Jõelähtme Vallavolikogu 11.09.2025 määruses nr 70 „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(6)Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis on minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus 102 000 Pa, korterelamute puhul vahemikus 204 000 Pa kuni 405 000 Pa. Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb see tarbijal lahendada kinnistusiseselt omal kulul täiendavate rõhutõsteseadmete paigaldamisega, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Tuletõrje veevõtukohast tulekahju kustutamise, tuletõrje veevõtukoha katsetamise või ühisveevärgi hooldustööde korral ei pea vee-ettevõtja sellel ajal tagama käesolevas lõikes sätestatud liitumispunktide veerõhu piirväärtuseid.“ 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 6 muudetakse, jättes sellest välja lauseosa:„vastavuses Jõelähtme valla heakorra eeskirjale“. 3) paragrahvi 4 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(7)Tarbija võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, siis kannab kulud tarbija ning kui mõõtetäpsus ei ole lubatud vea piires, siis kannab kulud vee-ettevõtja. Kui erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja vea ulatuses ümberarvestuse tarbitud veekoguse ja olemasolu korral olmereoveekoguse osas. Ümberarvestus tehakse perioodi eest, milleks on tarbija esitatud veearvesti kontrollimise nõude kuupäeva ja uue veearvesti paigaldamise kuupäeva vaheline ajaperiood, millele lisandub pool (50%) ettenähtust suurema mõõteveaga veearvesti paigaldamisest möödunud ajast, kuid mitte rohkem kui kuue kuu pikkuse ajaperioodi ulatuses.“ 4) paragrahvi 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuded
(1)Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida ainult sellist reovett ja sademevett, mille saastenäitajad ei ületa tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis sademevett ja reovett, mille happelisusnäitaja (pH) jääb vahemikku 6,5 kuni 8,5 ja mille muud reovee saastenäitajate piirväärtused on järgmised: 1) biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on kuni 375 mg/l (kaasa arvatud); 2) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 750 mg/l (kaasa arvatud); 3) hõljuvainesisaldus (HA) on kuni 500 mg/l (kaasa arvatud); 4) üldfosfor (Püld) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud); 5) üldlämmastik (Nüld) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud); 6) ühealuselised fenoolid on kuni 2,9 mg/l (kaasa arvatud); 7) pindaktiivsete ainete sisaldus on kuni 0,44 mg/l (kaasa arvatud); 8) polaarsed süsivesinikud (rasvad) on kuni 50 mg/l (kaasa arvatud).
(2)Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse Tallinna Paljassaare reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse Tallinna Linnavolikogu kehtestatud saastenäitajate piirväärtustest, kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.
(3)Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reo- ja sademevett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained, näiteks õli, rasva jms; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid; 8) reovett, mille temperatuur liitumispunktis on kõrgem kui 40°C; 9) olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul; 10) ohtlikke aineid rohkem kui kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ toodud piirväärtused lubavad lähtudes kuni 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest. Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastit opereerivale vee-ettevõtjale kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse ohtlike ainete piirmäärade puhul üle 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhastile ettenähtud nõuetest.
(4)Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi ühiskanalisatsioonisüsteemile.
(5)Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee reostusgrupp määratakse tema ärajuhitava reo- ja sademevee saastenäitajate alusel vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Kui ühiskanalisatsiooni juhtiva reo- või sademevee saastenäitajad ületavad tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtusi, siis on tarbija kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohast piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (nimetatud ka kui ülenormatiivse reostuse leppetrahv või leppetrahv) vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 40 ja käesolevale määrusele.
(6)Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahe kuu jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi või käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud piirväärtusi olukorras, kus selliseid saastenäitajaid ei ole sõlmitud liitumis- või teenuslepingus ära toodud, on tarbija kohustatud sellise reo- või sademevee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist vähemalt maksimaalselt lubatava saasteainete piirväärtuse määrani omal kulul eelnevalt ära puhastama. Asjakohane eelpuhastus on kohustuslik ka muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi võib nõutele mitte vastata tarbija tegevusest, sh tootmistegevusest, tulenevatel põhjustel. Vee-ettevõtjal on õigus peatada teenuse osutamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §-le 41.
