadega "Eesti finantsaruandluse standard"„linna raamatupidamiskeskus“ vastavas käändes; 2) määruse tekstis asendatakse sõna "Rahandusministeerium"sõnad „linna finantstöötajate veebileht“ sõnadega "Riigi Tugiteenuste Keskus"„finantsteenistuse veebileht“ vastavas käändes; 3) määruse tekstis asendatakse sõna "kohustus" sõnaga "kohustis" (välja arvatud § 4 lõike 8 punktis 4, § 16 lõigetes 1 ja 2, § 24 lõikes 3, § 25 lõikes 11, § 28 lõikes 5, § 29 lõike 2 punktis 2, § 47² lõikes 5, § 54 lõikes 4, § 61 lõikes 3, § 90 lõike 2 punktis 2 ning § 92 lõikes 4), sõna "võlakohustus" sõnaga "võlakohustis", sõna "tagasimaksekohustus" sõnaga "tagasimaksekohustis", sõna "maksukohustus" sõnaga "maksukohustis", sõna "kapitalirendikohustus" sõnaga "kapitalirendikohustis", sõna "laenukohustus" sõnaga "laenukohustis", sõna "faktooringkohustus" sõnaga "faktooringkohustis" ja sõna "ettemaksukohustus" sõnaga "ettemaksukohustis" vastavas käändes; 4) määruse preambulis asendatakse sõnad "Riigi raamatupidamise üldeeskiri" sõnadega "Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend"; 5) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "
(2) Eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ning rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (ingl international public sector accounting standards, edaspidi IPSAS)."; 6) paragrahvi
§ 2eemaldatud
Tallinna Linnavalitsuse 22. juuni 2011 määrus nr 93 Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavate dokumendivormide kinnitamine" tunnistatakse kehtetuks.
§ 3eemaldatud
Määruse § 1 punktid 1 ja 4-6 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.
1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "1) Eesti finantsaruandluse standard - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-is ja mida täpsustavad RTJ-id;"; 7) paragrahvi 3 lõike 1 punkt
16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
16) LRK pearaamatupidaja - raamatupidaja, kes tagab LRK raamatupidamise
teostamise
ning raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise õigustatud isikutele. LRK pearaamatupidaja ülesandeid täidab § 3 lõike 1 punktis
kes osutab raamatupidamisteenust Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määratud LRK üksustele ja
mille eesmärgiks on varustada
linna
valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele
finantstöötajaid nende tööks vajaliku infoga ja mis on leitav aadressil https://www.tallinn.ee/est/finantsteenistus/
;
"
“
;
9
7
) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse
punktiga 41
punktidega 42-44
järgmises sõnastuses:
"41
„42
)
raamatupidamisväärtus
e
-
varade väärtus
arve - raamatupidamise seaduse § 71 nõuetele vastav masintöödeldav algdokument
, mis
on näidatud bilansis
luuakse, edastatakse, kinnitatakse ja kirjendatakse ning mida säilitatakse elektroonilises keskkonnas; 43) finantsarvestuse toimemudel - finantsarvestuse tegevuste jaotus LRK üksuse ja linna raamatupidamiskeskuse vahel
.
"
Linna finantsteenistus koostab toimemudeli ja avalikustab selle finantsteenistuse veebilehel
;
10
44
)
eriliiki isikuandmed - isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed seksuaalelu ja seksuaalsete sättumuste kohta.“; 8)
paragrahvi 4
lõike 7 punkt
lõige
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
2)
töötada välja raamatupidamise metoodilisi juhendmaterjale ja dokumendivorme ning avalikustada neid
raamatupidamiskeskuse tööd ning tagada nii LRK üksuste kui ka raamatupidamisteenuse osutamise lepingu sõlminud linna valitseva mõju all olevate üksuste raamatupidamisarvestuse pidamine.“
Linna finantsteenistus esitab õigustatud isikutele
LRK
pearaamatupidajal
üksuse majandustehingute kohta aruandeid, mis
on
õigus
koostatud FIS-i ja elektroonilise
raamatupidamise
teostamisel teha
algdokumentide menetlussüsteemi andmete alusel. Selgitusi aruandes kajastuvate majandustehingute kohta (eesmärk ja majanduslik sisu) annab õigustatud isikule
¹) Kontrollija peab kontrollima, et elektroonilise raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemi vahendusel
LRK
raamatupidamist ja aruandlust täiendavalt reguleerivate kordade kehtestamiseks
üksusele edastatud kuludokumendil ei kajastuks eriliiki isikuandmeid
.
