Vändra valla põhimääruses tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) Kolmandat peatükki täiendatakse paragrahvidega 10 1 kuni 10 7 järgmises sõnastuses: § 101. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord
(1)Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2)Volikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib enda hulgast esimehe ja sekretäri.
(3)Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikme(te)l ja volikogu fraktsiooni(de)l.
(4)Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek.
(5)Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
(6)Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(7)Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.
(8)Kandidaatide nimekiri suletakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. § 102. Hääletamise korraldamine ja hääletamine
(1)Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele kandidaatide esitamise järjekorras.
(2)Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri (kvoorumileht). Volikogu liige saab hääletamise korraldajalt valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli ja hääletamise korraldaja kontrollib, kas kõik istungist osavõtnud volikogu liikmed on saanud hääletussedelid.
(3)Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib hääletamise korraldaja valimiskasti ja kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.
(4)Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl.
(5)Hääletussedelil teeb volikogu liige ringi ümber selle kandidaadi registreerimisnumbrile, kelle poolt ta hääletab. Hääletussedel lastakse valimiskasti isiklikult.
(6)Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on rohkem kui ühe kandidaadi registreerimisnumbri ringiga märgistus või kui märgistus on soditud.
(7)Erapooletuks loetakse hääletussedel, kus pole märgistatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit.
(8)Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletamise lõppu istungite ruumis.
(9)Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamise korraldaja hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(10)Valimistulemused kinnitatakse uue koosseisu volikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega ja teiste isikute valimise korral volikogu otsusega.
(11)Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse (volikogu esimees, aseesimees, vallavanem) ja teiste isikute valimisel volikogu poolthäälteenamuse.
(12)Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
(13)Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil.
(14)Istung volikogu esimehe valimiseks kutsutakse kokku kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates. § 103. Volikogu esimehe valimised volikogu esimehe volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel või tema umbusaldamisel
(1)Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesoleva põhimääruse § 10 1 ja 10 2 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees.
(2)Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige. § 104. Volikogu aseesimehe valimine
(1)Volikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu.
(2)Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast.
(3)Valimine toimub käesoleva põhimääruse §-des 10 1 ja 10 2 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees. § 105. Volikogu esimehe õigused ja kohustused Volikogu esimees:1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti;3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist ja menetlemist;4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust ja suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, käskkirjadele ja teistele volikogu dokumentidele;8) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;10) võtab kodanikke vastu vähemalt kord kuus vallamajas;11) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;12) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. § 106. Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused Volikogu aseesimees:1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volikogu esimehe enesetaandusel tema kohuseid;2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. § 107. Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste lõppemine Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. 2) Kolmanda peatüki paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
(4)Volikogu ajutise komisjoni või töörühma volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel. Volikogu ajutise komisjoni või töörühma moodustamise otsuses sätestatakse selle kooosseis, komisjoni ülesanded ja volituste aeg. 3) Kolmandat peatükki täiendatakse paragrahvidega 111 kuni 114 järgmises sõnastuses: § 111. Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning revisjonikomisjoni liikmete valimise kord
(1)Komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega käesoleva põhimääruse § 101 ja § 102 sätestatud korras.
(2)Komisjonide koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(3)Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(4)Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe. § 112. Komisjoni liikme õigused ja kohustused
(1)Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
(2)Komisjoni liige kohustub osalema komisjoni koosolekutel. § 113. Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine
(1)Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(2)Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe või aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse §-le 37. § 114. Komisjoni esimehe ülesanded
(1)Komisjoni esimees:1) juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut;2) koostab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra;3) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise;4) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul;6) esindab komisjoni suhetes teiste isikutega;7) vastutab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise eest, kirjutab alla protokollidele;8) korraldab komisjoni otsuste täitmist.
(2)Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe poolt volitatud komisjoni liige.
(3)Volikogu komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral on uuel esimehel õigus esitada volikogule kinnitamiseks komisjoni uus koosseis. 4) Kolmanda peatüki paragrahvi 12 muudetakse järgmiselt:§ 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
(2)Volikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alalisi komisjone igal ajal. 5) kolmandat peatükki täiendatakse paragrahvidega 131 kuni 133 järgmises sõnastuses: § 131. Revisjonikomisjoni õigused ja kohustused
(1)Revisjonikomisjonil on õigus:1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(2)Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.