(7)Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni, on tarbija kohustatud viivitamatult teavitama vee-ettevõtjat ohutusmeetmete rakendamiseks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud piirväärtuste ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud ohtlike ainete piirväärtuste ületamise korral loetakse seda ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavaks reostuseks, kui selline ületamine ei ole lubatud lepinguga.
(8)Sademevee ärajuhtimisel sellisesse sademevee kanalisatsiooni, sh kraavi, millel puuduvad puhastusrajatised, on piirväärtused järgmised: 1) naftasaaduste piirväärtusteks on kuni 5 mg/l (kaasa arvatud); 2) hõljuvainete sisalduse piirväärtus on kuni 40 mg/l; 3) biokeemiline hapnikutarve (BHT/) on kuni 15 mg/l (kaasa arvatud; 4) keemiline hapnikutarve (KHT) on kuni 125 mg/l (kaasa arvatud); 5) üldfosfor (Püld) on kuni 1 mg/l (kaasa arvatud); 6) üldlämmastikusisaldus (Nüld) on kuni 45 mg/l (kaasa arvatud).
(9)Vee-ettevõtja on kohustatud tarbijalt vastu võtma reovett ja sademevett, mis vastavad järgmistele nõuetele: 1) ühiskanalisatsiooni lastav reo- ja sademevesi vastab käesolevas paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele ja sademevee kanalisatsiooni lastav sademevesi vastab käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud nõuetele; 2) ühiskanalisatsiooni lastav reovesi sisaldab saasteaineid, sh selliseid, mille kohta ei ole piirväärtusi kehtestatud, kui need saasteained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid, samuti ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulude teket, sh vee-ettevõtjalt teisele vee-ettevõtjale üleantava reovee saastenäitajate tõttu, mida vee-ettevõtjale ei hüvitata.” 5) paragrahvi 11 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„
(6)Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni sellist reo- või sademevett, mille saastenäitajad ületavad kas tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud piirväärtusi, siis on tarbija kohustatud tasuma vee-ettevõtjale lisaks reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest tasumisele kuuluvale hinnale ülenormatiivse reostuse leppetrahvi kogu proovivõtuaegse arvestusperioodi reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest tasumisele kuuluva teenuse mahu ulatuses. Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupile 1 kuni 3 (kaasa arvatud) ohtlike ainete piirväärtustele vastavat reo- või sademevett ning ei ületa ohtlike ainete osas käesoleva määruse § 5 lg 3 punkti 10 piirväärtusi, siis ei rakendata selliste ohtlike ainete näitajate puhul ülenormatiivse reostuse leppetrahvi. Ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvestuse aluseks on proovivõtuaegsel arvestusperioodil tarbitud teenuse maht (reo- või sademevee kogus arvestusperioodil) ja tasumäär on nõuetele vastava reo- või sademevee ühiku maksumuse korrutis tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee reostusgrupile vastava hinnalisandi koefitsiendiga. Hinnalisandi koefitsiendid on järgmised: 1) kui on ületatud ohtlike ainete osas käesoleva määruse § 5 lg 3 punkti 10 piirväärtusi ning ohtlike ainete saastenäitajad vastavad käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupile 1 kuni 3 (kaasa arvatud) korral 0,1; 2) reostusgrupp 4 korral 0,15; 3) reostusgrupp 5 korral 0,2; 4) reostusgrupp 6 korral 0,35; 5) reostusgrupp 7 korral 0,6; 6) reostusgrupp 8 korral 1,1.“ 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:„
(7)Kui tarbijalt ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahe kuu jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, kuid ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad ületavad pidevalt käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 1 toodud piirväärtusi või lõike 3 punktis 10 toodud piirväärtusi, siis on vee-ettevõtjal õigus rakendada ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvutamisel viiekordset asjassepuutuvale reostusgrupile vastavat hinnalisandi koefitsienti.
(8)Kui liitumispunktist jõuab tarbijalt üleantav reovesi otse Tallinna Paljassaare reoveepuhastit opereeriva vee-ettevõtja omandisse või valdusesse kuuluvasse torustikku, siis lähtutakse ülenormatiivse reostuse leppetrahvi arvutamisel Tallinna Linnavolikogu kehtestatud nõuetest ja alustest, kui ei ole tarbijaga kokku lepitud teisiti.“
Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 1. aprillil