„
(1)Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra eeskirja kehtestamise hetkel kehtivatel Muhu, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumidel (edaspidi piirkond).“
„5) Valjala vallas Vilidu küla kogu ulatuses, Võrsna küla kogu ulatuses, Väkra küla kogu ulatuses, osaliselt Ariste küla (Aia mv, Välta mv, Viti mv, Välja mv), osaliselt Jursi küla (Annuse mv, Kaasiku mv, Loigu mv, Looääre mv, Lõhmuse mv, Mõisa mv, Ratta mv, Suurekivi mv, Vanakõrtsi mv, Niidi mv), osaliselt Jõelepa küla (Kasemetsa mv, Nurme mv, Pihla mv,), osaliselt Jööri küla (Jurna mv), osaliselt Kalju küla (Aru mv), osaliselt Kallemäe küla (Kase mv, Kolga mv, Maltsu mv, Rubi mv, Sooba mv), osaliselt Kogula küla (Aru mv, Kalmu mv, Välja mv), osaliselt Koksi küla (Rauna mv), osaliselt Kuiste küla (Sikka mv, Peetri mv), osaliselt Kungla küla (Hansu mv, Hendriku mv, Kaasiku mv, Laiduse mv, Leina mv, Mihkli mv, Pihlaka mv), osaliselt Kõnnu küla (Torni mv, Välja mv), osaliselt Lööne küla (Ado mv, Aru mv, Niidi mv), osaliselt Männiku küla (Aaviku mv, Jaani-Jurna mv), osaliselt Oessaare küla (Jalaka mv, Kopli mv, Sauna mv), osaliselt Põlluküla küla (Linnumäe mv, Oti mv), osaliselt Rahu küla (Kopli mv, Laasu mv), osaliselt Rannaküla (Kärmi mv, Kärmimäe mv, Ranna mv, Ranna-Laasu mv, Rannametsa mv), osaliselt Röösa küla (Kaasiku mv, Lepna mv, Pärdi mv, Tammiku mv), osaliselt Siiksaare küla (Abaja mv, Allika mv, Heinamaa mv, Kadaka mv, Kadariku mv, Koonu mv, Lahe mv, Muru mv, Põessaare mv, Ranna mv, Rähni- Jaagu mv, Tõnnu mv, Vana-Matsi mv, Ürtsi-Jaani mv), osaliselt Turja küla (Kadaka mv, Luigelaulu mv, Möldri mv, Piipre mv, Reinu mv, Saare mv, Vaidla mv), osaliselt Tõnija küla (Kalda mv, Metsa mv, Mäemardi mv, Oja mv, Oomi mv), osaliselt Vanalõve küla (Grepi mv, Jaagu mv, Jõemetsa mv, Mardi mv, Onni mv, Künka mv, Tammevälja mv), osaliselt Veeriku küla (Kaasikmetsa mv, Kase mv, Nuki mv, Sarapuu mv, Tammistu mv, Tammsaare mv, Vallimäe mv, Vete mv), osaliselt Väljaküla küla (Aadu mv, Aasa mv, Allika mv, Kraavi mv, Nõmme mv, Oru mv, Otsa mv, Pihla mv, Rauna mv, Uuelu mv, Värava mv).“
„§ 9. Korraldatud jäätmeveoga liitumineJäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveoleping. 1) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JäätS § 69 lg 2); 2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba (JäätS § 69 lg 41); 3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest (JäätS § 69 lg 4); 4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. (JäätS § 69 lg 42); 5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks vastavat kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates (JäätS § 69 lg 5-51).“
„Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 01). Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.“
„Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht või -kohad määratakse volikogu vastava otsusega.“
„
(3)Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, s.t. biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja § 48 nõuetele, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda jäätmemahuti tühjendamise minimaalse sageduse vähendamist 1 korrale 12 nädala jooksul.
(4)Ettevõtted ja asutused valivad jäätmemahuti suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne jäätmemahuti maht peab olema 80 liitrit kinnistu kohta."
„§ 17. Erandi taotlemine väiksema jäätmemahuti kasutamiseks või tühjendussageduse vähendamiseks
(1)Eeskirja § 14 lg 3 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist: 1) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, mis sisaldab selgitust biojäätmete käitlemise kohta majapidamises või kinnistul; 2) vallavalitsus kontrollib enne erandi andmise või mitteandmise otsustamist kohapeal taotluses kirjeldatud asjaolusid; 3) erand kehtib kuni 1 aasta; 4) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja asjaolude kohapealsel kontrollimisel.
(2)Eeskirja § 14 lg 6 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist: 1) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks on täidetud küsimustik jäätmetekke kohta; 2) erand kehtib kuni 1 aasta; 3) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel.
(3)Kõik eeskirja § 14 lg 3 ja lg 6 alusel tehtud erandid registreeritakse jäätmevaldajate registris.
(1)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
(2)Määruse § 2 kuni § 7 jõustuvad 1. veebruaril 2018.