(3)Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Tööplaani kinnitab revisjonikomisjon oma koosolekul.
(4)Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(5)Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul esitab revisjonikomisjon aruande revisjonikomisjoni tegevusest samal istungil koos majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega.
(6)Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel kahe nädala jooksul pärast selle volikogu istungile esitamist. § 132. Revisjonikomisjoni hinnang majandusaasta aruandele
(1)Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule.
(2)Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Aruanne koostatakse kirjalikult. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. § 133 . Revisjonikomisjoni õigused kontrolli teostamisel
(1)Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(2)Revisjonikomisjoni liikmetel on temale antud ülesannete täitmisel õigus:1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse materiaalsete väärtuste juurde. 6) neljanda peatüki paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 kuni 7 järgmises sõnastuses:
(3)Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning vallavalitsuse liikmete kandidaadid.
(4)Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks.
(5)Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast.
(6)Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(7)Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 7) neljandat peatükki täiendatakse paragrahvidega 181 kuni 184 järgmises sõnastuses: § 181. Vallavalitsuse koosseisu muutmine Vajadusel täiendada või muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad vallavalitsuse liikmed või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks. § 182. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1)Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt:1) isikliku avalduse alusel;2) vallavanema esildisel;3) umbusalduse avaldamise korral;4) teovõimetuks tunnistamisel;5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;7) tema surma korral. § 183. Vallavalitsuse liikmete ja vallavalitsuse pädevus
(1)Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.
(2)Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(3)Vallavalitsus:1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;4) kinnitab ametisse vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid;5) töötab välja valla arengukava ja eelarvestrateegia;6) koostab valla eelarve eelnõu, esitab selle volikogule kinnitamiseks ning kindlustab eelarve täitmise;7) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust;8) korraldab valla omanduses olevate asutuste tegevust;9) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist;10) vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist;11) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud vallavalitsusele.
(4)Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.
(5)Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.
(6)Vallavalitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu aktist ei tulene teisiti.
(7)Vallavalitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid avalikustatakse ja on kättesaadavad kõigile isikutele käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. § 184. Vallavalitsuse liikme töö tasustamine, puhkus ja teenistuslähetus
(1)Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
(2)Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(3)Vallavanema ja vallavalitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 8) peatükki neli täiendatakse paragrahvidega 231 kuni 237 järgmises sõnastuses: § 231. Vallavanema valimise kord
(1)Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel kuni neljaks aastaks.
(2)Vallavanemaks võib volikogu valida ja vallavalitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(3)Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
(4)Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(5)Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10¹ ja 10² sätestatud korras.
(6)Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(7)Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine järgmisel volikogu istungil. Uus istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul eelmisest istungist arvates.
(8)Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega. § 232 . Vallavanema volitused
(1)Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus.
(2)Kõik muud seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.
(3)Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni. § 233. Vallavanema pädevus
(1)Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.
(2)Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse koosseisu;2) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;3) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale;4) juhib vallavalitsuse istungeid;5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;6) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(3)Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;3) annab käskkirju vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks;4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate ja töötajate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.
(4)Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.
(5)Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.
(6)Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem esindab valda kohtus ilma erivolituseta.
(7)Vallavanem täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. § 234. Vallavanema tegevuspiirang
(1)Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
(2)Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi eelmises lõikes nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. § 235. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine
(1)Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning lisaks kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(2)Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.
(3)Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
(4)Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(5)Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega. § 236. Vallavanema asendamine
(1)Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige, vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega määratud valitsuse liige.
(2)Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».
(3)Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, millal vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud valitsuse liige valitsuse korralduse alusel. § 237. Vallavanema hüvitis ametist vabastamisel Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 9) seitsmenda peatüki § 36 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
(3)Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 10) seitsmenda peatüki § 38 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
(3)Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
Käesoleva määruse rakendamine:
(1)Vändra valla põhimääruse § 41 kohaselt viiakse valla põhimääruse muutmiseks läbi vähemalt kaks lugemist.
(2)Käesolev määrus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.