"
“
;
14
13
) paragrahvi
9
13
lõige
2
3
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
2
3
)
Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks vajalikud kasutajaõigused väljastab Riigi Tugiteenuste Keskus
Kui kuludokument ei vasta § 13 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatule, tagastab kontrollija dokumendi koostajale ja teeb ettepaneku puudused kõrvaldada
.
Kasutajaõiguste saamiseks esitab linna pearaamatupidaja Riigi Tugiteenuste Keskusele e-kirja teel taotluse."
“
;
15
14
) paragrahvi
14 lõiked 8 ja
9
lõige 7¹
tunnistatakse kehtetuks;
16
15
) paragrahvi
11
15
lõige
2 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 11 lõiked 9 ja 11
1
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
9
1
)
Linnavalitsus esitab grupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
(11) Grupi majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande
Asutusse saabunud kuludokument tuleb viie tööpäeva jooksul kontrollida
ja
linnavalitsuse protokollilise otsuse aruande heakskiitmise kohta
aktsepteerida käesoleva määruse §-s 13 sätestatu kohaselt
ning
volikogu otsuse aruande kinnitamise kohta avaldab
esitada
linna
pearaamatupidaja linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teavitades sellest seejärel kohe Riigi Tugiteenuste Keskust
raamatupidamiskeskusele kirjendi koostamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt
.
"
“
;
18
16
) paragrahvi 16 lõikes
9
1
asendatakse
sõna "finantsplaneerimise" sõnaga "linnakassa"
sõnad „hea raamatupidamise tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“
;
19
17
) paragrahvi
24
25
lõige
8²
4
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
82
4
)
Õiglaseks väärtuseks loetakse üldjuhul turuväärtus, arvestades sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks
LRK üksuse väljamakseid kontsernikontolt
ja
üleandmise eesmärgiks on tagasirent
laekumisi kontsernikontole kajastatakse aruandeperioodi jooksul kontogrupis 1003 „Reservide ja keskkassa kontod“
.
Kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega, siis loetakse õiglaseks väärtuseks vara raamatupidamisväärtus üleandja bilansis
Aruandeperioodi lõpul (LRK üksuse lõpetamise korral erandina ka aasta keskel) kantakse kontogrupi 1003 saldo siirdekonto „Linna asutuste vahelised siirded“
(70001000) vahendusel linnakassasse
linna raamatupidamiskeskuses koostatakse makseettepanek
,
v.a toetused ettevõtluseks
määratakse makse tegemise kuupäev ja esitatakse makseettepanek linnakassale
; 2)
sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused
linnakassa töötaja aktsepteerib makseettepaneku
,
mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava
edastab maksefaili panka
ja
rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi
salvestab pangaväljavõtte FIS-is
; 3)
tegevustoetused - antud ja saadud toetused
makseettepaneku
,
mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest
mille algdokumendil kajastatud maksumus on oluline, kontrollib täiendavalt enne linnakassa töötaja aktsepteerimist LRK pearaamatupidaja
.
"
Olulise maksumuse määra määrab linna finantsdirektor kindlaks linna pearaamatupidaja ettepanekul.“
;
20) paragrahvi 26 lõikes 8 asendatakse sõna „raamatupidamisüksuse“ sõnadega „LRK üksuse sularaha käitlemise korras määratud“;
21) paragrahvi
36
26 lõikes 9 asendatakse sõna „raamatupidamisüksuse“ sõnadega „üksuse sularaha käitlemise korras määratud“; 22) paragrahvi 27
lõige
3
1
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
3
1
)
Linna asutused kajastavad saadud annetusi enda raamatupidamises tegevustoetustena - annetus kajastatakse laekumisel kohe tuluna
LRK juhi käskkirjaga määratakse kindlaks LRK üksustes sularaha käitlemise kord ja LRK üksuste maksimaalne lubatud kassajäägi suurus päeva lõpu seisuga (edaspidi lubatud kassajääk)
. Kui
annetus tehakse kindla eesmärgiga ja
LRK
üksus soovib ise või annetaja nõudmisel selle kogumist ja/või kasutamist enda raamatupidamises eristada
üksuses on sisse seatud mitu kassapunkti ning raha inkasseeritakse panka kassapunktist (st inkasseeritavat sularaha ei koguta enne keskkassasse)
,
kajastatakse annetus laekumise hetkel ettemaksukohustisena
kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud lubatud kassajäägi nõudeid kassapunktile
.
