(1)§ 9 lg 5 p 12 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt: „12) tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Tänavate maa-alade, liiklus- ja parkimiskorraldus tuleb anda vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843 „Linnatänavad”. Määrata tee maaala ja selle elementide (sõiduteede, kergliiklusteede, kõnniteede, eraldusribade jt ribade) kirjeldus ja esialgsed laiused. Määrata vajadusel tee maa-alad, kus on lubatud väikeehitised ja ajutised ehitised ning määratleda nõuded nendele ehitistele.Määrata avalikuks kasutamiseks mõeldud eramaal asuvad teed ja tänavad. Näidata kruntidelt väljasõitude soovitatavad asukohad, vajadusel määratledes krundiosad, kuhu on keelatud väljasõite rajada. Esitada piirkonda teenindava liikluskorralduse ettepanek. Parkimine lahendada omal krundil. Juhul, kui see ei ole võimalik, lahendada parkimine planeeritava maa-ala kontaktvööndis asuvates olemasolevates parklates. Sellisel juhul peab lahenduse realiseeritavus olema tõestatud ja kindlustatud. Anda parkimiskohtade vajaduse arvutus (planeeritud ja normatiivne). Parkimiskohtade arvutamisel korterelamutele tuleb kasutada normi, mis on näidatud kolmeja enamatoalistele korteritele. Korterelamute planeerimisel näha soovitavalt ette vähemalt kaks parkimiskohta korteri kohta. Vajadusel anda nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada lühidalt joonisel antud liiklus- ja parkimislahendust ning anda viide joonisele. Vajadusel näha ette täiendavad nõuded liikluskorralduse kavandamiseks (võimalikud välja ehitamise etapid, ristmike rekonstrueerimine jms). Anda parkimiskohtade kontrollarvutus tabelina vastavalt käesoleva määruse lisaks oleval vormil – lisa 2;”.
(2)§ 9 lg 5 p 14 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt:”14) haljastuse ja heakorra põhimõtted. Anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning vertikaalplaneerimise põhimõtete kirjeldus. Juhul, kui detailplaneeringule on nõutud dendroloogilise inventeerimise läbiviimine, tuleb see teostada ja tulemused esitada detailplaneeringu lisade kaustas. Vajadusel anda säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda keskkonnastrateegia põhimõtetest ning väärtusliku haljastuse säilitamise ja kasvutingimuste tagamise nõudest. Anda avaliku ruumi terviklikkust taotlev heakorra ja haljastuse põhimõtteline lahendus, mis arvestab Kiili valla rohevõrgustikuga, tagades selle säilimise, funktsioneerimise ja täiendamise. Üldkasutatava haljastuse planeerimisel arvestada EVS 843 „Linnatänavad” toodud nõuete ja rakendusjuhistega. Avalikule tänava maa-alale kavandatava kõrghaljastuse kohta anda tänava maa-alal üksikute puude asukohad. Tagada planeeritavale maa-alale jäävatele puurkaevudele nõuetekohane sanitaarkaitse või hooldusala, tähistades tampoonitavad puurkaevud eraldi tingmärgiga. Olemasolevale puurkaevule tuleb näidata ära puurkaevu katastrinumber. ÜVK arengukava järgi ühiskanalisatsiooniga hõlmatud alal tuleb olemasolevad kogumis- ja imbkaevud näidata likvideeritavatena, kui planeeringu lähteseisukohtadega ei ole sätestatud teisti. Alates 11 kohaga parklatelt ja platsidelt tuleb ala sademevesi koguda ja puhastada krundil õliliiva püüduris. Näha ette äri, tootmis-, lao jms hoonete parklate ja platside võimaliku saastunud sademevee eelnev puhastamine kohtpuhastis, kui eelvooluks on looduslik suubla. Määrata soojavarustuse põhimõtted, arvestades kaugküttepiirkondade paiknemisega ja hinnates valitud kütteliigi ja teiste saasteallikate koosmõju keskkonnale. Planeeritavate lokaalkatlamajade keskkonnamõju hindamisel esitada saastearvutus. Anda ülevaade planeeritaval maa-alal tekkivatest jäätmetest ja määrata tekkivate jäätmete käitlemise põhimõtted. Lahendada taaskasutavate jäätmete kogumine liikide kaupa jäätmemajades juhindudes jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid käsitleda olmejäätmetest eraldi. Hinnata olemasolevate eluhoonete insolatsioonitingimuste muutumist tulenevalt detailplaneeringuga kavandatavast ehitustegevusest. Hinnata elamualade müra- ja vibratsioonitaset. Seletuskirjas anda viide joonisele, millel haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud;”.
(3)§ 9 lg 5 p 22 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt:”22) kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Pöörata tähelepanu kuritegevuse riskide minimeerimisele, kasutades järgmisi põhimõtteid: planeerida avalikult kasutatavad kohad valgustatuna, vajadusel kasutada videovalvet, hoonete ehituses kasutada kuritegevust ennetavaid materjale jne; vajadusel eristada detailplaneeringus era ja avalik ruum; vajadusel kasutada detailplaneeringus variante, kus õigustatud kasutajad saavad territooriumile kergesti, mitteõigustatud kasutajad aga raskelt; näha detailplaneeringus ette võimalused, mis aitaksid luua planeeringualale elama asuvate elanike vahel kogukonna; kasutada planeeringualal lahendusi, mis aitaksid planeeringualast luua hea maine ning seda ka hoida. Arvestada detailplaneeringu koostamisel erinevate sihtgruppidega ning luua vastavalt sellele kohandatud elamistingimused. Kirjeldada kuritegevuse ennetamise kavandatud meetmeid lähtudes Eesti Standardist EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”;”.
(4)§ 14 lg 2 p 9 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt:”9) haljastuse põhimõtteline lahendus. Üldkasutatava haljastuse planeerimisel arvestada standardis EVS 843 „Linnatänavad” toodud nõuete ja rakendusjuhistega;”.
(5)§ 14 lg 2 p 12 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt:”12) tabel – Krundi kasutamise tingimused (anda põhijoonisel) anda tabelina vastavalt käesoleva määruse lisaks oleval vormil – lisa 6. Anda planeeritava ala kõikide kruntide kohta k.a ajutised krundid. Katastriüksuste sihtotstarbed. Uute kruntide koha-aadresside ettepanekud anda koostöös maa- ja keskkonnaosakonna juhatajaga. Koha-aadressi ettepanekud eristada värviga, tärniga või muul moel. Ajutiste kruntide ehitusõigus anda teist värvi tekstiga. Pindalade suurused anda ruutmeetri täpsusega. Kui hoonete lubatud kõrgus määratakse vahemikuna, tuleb hoonestusalal näidata erineva kõrgusega hoonete või nende osade asukoht ja ulatus. Elamumaa sihtotstarbega kruntide kohta näidata eraldi elamute ja abihoonete arv ning hoonete korruselisus ja kõrgus. Hoonete korruste arv, kõrgus, ehitisealune pindala jt tehnilised andmed määrata Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” alusel. Arhitektuurinõuete all tuua välja: Katusekalle ja katuseharja suund. Välisviimistluse nõuded. Piirdeaedade kujundustingimused. Vajadusel muud arhitektuurinõuded.
(6)§ 20 lg 2 p 3 muudetakse ning sõnastatakse see järgnevalt:”3) originaal köide detailplaneeringu kehtestamiseks kahes eksemplaris.”.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.