Harku Vallavolikogu 31. mai 2012 määruses nr 8 “Harku valla ehitusmäärus” tehakse järgmised muudatused:11) paragrahv 5 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„5) detailplaneeringu koostamise algatamine või algatamisest keeldumine, vastuvõtmine või vastuvõtmata jätmine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 toodud juhtudel detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.“;22) paragrahv 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:„10) üldplaneeringus ilmse ebatäpsuse parandamise otsustamine;“;33) paragrahv 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14 kuni 16 järgmises sõnastuses:„14) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja muutmine; 15) detailplaneeringus ilmse ebatäpsuse parandamine; 16) üld- ja detailplaneeringu vastavusse viimine pärast üld- või detailplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega;“; 44) paragrahv 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:„17) detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine, väljaarvatud planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 toodud juhtudel.“;55) määrust täiendatakse paragrahvidega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:„§ 151. Ilmse ebatäpsuse parandamine
(1)Üldplaneeringus kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse parandamine teostatakse toiminguna ilma avalikku menetlust läbi viimata.
(2)Üldplaneeringus ilmse ebatäpsuse parandamise aluseks on vallavolikogu otsus.
(3)Üldplaneeringu parandamisest teavitatakse avalikkust ning vajadusel teisi isikuid ja asutusi. § 152. Õigusaktidega ja kohtuotsusega vastavusse viimine
(1)Üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kantakse üldplaneeringu muudatused planeeringusse toiminguna ilma avalikku menetlust läbi viimata.
(2)Üldplaneeringu õigusaktidega vastavusse viimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(3)Üldplaneeringusse muudatuste sisseviimisest teavitatakse lähtudes üldplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.“; 6) paragrahvi 16 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Planeeringu koostamise algatamise järel väljastab vallavalitsus planeeringu lähtetingimused, mis on suunised ja vorminõuded planeeringu koostamiseks.“; 7) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt käesolevas määruses sätestatud pädevusele.“ 8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „
(11)Enne detailplaneeringu kehtestamist vallavalitsuse poolt annab vallavalitsus planeeringust ülevaate vallavolikogu istungil.“ 9) määrust täiendatakse paragrahvidega 251 ja 252 järgmises sõnastuses: „§ 251. Ilmse ebatäpsuse parandamine
(1)Detailplaneeringus kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse parandamine teostatakse toiminguna ilma avalikku menetlust läbi viimata.
(2)Detailplaneeringus ilmse ebatäpsuse parandamise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(3)Detailplaneeringu parandamisest teavitatakse sellest puudutatud kinnisasja omanikku ning vajadusel teisi isikuid ja asutusi. § 252. Õigusaktidega ja kohtuotsusega vastavusse viimine
(1)Detailplaneeringu vastavusse viimiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kantakse detailplaneeringu muudatused planeeringusse toiminguna ilma avalikku menetlust läbi viimata.
(2)Detailplaneeringu õigusaktidega vastavusse viimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(3)Detailplaneeringusse muudatuste sisseviimisest teavitatakse lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest.“; 10) määrust täiendatakse paragrahviga 291 järgmises sõnastuses: „§ 291. Hoone ehitusalune pindala
(1)Hoone ehitusalune pindala on hoone horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt välimiste mõõtmete järgi.
(2)Hoone ehitusaluse pindala hulka arvestatakse ka järgmine pind: 1) konsoolsete hooneosade alune pind; 2) sammastele toetuvate ja väljaulatuvate hooneosade alune pind; 3) hoone alla jäävate läbisõitude pind.
(3)Hoone ehitusaluse pindala leidmisel ei võeta arvesse järgmisi elemente: 1) hoone räästad; 2) alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooni pinnaga varikatused; 3) hoone katmata osad, mis ei ulatu olemasolevast ümbritsevast keskmisest maapinnast välja kõrgemale kui 1,0 meetrit, näiteks: terrass, välistrepp, keldri valgusšaht.“. 11) paragrahvi 29 lõike 17 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist välja arvatud määruse § 1 punktid 1, 4, 7 ja 8, mis jõustuvad 2015. aasta 1. juulil.