Annetus kantakse tuluks selle tekkepõhisest kasutamisest lähtuvalt, jälgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi."
“
;
22
23
) paragrahvi
37 lõiked 3 ja
27 lõige
4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
3
4
)
Kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välimaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine, s
Lubatud kassajäägi kehtestamisel võib valida kolme variandi vahel: 1) absoluutsumma kuni 2000 eurot; 2) summa tuletatud jäägi meetodil: eelmise kalendriaasta kolme järjestikuse kalendrikuu sissetulekud jagatakse tööpäevade arvuga
.
o toetus
LRK üksuses
,
mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele.
(4
kus kogutakse sularaha ka puhkepäevadel, jagatakse sissetulekud kalendripäevade arvuga ja korrutatakse tulemus kahega; 3
)
Välismaine sihtfinantseerimine
linnakassa juhataja aktsepteeritud lubatud kassajääk, mille määramisel
on
mitteresidentidelt (sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt) saadud sihtfinantseerimine
aluseks võetud sularaha hoiutingimused ja sularaha inkasseerimise korraldus LRK üksuses
.
"
“
;
23
24
) paragrahvi
38
27
lõige
8
5
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
8
5
) Kui
kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud (näiteks tööjõukulud, amortisatsioonikulu jms) või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid kulutuste tegeliku majandusliku sisu põhjal. See tähendab, et toetuse andja või vahendaja ei kajasta kaasfinantseerimise vahendeid enda raamatupidamises kaasfinantseerimise kuluna ja toetuse saaja kaasfinantseerimise tuluna. Kui
LRK
üksus
juhi käskkirjaga kehtestatakse lubatud kassajääk tuletatud jäägi meetodil ja see
on
kaasfinantseerimise andja
suurem kui 2000 eurot
,
eristab ta eelnimetatud kulutused FIS-is muudest kulutustest projektikoodidega (vt § 40)
tuleb LRK üksusel tagada sularaha panka inkasseerimine vähemalt kord nädalas summa osas, mis ületab 2000 eurot
.
"
“
;
24
25
) paragrahvi
38
30
lõige
9
5
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
9
5
)
Tegevustoetusi kajastab toetuse saaja tuluna (kontorühm 352) üldjuhul toetuse laekumise hetkel
Arvete vormistamisel järgitakse RPS-i
ja
toetuse andja kuluna (kontorühm 452) toetuse ülekandmise hetkel
käibemaksuseaduse nõudeid
.
"
Erinõue on märkida arve väljastaja tehingupartneri kood. Arvel ei kajastata eriliiki isikuandmeid.“
;
25
26
) paragrahvi
47²
31
lõige
5
2
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
5
2
)
Välisprojekti raames töötatud aja kohta peetakse tööajaarvestust rahastaja nõuete kohaselt
Üle- või alalaekumine summas kuni 10 eurosenti loetakse väikevaheks ja kirjendatakse kulukontole
Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide
ja
mahakandmise korda, kui varude soetusmaksumus ületab 2000 eurot (ilma käibemaksuta)
projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel või fikseeritud protsendimäära alusel projektis ettenähtud abikõlblikest tasudest
.
"
“
; 30) paragrahvi
66
53
lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(1)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir
Sularaha eest
on
5000 eurot (ilma käibemaksuta). Maa
kaupu soetada
ja
hooned võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest
teenuseid osta lubatud üksnes juhtudel, kui ülekandega ei ole võimalik või otstarbekas arveldada
.
Väiksema soetusmaksumusega objektide
LRK juhi käskkirjaga määratakse töötajad
(
sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud
edaspidi aruandekohustuslikud isikud
)
ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna
, kellel on õigus saada majanduskuludeks avanssi või kasutada linna krediitkaarti
.
"
Aruandekohustuslikud isikud on kohustatud esitama tehtud kulutuste tõestamiseks aruande koos kuludokumentidega käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ja tagastama kasutamata raha.“
; 31) paragrahvi
68 lõiked 1 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
59 lõikes 2 asendatakse sõnad „Raamatupidamise hea tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“; 32) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses
:
"
„
(
1
10
)
Väheväärtuslike varadena kajastatakse varasid
Varud
,
mille soetusmaksumus
mis
on
alates 500 eurost
soetatud edasimüügi eesmärgil
(
ilma käibemaksuta
meened, karastusjoogid, toidukaubad jm
),
kuid väiksem
kantakse soetamisel kuludesse ning nende üle peetakse bilansivälist arvestust. Aruandeaasta lõpu seisuga fikseeritakse varude inventeerimisel (§ 94 lõigete 1-3 kohaselt) varude jääk koos lõppmaksumusega. Varude rahaline jääk võetakse bilansis arvele,
kui
varude lõppmaksumus ületab käesoleva määruse
§ 66 lõikes 1 nimetatud põhivara kapitaliseerimise
alampiir, ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta
Väheväärtuslik vara kantakse maha, kui vara on muutunud kasutuskõlbmatuks, hävinud või kadunud
.
Väheväärtuslik tarbetuks muutunud vara kantakse maha, kui seda ei soovi kasutada teised linna asutused ja seda ei ole õnnestunud võõrandada."
“
;
32
33
) paragrahvi
69 lõike
68 täiendatakse lõikega
1
punktid 2
¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Väheväärtuslike varadena ei kajastata
ja
14 muudetakse
FIS-i väheväärtuslike varade nimekirja ei kanta alljärgnevaid varasid, mille kohta peetakse analüütilist arvestust riiklikes registrites ning mille arvelevõtmine, säilitamine
ja
sõnastatakse järgmiselt
inventeerimine on reguleeritud asjaomase õigusaktiga
:
"2
1
)
inventarinumber
kunstiväärtused
(
vöötkoodi number
kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud
)
, mille väärtus aja jooksul ei vähene
;
14
2
)
varaobjekti asukoht (aadress
raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes
,
ruum jms)
mille põhitegevus on teavikute hoidmine ja avalikkusele laenutamine.“
;
"; 33
34
) paragrahvi
72
68
lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(2)
Kogumina soetatud varade korral kantakse nende loetelu põhivarakaardile
Sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast võib linnapea käskkirjaga kehtestada ülelinnaliselt madalama piirmäära üksikutele vara liikidele
.
"
“
;
34
35
) paragrahvi
72 lõige
71 lõikes
3
tunnistatakse kehtetuks
asendatakse sõnad „raamatupidamise hea tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“
;
35
36
)
paragrahvi 73 lõige 13
paragrahv 86
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
(13) Kogumisse liidetud varade inventeerimisel antakse hinnang kogumi olemasolu
kohustiste inventeerimise ajalised miinimumnõuded on alljärgnevad
:
"
(13) Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel
Inventeeritav vara või kohustis Inventuuri sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Saldode võrdlemine iga päev
,
siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise eesmärgil kasutusrendiks
aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt
.
"; 37) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse
Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas
ja
sõnastatakse järgmiselt: "
(1)
inventuur aasta lõpus. Maksunõuded ja -kohustised Bilansisaldode võrdlemine maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist või maksuametist saabunud maksuteatistega iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine. Muud nõuded ja ettemaksed Iga kuu allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindamine iga kvartali lõpus. Aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt deebitoridelt.
Vähemalt
kord aastas, hiljemalt 30. novembriks nimekirjade koostamine lootusetute nõuete bilansist väljakandmiseks. Finantsinvesteeringud Iga kuu allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, intressiarvestus. Aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused oluliste investeeringute kohta, hinnangud allahindluse või selle tühistamise kohta. Varud Füüsiline inventuur vähemalt
üks kord aastas
inventeeritakse põhjalikult
aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga), hinnang väheliikuvate varude allahindluse või selle tühistamise kohta. Linna teenuste müügiks trükitud piletid Inventuur
LRK üksuse
kõiki olulisi varasid
juhi kehtestatud korras vähemalt kord kuus
ja
kohustisi (aastainventuur)
aasta lõpu seisuga
.
Aastainventuuride hajutamiseks viiakse materiaalse
kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga); hinnang järelejäänud kasuliku eluea õigsuse ning
vara
inventuurid läbi
alla- või ümberhindluse vajaduse kohta. Museaalide inventuure tehakse igal aastal (31. oktoobri või 30. novembri
seisuga
) arvestusega, et eri kogud oleksid inventeeritud vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Muud varad (sh immateriaalsed varad) Inventuur vähemalt üks kord aastas kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (
31.
oktoober
oktoobri
või 30.
november
novembri seisuga), kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu
ning
muude varade
bilansis kajastatud väärtuse õigsust. Kohustised
ja
kohustiste inventuurid aasta
saadud ettemaksed Allregistrite võrdlemine bilansisaldodega iga kuu. Aasta
lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu
gruppide kaupa
saldokinnituskirjad olulistelt kreeditoridelt
,
näiteks:"; 38) paragrahvi 89 lõike 2 punkt 2 muudetakse
hinnang eraldiste moodustamise vajaduse
ja
sõnastatakse järgmiselt: "2) otsustab linna pearaamatupidaja või linnakassa juhataja
eraldiste suuruse kohta. Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod LRK üksuste omavaheliste saldode võrdlemine iga kuu lõpus FIS-i andmete alusel
,
kas
saldode võrdlemine teiste avaliku sektori üksustega saldoandmike infosüsteemi päringute alusel igas kvartalis, vajaduse korral täiendav saldode võrdlemine e-posti teel; üks kuu pärast
aasta
lõppu aasta
lõpu seisuga
saldo kinnitamiseks saata finantsinstitutsioonile täiendavalt järelepärimine saldojääkide kinnitamiseks või piisab saldo kinnitamiseks elektroonilisest arveldus- või maksekonto väljavõttest."; 39) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: "6) tuuakse välja erinevused inventuurinimekirjas kajastuvate
sihtfinantseerimisega seotud nõuete
ja
olemasolevate varade vahel;"; 40) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "
(3) Üürile antud varad (nt üürniku ruumides asuv mööbel) inventeeritakse kas üürniku kinnitatud inventuurinimekirja
kohustiste täiendav võrdlemine teatise
alusel
või üürniku juures. Üürnikuga sõlmitud lepinguga tagatakse, et üürnik võimaldab ligipääsu inventeeritavale varale."; 41) paragrahvi 93 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "2) inventuuriaktid (
§
93 lg 6)"; 42) paragrahvi 93
38
lõike
2 punktid 2 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "2) inventarinumber (vöötkoodi number); 12) varaobjekti asukoht (aadress, ruum);"; 43) paragrahvi 93 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: "13) FIS-i varakaardi number
7 kohaselt
.
"
“
;
44
37
) paragrahvi
93
94
lõiked
4
2
ja
8 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahvi 93 lõiked 6 ja 9
3
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"
„
(
6
2
)
Varasid
Varude inventuurinimekirja allkirjastavad varasid
lugenud inventuurikomisjoni liikmed
ja
,
komisjoni esimees
allkirjastavad täidetud
ja vara eest vastutav isik. Täidetud
inventuurinimekirja
ning selle
alusel koostatakse
vajaduse korral järgmised
ülejääkide, puudujääkide ja allahindluse
aktid
:
. Varude üle- ja puudujääkide aktile lisatakse varalise vastutaja selgitus ning süüdlase olemasolu korral nõutakse puudujäägid süüdlaselt sisse.
(
9
3
)
Täidetud inventuurinimekirja
Inventuurinimekirja
, selles esitatud märkuste ja käesoleva paragrahvi lõike
6
2
alusel koostatud aktide ning inventuuri käigus tuvastatud erinevuste
nimekirjade
nimekirja
alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse raamatupidamisandmed lugemise alustamise
hetkel
seisuga
(s.o inventuurinimekirjas kajastatud
varade
varude
soetusmaksumused kokku), inventeerimisel tuvastatud erinevused ning
mahakandmisele
mahakantavad
ja
allahindamisele kuuluvad varad
allahinnatavad varud
. Inventuuri lõppaktile lisatakse § 91 lõikes 1 nimetatud käskkiri ning lõppakti koostamise aluseks olevad nimekirjad ja aktid.
Inventuuri
Varude inventuuri
lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja LRK üksuse juht.
"
“
;
46
38
) paragrahvi
96 täiendatakse lõigetega
94 lõikes
4
ja 5 järgmises sõnastuses: "
(4) Kuna materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäär tõuseb 5000 euroni, kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 31
asendatakse sõnad „LRK raamatupidamisüksuses“ sõnadega „linna raamatupidamiskeskuses“
.
detsembri 2016 seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna. Bilansist ei kanta välja maad, hooneid ja sise-eeskirja § 66 lõike 2 alusel arvele võetud varasid.
(5) Väheväärtuslikud varad, mille soetusmaksumus jääb alla 500 euro, kantakse nimekirjast välja hiljemalt 31. mai 2017 seisuga. Nimekirjast ei kanta välja sise-eeskirja § 68 lõike 2 alusel arvele võetud varasid.".